(1) Käesolev seadus sätestab Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste hädaolukorraks valmisoleku korraldamise ja kriisireguleerimise õiguslikud alused. 1 (1¹) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud kriisireguleerimisplaanid on rakendatavad ka sõjaajal. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Hädaolukord – sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju ning mille lahendamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevus. (2) Rahvusvaheline hädaolukord – sündmus või sündmuste ahel välisriigis, mis ohustab rahvusvahelist julgeolekut ja millega Eesti Vabariik on seotud väliskohustuste kaudu või läbi rahvusvahelise abipalve. (3) Kriisireguleerimine – riiklik meetmete süsteem, mis on ette valmistatud ja kasutusele võetud riigiasutuste poolt koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning kriisireguleerimisele kaasatud mittetulundusühingute ja sihtasutustega, et tagada hädaolukorras ühiskonna turvalisus. (4) Rahvusvaheline kriisireguleerimine – rahvusvaheliste meetmete süsteem rahvusvahelistele hädaolukordadele vastamiseks, mis hõlmab riikidevahelist koostööd ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. (5) Kriisireguleerimismeeskond – teabevahetuse, ressursside kasutamise ning ametkondade koostöö koordineerimiseks ning olukorra analüüsimiseks moodustatud alaliselt tegutsev meeskond, kelle määratud koosseis ja töökorraldus ning ettevalmistus võimaldavad ööpäevaringse töö hädaolukorras. (6) Riigi tegevusvaru – hädaolukorras elutähtsa valdkonna toimimist tagav füüsiline või lepingutega garanteeritud ressurss.
Kriisireguleerimise ülesanded on: 1) teha võimaliku hädaolukorra väljaselgitamiseks riskianalüüs; 2) välja selgitada hädaolukorra vältimise ja hädaolukorra tagajärgede leevendamise võimalused; 3) koostada kriisireguleerimisplaanid; 4) valmistada ette hädaolukorra lahendamise struktuurid; 5) tagada hädaolukorra lahendamiseks vajalikud ressursid; 6) lahendada hädaolukord; 7) korraldada elanike teavitamine; 8) korraldada kriisireguleerimisalane koolitus; 9) teha hädaolukorras tegutsemise selgitustööd elanike seas; 10) taastada elutähtsate valdkondade toimimine.
Vabariigi Valitsus: 1) töötab välja riigi kriisireguleerimispoliitika ning suunab ja koordineerib ministeeriumide, Riigikantselei ja maavanemate kriisireguleerimisalast tegevust; 2) kinnitab riikliku kriisireguleerimisplaani; 3) moodustab kriisireguleerimisalase tegevuse ühtlustamiseks ning kooskõlastamiseks alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni; 4) kinnitab oma korraldusega ministeeriumide riskianalüüside kokkuvõtte.
(1) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) esitab Vabariigi Valitsusele kriisireguleerimise üldpõhimõtted kriisireguleerimispoliitika väljatöötamiseks ning teeb ettepaneku ministeeriumide, Riigikantselei ja maavanemate tegevuse koordineerimiseks ja suunamiseks kriisireguleerimise alal; 2) vaatab läbi ministeeriumide ja maakondade riskianalüüsi kokkuvõtte; 3) kooskõlastab ministeeriumide ja Riigikantselei kriisireguleerimisplaanid; 4) vaatab läbi ja esitab arvamuse riikliku kriisireguleerimisplaani kohta; 4¹) kiidab heaks riigi tegevusvaru moodustamise kava asjaomaste ministeeriumide ja valitsusasutuste kaupa; 5) moodustab kriisireguleerimismeeskonna; 6) koordineerib ministeeriumide, Riigikantselei ja maavanemate tegevust hädaolukorra lahendamisel; 7) esitab Vabariigi Valitsusele üldpõhimõtted kriisireguleerimispoliitika väljatöötamiseks rahvusvahelises kriisireguleerimises osalemiseks ning teeb ettepaneku ministeeriumide ja Riigikantselei tegevuse suunamiseks rahvusvahelise kriisireguleerimise alal. (2) Kriisikomisjoni moodustab ja selle põhimääruse, koosseisu ning esimehe kinnitab Vabariigi Valitsus .
