(1) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab Kaitseliit järgmisi ülesandeid: 1) osaleb Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel; 2) valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet; 3) osaleb Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises; 4) annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras; 5) annab ja korraldab muud väljaõpet ja koolitust; 6) arendab ja väärtustab kehakultuuri ja sporti elanikkonna hulgas; 7) tagab vajaduse korral riigikaitseobjektidealaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve; 8) täidab teisi talle seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega antud ülesandeid.
(2) Kaitseliit kaasatakse vajaduse korral: 1) päästesündmuse lahendamisele päästeseaduses sätestatud korras; 2) eriolukorra tööde tegemisele ning liikluse korraldamisele ja turvalisuse tagamisele eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras; 3) erakorralise seisukorra lahendamisele erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras; 4) küberturvalisuse tagamisele pädeva ametiasutuse juhtimisel; 5) 6) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmisse; 7) riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisseKaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud korras; 8) isikutetingimustel ja vara kaitsesse mehitamata õhusõiduki eest korrakaitseseaduses sätestatud
(1) Kaitseliidu juhtimises osalevad kollegiaalsed organid, milleks on keskorganid ja struktuuriüksuse ning selle allüksuse juhtorganid. Kollegiaalseid organeid ei ole struktuuriüksusel ja allüksusel, millel puuduvad alalised liikmed.
(2) Kollegiaalsel organil on Kaitseliidus korraldatava sõjaväelise väljaõppe ja riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel nõuandev sõnaõigus.
(3) Keskorganid on keskkogu, keskjuhatus, keskrevisjonikomisjon ja vanematekogu.
(4) Struktuuriüksuse juhtorgani moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus sätestatakse kodukorras, allüksuse puhul struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.
(5) Kollegiaalse organi liige peab oma seadusest ja kodukorrast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema Kaitseliidule lojaalne.
(6) Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei ole võimalik keskkogu kokku kutsuda, siis läheb keskkogu pädevus üle keskjuhatusele kuni keskkogu kokkukutsumist takistavate asjaolude äralangemiseni.
(7) Kollegiaalse organi liige ei või oma hääle andmisel kasutada esindajat.
(8) Kui keskkogu, keskjuhatuse ja vanematekogu valitud liikme volitused lõpevad kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniriigikaitselise kriisiolukorra ajal, pikenevad volitused automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooniriigikaitselise kriisiolukorra lõppemisest.
(1) Noorliikmeks võivad olla 7–18-aastased Eesti kodanikud ja samaealised Eestis alaliselt elavad teised füüsilised isikud. Noorliige, kes ei ole Eesti kodanik, võib kuuluda vaid noorteorganisatsiooni koosseisu.
(2) Noorliikmeks saada sooviv 17-aastane või noorem isik peab liikmeks saamise taotlemisel esitama oma vanema või eestkostja kirjaliku nõusoleku liikmeks astumise kohta.
(3) Noorliikmeks ei võeta isikut: 1) 2) kellele on mõistetud vabadusekaotuslik karistus ja isiku andmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 3) kellel puudub oma vanema või eestkostja nõusolek liikmeks astumise kohta; 4) kes liikmeks astumisel teadvalt esitas valeandmeid.
(4) [Kehtetu]
(5) Noorliikmele uue eestkostja määramisel peab uus eestkostja kirjalikult kinnitama oma nõusolekut eestkostetava liikmesuse jätkumise kohta.
(6) Noorliiget ei või kaasata: 1) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 ja 8 sätestatud Kaitseliidu ülesannete, täitmisse; 2) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete jasätestatud riiklikku järelevalvesse; 3) käesoleva seaduse § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse.
(1) Toetajaliikmeks võib olla vähemalt 18-aastane füüsiline isik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärki ja aitab oma tegevusega kaasa selle saavutamisele.
(2) Kaitseliidu toetajaliikmeks ei võeta isikut, kellel esinevad käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8 ning lõike 31 punktides 1–3 sätestatud asjaolud. Kaitseliidu toetajaliikmeks võib keelduda võtmast, kui esinevad käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud asjaolud.
