(1) Rutu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 «Loodushoiust Viljandi maakonnas» kaitse alla võetud Rutu mägede maastikukaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on pinnavormi kaitse. (2) Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuulub kaitseala maa-ala sihtkaitsevööndisse. (3) Kaitseala sihtkaitsevööndi piirid kantakse riigi maakatastrisse.
(1) Rutu maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Karksi vallas Viira oja ja Valga–Uulu maantee ristumiskohast mööda nimetatud maantee teemaa idaserva põhja suunas kuni maaüksuse 60001:007:0040 loodepiirini, mööda seda kirde suunas kuni Paanikse metskonna kvartali 389 läänepiirini ja mööda seda põhja suunas kuni edela-kirdesuunalise teeni. Piir jätkub mööda nimetatud teed kuni kvartali 389 idapiirini, mööda kvartalite 389 ja 398 idapiiri kuni kagu-loodesuunalise kraavini, mööda kraavi loode suunas ja pärast kraavi pöördumist maaüksusel 60001:007:0270 edela, kagu ja ida suunas kuni kvartali 420 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 420 põhja- ja idapiiri, mööda kvartali 422 idapiiri kuni Viira ojani ning mööda Viira oja lõunakallast kuni Valga–Uulu maanteeni. (2) Kaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:000), Eesti Metsakorralduskeskuse Paanikse metskonna 2001. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:000) ning talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga november 2000. a.
Rutu maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitsealal. Eramaal võib liikuda vastavalt «Asjaõigusseadusele» ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele». (2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult paikades, mida kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine. (4) Kaitsealal on lubatud vähem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. (5) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; 2) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 3) teede, õhuliinide ja muude rajatiste ning tootmisega mitteseotud ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks; 4) poollooduslike koosluste esinemisaladel niitmine ulatuses, mis tagab nende ilme ja liigilise koosseisu säilimise.
(1) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning käesoleva määrusega lubatud metsatöödel. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) maakorralduskava kinnitamine; 2) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 3) metsamajandamiskava väljastamine; 4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) projekteerimistingimuste andmine.
Metsakaitse eesmärk kaitsealal on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel kehtestatud korras.
(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks määruses ettenähtud juhtudel peab vastava loa või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. (2) Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. (4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja annab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku ja seab vajaduse korral omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise.