(1) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab Kaitseliit järgmisi ülesandeid: 1) osaleb Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel; 2) valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet; 3) osaleb Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises; 4) annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras; 5) annab ja korraldab muud väljaõpet ja koolitust; 6) arendab ja väärtustab kehakultuuri ja sporti elanikkonna hulgas; 7) tagab vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve; 8) täidab teisi talle seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega antud ülesandeid.
(2) Kaitseliit kaasatakse vajaduse korral: 1) päästesündmuse lahendamisele päästeseaduses sätestatud korras; 2) eriolukorra tööde tegemisele ning liikluse korraldamisele ja turvalisuse tagamisele eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras; 3) erakorralise seisukorra lahendamisele erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras; 4) küberturvalisuse tagamisele pädeva ametiasutuse juhtimisel; 5) 6) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmisse; 7) riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses sätestatud korras; 8) isikute ja vara kaitsesse mehitamata õhusõiduki eest korrakaitseseaduses sätestatud korras. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täites on tervishoiutöötajal õigus vajaduse korral osutada esmaabi oma pädevuse piires. 2 (2²) Kui Kaitseliit on ülesande täitmisse kaasatud teise haldusorgani ülesannete täitmisse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel või kaasatud Kaitseväe ülesannete täitmisse lõike 31 alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani või Kaitseväe
(1) Kaitseliidu relv on Kaitseliidu ülesannete täitmiseks riigi poolt Kaitseliidule kasutada antud või Kaitseliidu või tegevliikme soetatud relv. (2) Kaitseliidu relvale kohaldub lisaks käesolevas seaduses sätestatule relvaseaduse 1. peatükk ning 2. peatüki §-d 11–17, 201 ja 21. (3) Kaitseliidu relv on sõjaväerelv, mis kantakse sõjaväerelvade registrisse. (4) Kaitseliidu relv, mis on soetatud kasutamiseks sportimisel, õppetöös või kollektsioneerimiseks, ei ole relvaseaduse tähenduses sõjarelv.
(1) 18-aastane või vanem Kaitseliidu liige või Kaitseliidu valvur võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada vastavalt teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse § 34 lõikes 22 nimetatud märge. Kaitseliidul on õigus väljastada teenistuskohustuse täitmisel kasutatava relva jaoks laskemoona. Nõusolekut ei või anda teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamiseks koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja muul avalikul üritusel. (2) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva käitlemisele ja kandmisele teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 1, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 8 sätestatud Kaitseliidu relva kasutamise nõudeid. (3) Teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva jaoks laskemoona väljastamise korra kehtestab Kaitseliidu ülem. (5) Kaitseliit ei vastuta tegevliikmele kuuluva tsiviilkäibes lubatud relva kasutamise tagajärjel väljaspool Kaitseliidu teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmist tekkinud kahju eest. 6 (6)
(1) Valvur kannab töökohustusi täites Kaitseliidult saadud vormiriietust, käesidet ja embleemi. 1 (1¹) Valves osalev isik kannab teenistusülesannet või teenistuskohustust täites vormiriietust ja eraldusmärke.
(2) Kaitseliidu valvuri käesideme ja embleemi kirjelduse ning kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2 (2¹) Alaliselt valvatava objekti ning nõuetekohaselt tähistatud ajutiselt valvatava objekti valves osalev isik võib teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid ja vahetut sundi valvurile käesoleva paragrahvi lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72 ja 73 lubatud ulatuses ja korras.