(1) Riikliku kriisireguleerimisplaani koostab Siseministeerium. (2) Riiklikus kriisireguleerimisplaanis nähakse ette: 1) kriisireguleerimise üldpõhimõtted; 2) ministeeriumide, Riigikantselei ja maavanemate ülesanded kriisi reguleerimisel; 3) hädaolukordade lahendamist juhtivad ja hädaolukordade lahendamisele kaasatavad valitsusasutused; 4) hädaolukordade lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus; 5) 6) teabevahetuse korraldus; 7) varajase hoiatuse ja elanike teavitamise korraldus; 8) koostöö kord kaitseväe ja Kaitseliiduga; 9) rahvusvahelise koostöö korraldus kriisireguleerimisalal; 10) riikliku kriisireguleerimisplaani muutmise ja täiendamise kord. (3) Riiklik kriisireguleerimisplaan kooskõlastatakse ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning esitatakse läbivaatamiseks Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile. (4) Siseminister esitab riikliku kriisireguleerimisplaani koos kriisikomisjoni arvamusega Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
(1) Ministeerium: 1) teeb riskianalüüsi oma valitsemisalas esineda võivate hädaolukordade väljaselgitamiseks. Riskianalüüsi ei tee Kaitseministeerium. 2) koostab kriisireguleerimisplaani ning tagab selle rakendamise hädaolukorras; 3) moodustab ministeeriumis struktuuriüksuse või määrab ühe osakondadest vastutavaks kriisireguleerimise üldise korraldamise eest ministeeriumi valitsemisalas; 4) moodustab kriisireguleerimismeeskonna; 5) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide kriisireguleerimisalased ülesanded; 6) planeerib hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside kasutamist; 7) juhib oma valitsemisalas hädaolukorra lahendamist; 8) korraldab oma valitsemisalas kriisireguleerimisalast koolitust; 9) teeb analüüsi oma valitsemisalas rahvusvahelises kriisireguleerimises osalemiseks vajalike vahendite väljaselgitamiseks; 10) moodustab oma valitsemisalasse kuuluvas elutähtsas valdkonnas riigi tegevusvaru. (2) Elutähtsad valdkonnad ja neid korraldavad ministeeriumid on: 1) avaliku korra kaitse, tulekustutus- ja päästetööd, andmepankade kaitse korraldus – Siseministeerium; 2) elektri- ja gaasisüsteemi toimimine, esmatarbekaupadega varustamine, elekter- ja postside ning transpordi korraldus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 3) toiduainetega varustamise korraldus – Põllumajandusministeerium; 4) finantssüsteemi toimimine – Rahandusministeerium; 5) tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldus, psühhosotsiaalse abi osutamine, põgenike ja evakueeritute abistamine, tööjõuarvestus – Sotsiaalministeerium; 6) 7) kultuuriväärtuste kaitse korraldus – Kultuuriministeerium; 8) kiirgus- ja keskkonnakaitse ning kiirgus- ja keskkonnaseire korraldus – Keskkonnaministeerium. (3) Kriisireguleerimisalal on juhtivministeerium Siseministeerium.
(1) Ministeerium teeb oma valitsemisalas esineda võivate hädaolukordade väljaselgitamiseks riskianalüüsi. (2) Riskianalüüs on ministeeriumi kriisireguleerimisplaani koostamise alus. Riskianalüüsi arvestatakse ministeeriumi eelarve koostamisel ja arengu kavandamisel. (3) Ministeeriumi riskianalüüsi kokkuvõte esitatakse Siseministeeriumile. (4) Ministeerium vaatab riskianalüüsi läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Muudatustest informeeritakse Siseministeeriumi.