(3) ToetajaliigetToetajaliige võib kaasataosaleda käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmissetäitmisel ning ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmissealusel riiklikus järelevalves, samuti Kaitseliidu kriisiülesande täitmisel.
(4) [Kehtetu]
(5) [Kehtetu]
(1) Auliikmeks võib olla 18-aastane või vanem füüsiline isik, kellel on Kaitseliidu ees silmapaistvaid teeneid.
(2) Auliikmeks võib valida tema eelneval nõusolekul: 1) tegevliikme; 2) toetajaliikme; 3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi kodaniku.
(3) Tegevliikmest auliikmeks valitud isikul ei tohi esineda käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 ega lõike 31 punktides 1–3 sätestatud asjaolusid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmissepäästesündmuse või kriisiolukorra lahendamise eesmärgil.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3–6 sätestatud ülesannete täitmisele.
(6) Tegevliikmest auliikmeks valitud isikul säilivad tegevliikme õigused ja kohustused.
(1) Teenistuskohustus on ülesanne, mida Kaitseliidu liige täidab käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmise eesmärgil ning Kaitseliidu koosseisus lõikeslõike 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannetealusel riiklikus järelevalves ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemise või valves osalemise eesmärgil.
(2) Teenistuskohustus vormistatakse enne ülesande sooritamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kiiret tegutsemist nõudvas olukorras esimesel võimalusel, ja sellest peab selguma Kaitseliidu relva kaasavõtmise vajadus.
(3) Kaitseliidu liige loetakse teenistuskohustuse täitmisel olevaks ajast, millal ta on asunud täitma antud ülesannet.
(4) Teel teenistuskohustuse täitmisele või sealt tagasi loetakse Kaitseliidu liige teenistuskohustuse täitmisel olevaks, kui liikumine toimub varem kindlaksmääratud korras.
(5) Kaitseliidu liige loetakse teenistuskohustuse täitmise lõpetanuks, kui teenistuskohustuse andja on lugenud teenistuskohustuse täidetuks.
(6) Kaitseliidu liige võib mõjuval põhjusel keelduda teenistuskohustuse täitmisele asumisest, teavitades sellest teenistuskohustuse andnud isikut. Kaitseliidu liiget ei või mõjuval põhjusel teenistuskohustuse täitmisest keeldumise eest karistada.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel teenistuskohustuse täitmisest vabastamise otsustab teenistuskohustuse andnud isik.
(8) Kaitseliidu liikme võib teenistuskohustuse täitmisest ajutiselt vabastada vahetu või otsene juht või muu selleks pädev isik.
(1) Kaitseliidu liikmele võib teenistuskohustuse täitmiseks anda erivahendi ja enesekaitsevahendi. (2) Erivahend käesoleva seaduse tähenduses on: 1) käerauad; 2) sidumisvahend; 3) teenistuskoer. 4) 5) (2¹) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Kaitseliidu enesekaitsevahendite loetelu ja nõuded nendele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kaitseliidu erivahendit ja enesekaitsevahendit võib tegevliige hoida oma elukohas, kui see on vajalik teenistuskohustuse täitmiseks. (5) Kaitseliidu erivahendi ja enesekaitsevahendi hoiule andmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Kaitseliidu erivahendi ja enesekaitsevahendi kasutamise korra ja nende kasutamise koolituse nõuded kehtestab Kaitseliidu ülem.
(1) Tegevliikmel ja käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmel on õigus struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmiseks ning lõikeslõike 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannetealusel riiklikus järelevalves ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks.
(2) Noortejuhil ja noorliikmete väljaõppesse kaasatud täisealisel tegev-, toetaja- ja auliikmel on õigus noorteorganisatsiooni juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni kümme kalendripäeva tasustamata lisapuhkust noorliikmete õppetegevuse läbiviimiseks. Tasustamata lisapuhkust on õigus saada, kui noorliikmete õppetegevus kestab järjestikku vähemalt 48 tundi.
(3) Kaitseliidu liikmetele käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmise ning lõikeslõike 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesandealusel riiklikus järelevalves ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmises osalemise korral ning noortejuhile ettenähtud lisapuhkuse taotlemise ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Kaitseliit võib tegevliikmele, käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmele ja noortejuhile maksta isiku kirjalikul taotlusel ja struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist kuni 30 kalendripäeva ulatuses. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk.
