Teenistuslähetuseks (edaspidi lähetus) loetakse avaliku teenistuja (edaspidi teenistuja) suunamist ministeeriumis kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi või nende volitatud isiku korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistusülesande täitmisele väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Teenistuja lähetamine välisriiki loetakse välislähetuseks.
Lähetus ja lähetuskulude hüvitamine vormistatakse kooskõlas ametiasutuse asjaajamist, raamatupidamisarvestust ja -aruandlust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetega.
1 (1) Välislähetusse lähetatakse teenistuja ministeeriumis kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi kehtestatud korras otsustuse alusel, milles märgitakse lähetuse sihtkoht, asutus, kuhu lähetatu suunatakse, lähetuse kestus, ülesanne ning lähetuskulude hüvitamise ja päevaraha maksmise ulatus. (2) Eesti Vabariigi välisesinduse teenistuja (välja arvatud välisesinduse juht) lähetatakse välisesinduse juhi korralduse alusel. Erialadiplomaat ja koosseisuväline haldusteenistuja lähetatakse lähetajaministeeriumi kirjalikul nõusolekul välisesinduse juhi korralduse alusel.
Ministeeriumi hallatava valitsusasutuse juhi saadab välislähetusse kantsler ministri teadmisel.
Lähetataval teenistujal on õigus nõuda ametiasutuselt lähetuskulude katteks avanssi lähetuskulude ligikaudses suuruses. Avansi mittesaamise korral võib teenistuja lähetusest keelduda.
Ametiasutus hüvitab teenistujale dokumentaalselt tõendatud lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ja maksab lähetuses viibimise aja eest päevaraha määruses sätestatud tingimustel ja ulatuses. Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.
Lähetusega seotud sõidukulud hüvitatakse järgmiselt: 1) lähetuskohta sõidu ja alalisse teenistuskohta tagasisõidu kulud hüvitatakse sõidupileti või muu kulu tõendava dokumendi alusel; 2) sõidupileti ettetellimise kulud, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi või sõidupiletile tehtud vastava märkuse alusel.
Lähetusega seotud majutuskulude alammäär on riigisisesel lähetusel 13 eurot ja välislähetusel 52 eurot ööpäevas, ülemmäär riigisisesel lähetusel 77 eurot ja välislähetusel 128 eurot ööpäevas. Kui majutuskulud on majutuskulude alammäärast väiksemad, võib teenistuja lähetusest keelduda. Ministeeriumi kantsleri ja muu ametiasutuse juhi kehtestatud korras võib lubada välja maksta ka piirmäärast kallima majutuskoha kasutamise kulud, kui puudub võimalus kasutada piirmäärale vastava hinnatasemega majutuskohta. Majutuskulude piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi.
Majutuskulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Kui kulu tõendaval dokumendil märgitud summa on väiksem §-s 9 sätestatud hüvitise alammäärast, hüvitatakse kulud dokumendil märgitud summa ulatuses.
Välisriiki lähetatud teenistujale hüvitatakse reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud kindlustuspoliisi koopia või viisa koopia või muu seda kulu tõendava dokumendi alusel.
¹. «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktis 2 nimetatud sõiduauto lähetuses kasutamise kulud hüvitatakse käesoleva määruse või «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud määruse alusel. Kulude hüvitamisel käesoleva määruse § 8 alusel hüvitatakse sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud. Kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.
Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse teenistujale lähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel selle asula piirist, kus paikneb teenistuskoht.
Päevaraha makstakse järgmiselt: 1) välislähetuse korral 32 eurot päevas; 2) ministeeriumi kantsleri ja muu ametiasutuse juhi kehtestatud korras võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine; 3) kui teenistujale maksab päevaraha muu isik või asutus, on teenistuja kohustatud esitama ametiasutusele muu isiku või asutuse kinnituse päevaraha maksmise kohta või ise kinnitama selle saamist ning ametiasutus on kohustatud maksma päevarahana punktis 1 sätestatud päevaraha määra ja muu isiku või asutuse poolt makstava summa vahe; 4) juhul kui teenistujal on rohkem kui üks tööandja ning teenistuja saadavad lähetusse mitu tööandjat samaaegselt, on teenistuja kohustatud ametiasutust teavitama teise tööandja tehtud lähetusse saatmise otsusest ning talle määratud päevarahast. Kui ametiasutusel on teave, et teine tööandja maksab teenistujale päevaraha, puudub sellel ametiasutusel sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus; 5) välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses; 6) päevaraha ei maksta teenistujale, kellele makstakse välislähetustasu.
Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse teenistujale päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha siis, kui saabumispäeva algusest (kell 00.00) on sõiduki saabumise ajaks möödunud vähemalt kolm tundi.
³. Kui § 14 punktis 4 nimetatud juhul maksavad päevaraha mitu tööandjat, kohaldatakse päevarahade summale §-s 16 sätestatud piirmäära, arvestades kõigepealt esimesena lähetusse saatmise otsuse teinud tööandja makstavat päevaraha.
Teenistuja lähetamisel välisriiki kauemaks kui üheks aastaks kohaldatakse välislähetustasu ja hüvitiste maksmisel Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1997. a määrust nr 47 «Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine» (RT I 1997, 19, 309). Kui lähetuse tähtaega lühendatakse ja selle tegelik kestus kujuneb lühemaks kui üks aasta, siis eelnimetatud määrust ei kohaldata.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]