(1) Ministeeriumi kriisireguleerimisplaanis nähakse ette: 1) ministeeriumi töökorraldus hädaolukorras; 2) ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate elutähtsate valdkondade korraldus hädaolukorras; 3) ministeeriumi valitsemisalas esineda võivate hädaolukordade lahendamise kavad; 4) 5) ministeeriumi kriisireguleerimisplaani muutmise ja täiendamise kord; 6) ministeeriumi valitsemisalas olevad vahendid rahvusvahelises kriisireguleerimises osalemiseks; 7) ministeeriumi tegevus riigi tegevusvaru kasutamisel. (2) Ministeeriumi töö korraldamise abinõud on: 1) ministeeriumi ja tema valitsemisala juhtimise korraldus hädaolukorras; 2) kriisireguleerimismeeskonna moodustamine ja töökorraldus; 3) töötajate teavitamise kord; 4) ministeeriumi struktuuriüksuste tagamine side, elektrienergia ja transpordiga; 5) arhiivide ja andmebaaside kaitse; 6) ministeeriumi struktuuriüksuste tööks vajalike varude tagamine; 7) ministeeriumi varujuhtimispunkti ettevalmistamine. (3) Ministeeriumid kooskõlastavad kriisireguleerimisplaanid Siseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga. (4) Kriisireguleerimisplaani kinnitab minister käskkirjaga.
(1) Riigikantselei kriisireguleerimisplaanis nähakse ette: 1) Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei töökorraldus hädaolukorras; 2) elanike teavitamise ja psühholoogilise kaitse korraldus; 3) 4) kriisireguleerimisplaani muutmise ja täiendamise kord. (2) Riigikantselei kriisireguleerimisplaan kooskõlastatakse Siseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga. (3) Riigikantselei kriisireguleerimisplaani kinnitab riigisekretär käskkirjaga.
(1) Siseministeerium: 1) töötab välja maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika; 2) koordineerib ministeeriumide, Riigikantselei ja maakondade kriisireguleerimisplaanide väljatöötamist; 3) korraldab side- ja varajase hoiatuse süsteemide kavandamist ja väljaarendamist; 4) koordineerib kriisireguleerimisalast koolitust; 5) koostab ministeeriumide ja maakondade riskianalüüsi kokkuvõtte; 6) esitab ministeeriumide ja maakondade riskianalüüsi kokkuvõtte Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile, kus ohtudele antakse riiklik hinnang; 7) esitab ministeeriumide ja maakondade riskianalüüsi kokkuvõtte koos kriisikomisjoni arvamusega Vabariigi Valitsusele läbivaatamiseks; 7¹) koordineerib riigi tegevusvaru planeerimist ja moodustamist; 8) täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid kriisireguleerimisalaseid ülesandeid. (2) Siseminister kehtestab määrusega: 1) maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika ; 2) valla ja linna riskianalüüsi tegemise ja kriisireguleerimisplaani koostamise finantseerimise ajakava.
(1) Kaitseministeerium: 1) koordineerib kriisireguleerimisalast tegevust kaitseväes ja Kaitseliidus; 2) teavitab Siseministeeriumi kaitseväe ja Kaitseliidu objektidest, kus käideldakse ohtlikke kemikaale ja lõhkematerjale, millest võib tuleneda oht elanikkonnale ja keskkonnale; 3) valmistab ette ja koordineerib kaitseväe osalemist rahvusvahelises kriisireguleerimises. (2) Koostöö kord kaitseväe ja Kaitseliiduga ning kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanded nähakse ette riiklikus, ministeeriumi, Riigikantselei, maakonna ning valla ja linna kriisireguleerimisplaanis. (3) Kaitseminister kooskõlastab: 1) riikliku kriisireguleerimisplaani kaitseväge ja Kaitseliitu puudutava osa; 2) ministeeriumi ja Riigikantselei kriisireguleerimisplaani kaitseväge ja Kaitseliitu puudutava osa; 3) maakonna kriisireguleerimisplaani kaitseväge ja Kaitseliitu puudutava osa; 4) kaitseväe ja Kaitseliidu osalemise maakonna kriisireguleerimisalasel kompleksõppusel. (4) Maavanem ja kaitseringkonna ülem koordineerivad koostööd kaitseväe ja Kaitseliiduga maakonnas. (5) Kaitseväe ja Kaitseliidu osalemine valla ja linna kriisireguleerimisõppusel kooskõlastatakse maavanema ja Kaitseministeeriumiga.