(5) Kaitseliidu poolt lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Kaitseliidu liikmel, kes täidab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesannet ja saab vigastada või hukkub, on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.
(1¹) Kaitseliidu tegevliikmel, kes täidab valves osalemisega seotud teenistuskohustust ja saab vigastada või hukkub, on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.
(2) Kaitseliidu liikmel, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1alusel riiklikku järelevalvesse, 2mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse, on vigastada saamise, haigestumise või hukkumise korral õigus ainult käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.
(2¹) Noortejuhil, kes saab vigastada või hukkub õppetegevuse korraldamise ajal, on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.
(3) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lõigetes 5 ja 7 ning §-des 193–196 sätestatud tagatisi. Kaitseliidu liikmel ei ole õigust saada käesoleva seaduse § 57 lõikes 4 sätestatud hüvitist ja kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lõikes 5 sätestatud toetust samaaegselt.
(4) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktisalusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või lõike 31 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegevussenimetamata Kaitseväe ülesande täitmisse, kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.
(5) Kaitseliidu liikmel ei ole õigust käesoleva seaduse §-des 61 ja 64 sätestatud tagatistele, kui vigastada saamine või hukkumine on aset leidnud käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–8 sätestatud ülesannete täitmisel.
(6) Kaitseliidu tegevliikmel, kes täidab sõjaaja ametikoha ülesandeid, ei ole õigust käesolevas seaduses sätestatud tagatistele.
(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevussealusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise Kaitseliit.
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõikeslõike 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannetealusel riiklikku järelevalvesse ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise kaasav ametiasutus.
(1) Püsiv töövõimetus käesoleva seaduse tähenduses on rohkem kui 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud Kaitseliidu liikmena käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel või lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises või lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemiselriiklikku järelevalvesse kaasamisel, sealhulgas lisaõppekogunemiselmis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel teenistuskohustusteteenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel.
(2) Püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastab Kaitseväe juhataja määratud arst või kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 7 alusel moodustatud komisjon, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.
(3) Püsiva töövõimetuse ulatust väljendatakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna.
(4) Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Kaitseliidus või muus asjaomases asutuses tehtud uurimise tulemused ning andmed Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse tuvastamise või töövõime hindamise ja käesoleva seaduse § 60 lõikes 7 sätestatud seose tuvastamise kohta koos Kaitseliidu ülema arvamusega hüvitise maksmise kohta edastab Kaitseliit otsustamiseks Kaitseministeeriumile.
(2) Kaitseministeerium teeb otsuse 60 päeva jooksul Kaitseliidult teabe saamisest arvates.
(3) Kaitseministeeriumil on õigus enne otsuse tegemist teha lisauurimine ja küsida otsuse tegemiseks vajalikku lisateavet. Lisauurimise ja teabe küsimise ajaks peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuse tegemise tähtaeg. Lisauurimine ja teabe küsimine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel püsiv töövõimetus, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud ulatuses.
(4¹) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakseliige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1alusel riiklikku järelevalvesse, 2mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotudja kui tal tuvastatakse selle käigus teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus, või osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatuses ja korras.
(4²) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites saadud vigastuse tagajärjel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.
(4³) [Kehtetu]
(5) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 1 sätestatud ulatuses.
(5¹) Kui Kaitseliidu liige hukkubkaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1alusel riiklikku järelevalvesse, 2mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotudja kui ta selle käigus hukkub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.
(5²) Kui Kaitseliidu liige hukkub Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.
(5³) Käesoleva paragrahvi lõigetes 41, 42, 51 ja 52 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse Kaitseliidu liikme keskmine palk või töötasu, mida maksis või maksab talle tema tööandja. Kui Kaitseliidu liikme palk või töötasu oli väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, siis arvutatakse temale hüvis käesoleva paragrahvi lõikes 54 sätestatud korras.