(3) Valvuril on õigus: 1) tuvastada valvatavale objektile siseneda sooviva isiku isikusamasus; 2) tõkestada pääs valvatavale objektile ja kinni pidada isik, kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta; 3) peatada isik, kes on loata sisenenud valvatavale objektile; 4) kinni pidada isik, keda kahtlustatakse valvataval objektil toimepandud süüteos; 5) peatada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel; 6) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud; 7) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel temaga kaasas olevat asja vaatlemise või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud; 8) kinni pidada isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks; 9) anda valvataval objektil sõidukile käegakäe, sauagasaua, helkurkettagahelkurketta või muu sarnase funktsiooniga vahendiga liiklusseaduses kehtestatud korras märguanne sõiduki või, maastikusõiduki või muu maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki (edaspidi koos sõiduk) või seadme peatamiseks või mehitamata õhusõiduki maandumiseks, kui see viibib valvataval objektil või selle kohal olevas õhuruumis asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel; 10) anda vees või vee peal liikuvale veesõidukile või muule ujuvvahendile (edaspidi koos veesõiduk) peatamiseks märguanne peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui veesõiduk viibib valvataval objektil või seda ümbritsevas veekogus või selle kõrval olevas veekogus asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel; 11) anda mehitamata õhusõiduki maandumiseks märguanne, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks; 12) sõiduk, seade või veesõiduk sundpeatada või sekkuda mehitamata õhusõiduki lendu, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui sõiduki peatamise või maandumise märguannet ei täideta. 3 (3¹) Ilma eelneva käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 10 nimetatud peatamismärguandeta võib veesõiduki peatada, kui veesõiduk on osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav (edaspidi mehitamata), selle juhti ei saa või ei saa õigel ajal kindlaks teha ning sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks. 3 (3²) Ilma eelneva käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 11 nimetatud maandumismärguandeta võib mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, kui see on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks. 3 (3³) Kui valvataval objektil sõiduki peatamise märguannet ei täideta või sõiduk või seade on mehitamata, selle juhti ei saa või ei saa õigel ajal kindlaks teha ning sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib sõiduki, seadme või veesõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit, relva või muud erivahendit korrakaitseseaduse 5. peatükis sätestatud korras.
(34) Kui valvatava objekti kohal olevas õhuruumis mehitamata õhusõiduki maandumise märguannet ei täideta, võib õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui on alust arvata, et õhusõidukist lähtub vahetu oluline või kõrgendatud oht valvataval objektil olevale varale või sellel viibivatele isikutele.
(4) Isiku kinnipidamiseks võib valvur isiku sulgeda ruumi või sõidukisse ja muul viisil piirata olulisel määral isiku füüsilist vabadust. Isiku kinnipidamisest üleandmise eesmärgil teavitab valvur viivitamata asjaomast ametiasutust. Isikut ei või kinni pidada kauem kui kuus tundi.
(5) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest ning tema nõudmisel käesolevas peatükis sätestatud valvuri õigustest ja kohustustest.
(6) Kinnipidamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel peatatud või kinnipeetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, juhatatakse valvatavalt objektilt välja.
(8) Kui on alus arvata, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel peatatud või kinnipeetud isik on toime pannud süüteo, tuleb isik viivitamata üle anda Politsei- ja Piirivalveametile või välisriigis asjaomasele ametiasutusele.
(9) Valvuril on õigus võtta hoiule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6 ja 7 sätestatud kontrolli käigus leitud ese või aine, millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud. Eseme või aine hoiulevõtmine dokumenteeritakse. Koos kinnipeetud isiku üleandmisega antakse Politsei- ja Piirivalveametile või välisriigis asjaomasele ametiasutusele üle ka kontrolli käigus hoiulevõetud ese või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle hoiulevõetud ese või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui eseme või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub. Keelatud aine või eseme omamisest teavitab valvur nimetatud ametiasutust esimesel võimalusel.
(1) Valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda tuli-, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ningkasutada erivahendit ja enesekaitsevahendit. Tuli-, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja relvasüsteemi. Seejuures on valvuril õigus kanda ja kasutada Kaitseliidu relva ja tsiviilrelva.
(2) Valvurile lubatud relvade käitlemine toimub relvaseaduseskäesoleva seaduse ja sellerelvaseaduse ning nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Tulirelv käesoleva peatüki tähenduses on püstol, revolver, püss ja automaattulirelv. Tulirelvana võib kasutada ainult sõjarelva.