(1) Riigi tegevusvaru moodustanud ministeerium esitab iga aasta 1. veebruariks Siseministeeriumile tegevusvaru moodustamise, hoidmise, uuendamise, taastamise, kasutamise, rahastamise ja kontrollimise kohta aruande. (2) Riigi tegevusvaru moodustamise, hoidmise, uuendamise, kasutamise ja rahastamise aruande vormi kehtestab siseminister määrusega .
Maavanem: 1) koordineerib maakonna kohalike omavalitsuste ning maakonnas asuvate riigiasutuste, ettevõtjate, mittetulundusühingute ja sihtasutuste koostööd; 2) korraldab koostööd kaitseväe ja Kaitseliiduga maakonnas; 3) korraldab maakonna riskianalüüsi tegemist, võttes arvesse valla ja linna riskianalüüsi tulemusi; 4) arvestab riskianalüüsi maakonnaplaneeringus; 5) koordineerib valla ja linna kriisireguleerimisplaanide koostamist ning kooskõlastab need; 6) teeb vajaduse korral piirnevatele kohalikele omavalitsusüksustele ettepaneku ühise kriisireguleerimisplaani koostamiseks; 7) korraldab maakonna kriisireguleerimisplaani koostamist ja kehtestab selle korraldusega; 8) moodustab maakonna kriisikomisjoni ja kriisireguleerimismeeskonna; 9) valmistab ette kriisikomisjoni ja kriisireguleerimismeeskonna tööruumid; 10) sõlmib lepingud hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside kasutamiseks; 11) juhib hädaolukorra lahendamist maakonnas; 12) korraldab elanike teavitamist hädaolukorrast ning selle lahendamisest; 13) tagab maavalitsuse töö jätkuvuse hädaolukorras; 14) taotleb täiendavaid ressursse hädaolukorra lahendamiseks; 15) planeerib ja korraldab kriisireguleerimisalast koolitust.
(1) Maakonnas moodustatakse kriisireguleerimisalase ennetava ja ettevalmistava töö korraldamiseks ning hädaolukorra lahendamiseks kriisikomisjon. (2) Maakonna kriisikomisjon: 1) vaatab läbi maakonna riskianalüüsi ja teeb sellest lähtuvalt ettepaneku maakonnaplaneeringu täpsustamiseks; 2) vaatab läbi maakonna kriisireguleerimisplaani; 3) teeb maavanemale ettepaneku kriisireguleerimismeeskonna koosseisu kohta; 4) teeb maavanemale ettepaneku hädaolukorra lahendamiseks ja tagajärgede leevendamiseks vajalike vahendite ettevalmistamiseks ja soetamiseks; 5) teeb maavanemale ettepaneku kriisireguleerimisõppuse korraldamiseks; 6) koordineerib hädaolukorra lahendamist maakonnas; 7) teeb maavanemale ettepaneku täiendavate ressursside taotlemiseks; 8) koordineerib elanike teavitamist hädaolukorrast ning selle lahendamisest. (3) Kriisikomisjoni esimees on maavanem, kes kinnitab komisjoni põhimääruse ja koosseisu korraldusega. (4) Kriisikomisjoni teenindamise tagab maavanema määratud maavalitsuse osakond.
Päästeameti kohalik päästeasutus: 1) kogub, töötleb ja analüüsib hädaolukordadega seotud teavet ning teeb maavanemale ettepaneku hädaolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks; 2) nõustab valla- ja linnavalitsust riskianalüüsi tegemisel ja kriisireguleerimisplaani koostamisel; 3) osaleb maakonna riskianalüüsi tegemisel; 4) osaleb maakonna kriisireguleerimisplaani koostamisel; 5) teeb maavanemale ettepaneku side- ja elanike teavitamise süsteemi väljaarendamiseks maakonnas; 6) nõustab valla- ja linnavalitsust kriisireguleerimisõppuse korraldamisel; 7) valmistab ette ja viib läbi maakonna kriisireguleerimisõppuse; 8) osaleb kriisireguleerimisalase koolituse läbiviimisel.
(1) Maavanem korraldab maakonna riskianalüüsi tegemist. (2) Riskianalüüsi tegemiseks on valla- ja linnavalitsused ning maakonnas asuvad riigiasutused ja ettevõtjad kohustatud maavanema nõudel esitama teavet maakonnas esinevate ohtude väljaselgitamiseks ja hindamiseks. (3) Maavanem esitab riskianalüüsi kokkuvõtte Siseministeeriumile. (4) Maavanem vaatab riskianalüüsi läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Muudatustest informeeritakse Siseministeeriumi.
(1) Maakonna kriisireguleerimisplaanis nähakse ette: 1) maakonna lühiiseloomustus; 2) plaanis kasutatavate mõistete selgitus; 3) võimalike hädaolukordade loetelu; 4) hädaolukorra lahendamise juhtimise skeem; 5) maakonna kriisikomisjoni kokkukutsumise kord; 6) elanike teavitamise kord; 7) elanike ajutise ümberpaigutamise või evakueerimise meetmed; 8) päästetööde korraldus; 9) tervishoiu- ja psühhosotsiaalse abi korraldus; 10) korrakaitse korraldus; 11) kannatanute abistamise korraldus; 12) toiduainete, joogivee ja esmatarbekaupade kättesaadavuse korraldus; 13) hädaolukorra lahendamisel osalevate teenistuste varustamise korraldus; 14) koostöö piirnevate maakondadega; 15) koostöö kaitseväe ja Kaitseliiduga; 16) kahjustuste hindamise ja hädaolukorra lahendamise kulude arvestuse kord; 17) teabeteenistuse töö korraldus; 18) 19) plaani hoidmise ja läbivaatamise kord; 20) hädaolukorra lahendamisele kaasatud teenistuste ja isikute teavitamise kord ning kontaktandmed; 21) hädaolukorra vältimiseks ja lahendamiseks vajalikud ressursid ning nende kasutamise kord. (2) Maakonna kriisireguleerimisplaani koosseisus võidakse ette näha üksikute hädaolukordade lahendamise kavad.
(1) Maakonna kriisireguleerimisplaani koostamist korraldab maavanem. (2) Maavalitsust nõustab kriisireguleerimisplaani koostamisel Päästeamet. (3) Maakonna kriisireguleerimisplaani vaatab läbi maakonna kriisikomisjon, kes esitab oma arvamuse maavanemale. (4) Maavanem esitab kriisireguleerimisplaani kooskõlastamiseks siseministrile. (5) Siseminister kooskõlastab kriisireguleerimisplaani kolme kuu jooksul, arvates selle saamisest. (6) Kui kriisireguleerimisplaan ei vasta käesoleva seaduse §-s 18 loetletud nõuetele, koostab siseminister kirjaliku motiveeritud otsuse kriisireguleerimisplaani kooskõlastamata jätmise kohta ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (7) Maakonna kriisireguleerimisplaani kehtestab maavanem korraldusega. (8) Maavanem vaatab kriisireguleerimisplaani läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe aasta jooksul. Muudetud ja täiendatud kriisireguleerimisplaan esitatakse siseministrile kooskõlastamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 18 punktides 20 ja 21 nimetatud plaani osades tehtavad muudatused ja täiendused. (9) Siseministril on õigus teha maavanemale ettepanek maakonna kriisireguleerimisplaani muutmiseks ja täiendamiseks.