(5⁴) Kui Kaitseliidu liige hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 41, 42, 51 ja 52 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
(6) 18-aastasel ja vanemal Kaitseliidu liikmel on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõigetes 5–52 sätestatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või isikud.
(7) Kaitseliidu liikme poolt hüvitise saamiseks õigustatud isikute nimetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil süüdioleva isiku suhtes nõudeõigus hüvitisena makstud summa ulatuses. Nõudeasjas esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.
(1) Vajaduse korral hüvitatakse Kaitseliidu liikme ravikulu, kui ta on saanud teenistuskohustuse täitmisel vigastada: 1) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud ülesande täitmisel; 2) Kaitseliidu koosseisus, kaasatuna käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1alusel riiklikku järelevalvesse, 2, 4, 6 või 7 nimetatud tegevussemis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil; 3) noortejuhina õppetegevuse korraldamise ajal; 4) käesoleva seaduse § 70 lõike 11 alusel valves osalemisel.
(1¹) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kes on haigestunudkui ta kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1alusel riiklikku järelevalvesse, 2mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotudja kui ta selle käigus haigestub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel hüvitatakse Kaitseliidu liikme ravikulu piirmäära ulatuses Kaitseliidu eelarvest, kui Kaitseväe juhataja määratud arst või kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 7 alusel moodustatud komisjon on tuvastanud, et Kaitseliidu liige vajab teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu tervishoiuteenust, ravimit või meditsiiniseadet.
(3) Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäära ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Kaitseliidu liikmele võib piirmäära ulatuses maksta hüvitist teenistuskohustuse täitmisel tehtud kulu eest.
(2) Kaitseliidu liikmele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmise tingimused, ulatuse, piirmäära ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Kaitseliidul on õigus lähetada tegevliiget teenistuskohustuse täitmiseks välisriiki ning maksta tegevliikmele lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitist ning päevaraha.
(4) Päevaraha makstakse töölepingu seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
(5) Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorrakriisiolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse § 34 lõike 1 alusel, avaliku korra tagamisel korrakaitseseaduse § 161821 lõike 12 punkti 2 alusel või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel, maksta tasu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tasu väljamaksmisega seotud kulu hüvitatakse Kaitseliidule kaasamist taotlenud valitsusasutuse eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel.
(1) Kaitseliidul ei või olla õigusi ja kohustusi, mis ei tulene seadusest ja mis on vastuolus tema eesmärgiga.
(2) Kaitseliidul on õigus oma ülesannete täitmiseks: 1) sõlmida lepinguid; 2) rajada harjutusvälju ja lasketiire; 3) rajada väljaõppe- ja spordibaase; 4) osutada majutus- ja toitlustusteenust; 5) välja anda ajalehte, ajakirja, käsiraamatut ja muud trükist; 6) korraldada korjandusi ja avalikke, sealhulgas tasulisi, üritusi; 7) asutada keskkogu või keskjuhatuse otsusel oma ülesannete täitmise toetamiseks eraõiguslik juriidiline isik või asuda selle liikmeks; 8) kaasata isikuid väljastpoolt Kaitseliitu, sealhulgas välisriigist; 9) osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid.
(3) Kaitseliidul on õigus võtta laenu Vabariigi Valitsuse loal.
(4) Kaitseliidul on õigus käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmiseks ning lõike 2 punktides 1–4, 6alusel riiklikus järelevalves ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks kasutada tasuta, Kaitseväe nõusolekul ja kokkulepitud ajal Kaitseväe harjutusvälju, lasketiire, sõjarelvi, lahingutehnikat, vormiriietust, muud sõjalist varustust ja vajalikke kinnistuid ning neil paiknevaid ehitisi. Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad vara kasutamisel kokku leppida riigivaraseaduse § 18 lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatust erinevalt. Riigivara valitseja kehtestatud korras võib kinnisvara kasutamise kokkuleppe sõlmida valitsemisalas taristu arendamise ja korrashoiu teenuseid osutav riigiasutus.
(5) Kaitseliidul ei ole õigust: 1) tagada oma varaga füüsiliste ja juriidiliste isikute kohustusi; 2) olla täisühingu osanik; 3) olla usaldusühingu täisosanik; 4) juhtida täis- ega usaldusühingut.