(3) Külmrelv käesoleva peatüki tähenduses on kumminui ja teleskoopnui.
(4) Gaasirelv käesoleva peatüki tähenduses on gaasipihusti.
(5) Tulirelva kandmise õigus on vaid valvuril, kellel on Kaitseliidu relvaluba.
(6) Erivahend käesoleva seaduse tähenduses on: 1) käerauad; 2) sidumisvahend; 3) teenistusloom; 4) tehniline tõke; 5) sõiduki sundpeatamise vahend; 6) maanduma sundimise vahend; 7) juhtimise ülevõtmise vahend.
(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu objektidejulgeolekualal ja vara valvet rahastatakseselle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat ning pilti ja heli salvestavat vormikaamerat, teabe salvestamiseks (edaspidi salvestis), kui see on vajalik Kaitseliidu eelarvestjulgeolekuala või sellel viibivate isikute, vara ning salastatud teavet ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvastatakse Kaitseliidu objektidejulgeolekualal ja vara valvet korraldatakse käesoleva seaduse §selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses isiku, objekti, mehitamata süsteemi, sõiduki, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevus või asetus, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale, ja millega töödeldakse foto-des 70–73, video- või helisalvestist, mis võib sisaldada isikuandmeid.
(3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud korrasteisiti.
(4) Kaitseliit teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest Kaitseliidu julgeolekuala välispiirile paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseliidu ülesande täitmist.
(5) Kaitseliit võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(6) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik.
(1) Riigikontroll teostab Kaitseliidule eraldatud avaliku sektori vahendite kasutamise seaduslikkuse ja tulemuslikkuse üle majanduskontrolli Riigikontrolli seaduses sätestatud korras. (2) Käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise õiguspärasuse üle teostab haldusjärelevalvet Kaitseministeerium. 2 (2¹) Ravimiseaduses ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi. 2 (2²) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi. (3) Käesoleva seaduse alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud nõuete täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi. (4) Haldusjärelevalve teostajal on õigus: 1) nõuda järelevalvatavalt seletusi ja dokumentide esitamist; 2) kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil Kaitseliidu esindaja juuresolekul järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi; 3) võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiule võetud vallasasi müüa või hävitada; 4) siseneda Kaitseliidu esindaja juuresolekul järelevalvatava territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi; 5) jäädvustada olukord, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi või ekspertiisi; 6) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 7) tunnistada akt kehtetuks. (5) 6 (6) 7 (7) Haldusjärelevalve teostaja teavitab järelevalvatavat võimaluse korral eelnevalt järelevalve läbiviimise ajast ja viisist. (8) Kaitseliidul on õigus kontrollida haldusjärelevalvet teostava isiku isikusamasust ja haldusjärelevalve teostamise õiguse olemasolu. Riigisaladusega kaitstud teabe või salastatud välisteabe korral on Kaitseliidul õigus lisaks eespool toodule nõuda vastava taseme riigisaladuse loa või salastatud välisteabele juurdepääsusertifikaadi esitamist. (9) Kaitseliidu liikme valduses oleva Kaitseliidu relva, Kaitseliidu vara ja Kaitseliidu kasutada antud riigivara üle järelevalve teostamisel Kaitseliidu liikme elu- või asukohas kohaldatakse korrakaitseseaduse 3. peatükis sätestatud riikliku järelevalve meetmeid. (10) Haldusjärelevalve tulemus esitatakse enne lõpliku otsuse tegemist arvamuse andmiseks Kaitseliidu ülemale. (11) Haldusjärelevalve käigus rikkumise tuvastamisel on valdkonna eest vastutaval ministril või Kaitseväe juhatajal õigus kohustada Kaitseliidu ülemat viima määratud tähtaja jooksul Kaitseliidu tegevus õigusaktidega kooskõlla. Haldusjärelevalve käigus Kaitseliidu ülemale pandud kohustus on Kaitseliidule ja Kaitseliidu liikmele täitmiseks kohustuslik.