(1) Valla- ja linnavalitsused: 1) teevad valla ja linna riskianalüüsi; 2) määravad riskianalüüsi alusel ettevõtted ja asutused, kus koostatakse hädaolukorra plaan; 3) arvestavad riskianalüüsi tulemusi valla ja linna üld- ja detailplaneeringu koostamisel; 4) teavitavad elanikke võimalikest ohtudest; 5) korraldavad valla ja linna kriisireguleerimisplaani koostamist; 6) sõlmivad lepingud hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside kasutamiseks; 7) planeerivad ja korraldavad kriisireguleerimisalast koolitust; 8) moodustavad kriisireguleerimismeeskonna; 9) teavitavad elanikke hädaolukorrast ja selle lahendamisest; 10) korraldavad hädaolukorras toiduainete, joogivee ning esmatarbekaupade ja teenuste kättesaadavuse elanikele; 11) korraldavad tervishoiu ja sotsiaalhoolekandealast tegevust hädaolukorras; 12) taotlevad maavanemalt täiendavaid ressursse hädaolukorra lahendamiseks. (2) Hädaolukorra lahendamist juhib vallas vallavanem ja linnas linnapea.
(1) Valla- ja linnavalitsused moodustavad vajaduse korral kriisikomisjoni. Kriisikomisjoni moodustamine on kohustuslik, kui vallas ja linnas on üle 50 000 elaniku. (2) Valla ja linna kriisikomisjonid: 1) vaatavad läbi vastavalt valla või linna riskianalüüsi ning teevad sellest lähtuvalt ettepaneku valla- või linnavalitsusele üld- ja detailplaneeringu täpsustamiseks; 2) vaatavad läbi vastavalt valla või linna kriisireguleerimisplaani; 3) teevad vastavalt valla- või linnavalitsusele ettepaneku kriisireguleerimismeeskonna koosseisu kohta; 4) teevad vastavalt valla- või linnavalitsusele ettepaneku hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside moodustamiseks, hoidmiseks ja kasutamiseks; 5) teevad vastavalt valla- või linnavalitsusele ettepaneku õppuste korraldamiseks; 6) koordineerivad hädaolukorra lahendamist vastavalt valla või linna haldusterritooriumil; 7) teevad vastavalt valla- või linnavalitsusele ettepaneku maavanemalt täiendavate ressursside taotlemiseks. (3) Valla või linna kriisikomisjoni esimeheks on vastavalt vallavanem või linnapea. (4) Valla kriisikomisjoni põhimääruse kinnitab vallavalitsus ja linna kriisikomisjoni põhimääruse linnavalitsus määrusega.
(1) Valla- või linnavalitsus teeb vastavalt vallas või linnas esineda võivate ohtude väljaselgitamiseks riskianalüüsi siseministri kinnitatud ajakava alusel. (2) Valla- ja linnavalitsused esitavad riskianalüüsi kooskõlastamiseks maavanemale. (3) Maavanem kooskõlastab riskianalüüsi kolme kuu jooksul, arvates selle saamisest. Kui riskianalüüsi tegemisel ei ole järgitud metoodikat, koostab maavanem kirjaliku motiveeritud otsuse riskianalüüsi kooskõlastamata jätmise kohta ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (4) Valla- või linnavalitsus vaatab riskianalüüsi läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Muudatustest informeeritakse maavanemat.
(1) Valla või linna kriisireguleerimisplaanis nähakse ette: 1) valla või linna lühiiseloomustus; 2) plaanis kasutatavate mõistete selgitus; 3) võimalike hädaolukordade loetelu; 4) hädaolukorra lahendamise juhtimise skeem; 5) elanike teavitamise kord; 6) elanike ajutise ümberpaigutamise meetmed; 7) päästetööde korraldus; 8) tervishoiu- ja psühhosotsiaalse abi korraldus; 9) kannatanute abistamise korraldus; 10) korrakaitse korraldus; 11) toiduainete, joogivee ning esmatarbekaupade ja teenuste kättesaadavuse korraldus; 12) hädaolukorra lahendamisel osalevate teenistuste varustamise korraldus; 13) teabeteenistuse töökorraldus; 14) koostöö piirnevate valdade ja linnadega; 15) koostöö kaitseväe ja Kaitseliiduga; 16) plaani hoidmise ja läbivaatamise kord; 17) 18) hädaolukorra lahendamisele kaasatud teenistuste ja isikute teavitamise kord ning kontaktandmed; 19) hädaolukorra vältimiseks ja lahendamiseks vajalikud ressursid ning nende kasutamise kord. (2) Valla või linna kriisireguleerimisplaani koosseisus võidakse ette näha üksikute hädaolukordade lahendamise kavad.
(1) Valla või linna kriisireguleerimisplaani koostamist korraldab vastavalt valla- või linnavalitsus siseministri kinnitatud ajakava alusel. (2) Valla- ja linnavalitsusi nõustab kriisireguleerimisplaani koostamisel maakonna päästeasutus. (3) Valla- ja linnavalitsused kooskõlastavad kriisireguleerimisplaanid, kui sama oht ähvardab mitut omavalitsusüksust. (4) Valla- ja linnavalitsused esitavad kriisireguleerimisplaani kooskõlastamiseks maavanemale. (5) Maavanem kooskõlastab kriisireguleerimisplaani kolme kuu jooksul, arvates selle saamisest. (6) Kui kriisireguleerimisplaan ei vasta käesoleva seaduse §-s 23 loetletud nõuetele, koostab maavanem kirjaliku motiveeritud otsuse kriisireguleerimisplaani kooskõlastamata jätmise kohta ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (7) Valla kriisireguleerimisplaani kinnitab vallavolikogu ja linna kriisireguleerimisplaani linnavolikogu määrusega. (8) Valla- ja linnavalitsused vaatavad kriisireguleerimisplaani läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe aasta jooksul. Muudetud ja täiendatud kriisireguleerimisplaan esitatakse kooskõlastamiseks maavanemale, välja arvatud käesoleva seaduse § 23 punktides 18 ja 19 nimetatud plaani osades tehtavad muudatused ja täiendused. (9) Maavanemal on õigus teha valla- või linnavalitsustele ettepanekuid valla või linna kriisireguleerimisplaani muutmiseks ja täiendamiseks.
(1) Valdade ja linnade riskianalüüsi tegemise ja kriisireguleerimisplaani koostamise kulud nähakse ette Siseministeeriumi eelarves eraldi real. (2) Siseministeerium koostab valdade ja linnade riskianalüüsi tegemise ja kriisireguleerimisplaani koostamise finantseerimise ajakava, arvestades maavanemate ettepanekuid.
(1) Ettevõtja, kellel on ohtlik ettevõte, teeb riskianalüüsi ja koostab ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591) alusel. 1 (1¹) Suure ohuga kiirgustegevuse korral teeb kiirgustegevusloa omaja riskianalüüsi ja koostab hädaolukorra lahendamise plaani kiirgusseaduse alusel. (2) Valla- ja linnavalitsused määravad valla või linna riskianalüüsi alusel ettevõtted ja asutused, kes peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatutele koostama hädaolukorra lahendamise plaani. (3) Ettevõtja ja asutus esitavad valla- või linnavalitsuse või maavanema nõudmisel andmed ettevõtte ja asutuse ressursside kohta, mida on võimalik kasutada hädaolukorra lahendamiseks valla või linna või maakonna territooriumil. (4) Ettevõtja ja asutus korraldavad hädaolukorra lahendamisele kaasatavate töötajate koolitust.
(1) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud ettevõtte või asutuse hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette: 1) ettevõtte või asutuse lühiiseloomustus; 2) võimalike hädaolukordade ja nende tagajärgede kirjeldus; 3) hädaolukorra lahendamist juhtivate isikute nimed ja kontaktandmed; 4) hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside arvestus; 5) hädaolukorras tegutsemise kirjeldus; 6) hädaolukorrast teavitamine ja töötajate teavitamise kord; 7) koostöö teiste ettevõtete ja asutustega. (2) Ettevõtte või asutuse hädaolukorra lahendamise plaani koostamist nõustab vastavalt valla- või linnavalitsus või valla- või linnavalitsuse poolt määratud asutus. (3) Ettevõtja või asutus esitab hädaolukorra lahendamise plaani kooskõlastamiseks valla- või linnavalitsusele või valla- või linnavalitsuse poolt määratud asutusele hiljemalt kuue kuu jooksul § 26 lõikes 2 sätestatu alusel.
(1) Riigiasutus, valla- või linnavalitsus, kohaliku omavalitsuse asutus ning ettevõtja on kohustatud hädaolukorrast viivitamatult teatama. (2) Hädaolukorrast teavitamise korra ja nõuded edastatavale teabele kehtestab Vabariigi Valitsus .
(1) Massiteabevahendi valdaja avaldab muutmata kujul ja viivitamatult Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei, ministeeriumi, maavanema, valla- või linnavalitsuse ning Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni teated hädaolukorra kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadete avaldamine on massiteabevahendit omava ettevõtja avalik-õiguslik koormis ning ei kuulu hüvitamisele riigi või kohaliku omavalitsuse poolt.
(1) Hädaolukordade vältimise ja kriisireguleerimisalane koolitus üldhariduskoolides toimub vastavate riiklike õppekavade alusel. (2) Kõrgkoolid korraldavad koolitust kooskõlastatult Päästeametiga. (3) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike kriisireguleerimisalast koolitust korraldab Päästeamet. (4) Koolitusele kuuluvate ametnike loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . (5) Kriisireguleerimisele kaasatavate töötajate ja elanike koolitust korraldavad ettevõtja, valla- või linnavalitsus ning maavanem. (6) Valla- ja linnavalitsused, maavanemad, Päästeamet ja ministeeriumid teevad elanikele selgitustööd tegutsemiseks hädaolukorras.
(1) Kompleksõppus käesoleva seaduse mõistes on koolituse ja kontrolli eesmärgil ettevalmistatud ja läbiviidud ametkondadevaheline kriisireguleerimisalane õppus. Kompleksõppus koosneb staabi- ja väliõppusest. (2) Üleriigiline kompleksõppus korraldatakse vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. (3) Üleriigilise kompleksõppuse valmistab ette ja viib läbi Siseministeerium. (4) Maakonnas korraldatakse kompleksõppus siseministri kehtestatud ajakava alusel. (5) Maakonna kompleksõppuse valmistab ette ja viib läbi maavanem. (6) Üleriigilise ja maakonna kompleksõppuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud kaetakse Siseministeeriumi eelarvest. Nimetatud kulud nähakse ette Siseministeeriumi eelarve eraldi real. (7) Üleriigilisel ja maakonna kompleksõppusel osalemisega seotud kaitseväe ja Kaitseliidu kulud kaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest. (8) Valla- või linna kriisireguleerimisõppuse läbiviimist korraldab vastavalt valla- või linnavalitsus. Õppuse läbiviimine kooskõlastatakse maavanemaga. Riigiasutuste õppusel osalemise kulud kaetakse nende omavahenditest. (9) Valla- ja linnavalitsused võivad kohustada ettevõtjat, kes koostab hädaolukorra lahendamise plaani, läbi viima õppust, kuid mitte sagedamini kui üks kord aastas. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud õppuse läbiviimine on avalik-õiguslik koormis ning ei kuulu hüvitamisele riigi või kohaliku omavalitsuse poolt.
(1) Välislepingust tulenevad kohustused hädaolukordi käsitleva teabe edastamiseks ja rahvusvahelises koostöös ning rahvusvahelises kriisireguleerimises osalemiseks nähakse ette vastava ministeeriumi kriisireguleerimisplaanis. (2) Rahvusvahelise abi küsimist ja rahvusvahelise abi osutamist hädaolukorras ning rahvusvahelises kriisireguleerimises osalemist vastavalt rahvusvahelistele lepingutele juhib Vabariigi Valitsus, lähtudes Välisministeeriumi ettepanekutest. Vastav kord nähakse ette riiklikus ja ministeeriumi kriisireguleerimisplaanis.
(1) Teenistuslik järelevalve käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle toimub Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378) ja teiste õigusaktidega sätestatud korras. (2) Riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuse riikliku järelevalvepädevusega ametnike ülesanne on kontrollida, kas ettevõtjad täidavad käesoleva seaduse nõudeid.
(1) Käesoleva seaduse §-des 341 ja 342 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Päästeamet. (3) Käesoleva seaduse §-s 342 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.
-36 § 35–36.
-40 § 37–40. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.