(1) Kohtuekspertiisiseaduses sätestatakse kohtueksperdi, riikliku ekspertiisiasutuse ja riiklikult tunnustatud eksperdi õiguslik seisund ning eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alused kriminaalmenetluses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning väärteomenetluses (edaspidi menetlusasi). (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Kohtuekspertiis on menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus.
Eksperdiarvamus on tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus.
(1) Isikuandmete töötlemisel menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel toimub andmesubjekti õiguste teostamine menetlusseadustikes sätestatud korras. (2) Isikuandmete töötlemisel menetlusasjaga mitteseotud uuringu ettevalmistamisel ja tegemisel toimub andmesubjekti õiguste teostamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud korras.
Kohtuekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne on teha ekspertiise.
(1) Kohtueksperdina võib töötada isik, kes: 1) on teovõimeline; 2) valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses; 3) on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse Eesti Vabariigi kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele; 4) on töötanud ekspertiisi- või teadusasutuses või muul töökohal sellel ekspertiisialal vähemalt kaks aastat vahetult enne kohtueksperdina tööle asumist. 1 (1¹) Kohtueksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. (2) Kohtueksperdina ei või töötada isik: 1) kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) keda on korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest karistatud väärteomenetluse korras; 3) kes on lähedases suguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed ja lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed ja lapsed) töökohta vahetult kontrolliva töötaja või vahetu ülemusega; 4) kes tervise tõttu ei saa kohtueksperdina töötada. Kahtluse korral teeb isiku terviseseisundi kindlaks arstlik komisjon. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt.
(1) Töölepingu sõlmimisel annab kohtuekspert tööandjale järgmise vande:«Mina, (nimi), tõotan täita kohtueksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.» (2) Kohtuekspert kirjutab vandele alla ja kuupäevastab selle. Vande allkirjastatud tekst lisatakse tööandja käes olevale töölepingu eksemplarile.
(1) Riiklik ekspertiisiasutus (edaspidi ekspertiisiasutus) on riigiasutus, mille tegevuse põhieesmärk on teha ekspertiise. 1 (1¹) Ekspertiisiasutuse põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Ekspertiisiasutuse juhina võib töötada isik, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omandustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused ning puuduvad käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud. 2 (2¹) Ekspertiisiasutuse juhiga sõlmib töölepingu viieks aastaks valdkonna eest vastutav minister. Tähtaega võib pikendada korduvalt viie aasta kaupa. (3) Ekspertiisiasutuste nimekirja ja ekspertiisiasutuses töötavate ekspertide palgaastmed kinnitab Vabariigi Valitsus .
(1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on: 1) riiklikus ekspertiisiasutuses töötava ja ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetriliste andmete töötlemine, et välistada ekspertiisiobjektile selle töötaja jäetud jäljed; 2) isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil andmekogusse kantud biomeetriliste andmete töötlemine. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (3) Riiklikus ekspertiisiasutuses töötava ja ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid ning isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil andmekogusse ABIS kantud biomeetrilisi andmeid võib töödelda üksnes käesoleva seaduse § 251 lõikes 1 ja § 98 lõikes 2 nimetatud eesmärgil. (4) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Volitatud töötleja määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (6) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses. (7) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
Riiklikult tunnustatud ekspert on isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja.
(1) Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja (edaspidi nimekiri) koostamise eesmärk on tagada ülevaade asjatundjatest, keda saab kasutada ekspertiiside tegemisel. (2) Riiklikult tunnustatud eksperdid kantakse nimekirja teadusvaldkonniti ning nende kohta esitatakse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi ning eksperdi valikul tema sünniaeg või isikukood; 2) eksperdi valikul kontaktaadress või sidevahendi number või mõlemad; 3) nimekirja kandmise ja riikliku tunnustuse lõppemise aeg.Vajaduse korral kantakse nimekirja ka märkused eksperdi kitsama eriala kohta. (3) Nimekirja peab ekspertiisiasutus. (4) Ekspertiisiasutus avaldab riiklikult tunnustatud ekspertide vajaduse kohta teateid üleriigilises päevalehes. (5) Nimekirja pidamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus või tema määratud pädev minister .
(1) Nimekirja kantakse isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1-3 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele ning: 1) kes on vähemalt kolm aastat vahetult enne nimekirja kandmise taotlemist töötanud teadusvaldkonnas, milles taotletakse riiklikku tunnustamist ning mis annab ekspertiisi tegemiseks siseriiklikult tunnustatud nõuete kohase kvalifikatsiooni; 2) kellel on võimalik kasutada eksperdiuuringuteks vajalikke tehnikavahendeid; 3) kellel on alaline sissetulek. (2) Nimekirja ei kanta isikut, kes töötab kohtueksperdina ekspertiisiasutuses. (3) Teenistus- või töösuhtes oleva isiku võib kanda nimekirja vaid siis, kui on kindlaks tehtud, et ta vabastatakse ekspertiisi tegemise ajaks teenistus- või tööülesannete täitmisest. (4) Isikud kantakse nimekirja teadusvaldkondades, milles tavatsetakse määrata ekspertiise.
(1) Isik kantakse nimekirja tema kirjaliku avalduse alusel. (2) Avaldus esitatakse ekspertiisiasutusele. (3) Avalduses tuleb märkida järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) teadusvaldkond või -valdkonnad, milles riiklikku tunnustamist taotletakse; 4) hariduskäik ja erialase teenistuskäigu kirjeldus; 5) kontaktaadress ja sidevahendi number; 6) isiku omakäeline kinnitus, et ta vastab käesoleva seaduse § 12 nõuetele. (4) Avaldusele lisatakse erialast haridust tõendav dokument, teave ekspertiisi tegemiseks vajalike tehnikavahendite kasutamise võimaluse ja alalise sissetuleku kohta, tööandja või teenistuja vahetu ülemuse kinnitus käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 nimetatud nõude järgimise kohta ning soovitus erialaselt kutseühingult või kaks soovitust erialal tunnustatud asjatundjatelt või andmed vastava asutuse või volitatud juriidilise isiku poolt tunnustamise (atesteerimine, litsentseerimine või muu vorm) kohta. Avaldusele võib erialase sobivuse kohta lisada ka muid andmeid.
Avalduse põhjal kontrollitakse isiku vastavust käesoleva seaduse § 12 nõuetele. Ekspertiisiasutus võib selle kohta koguda lisaandmeid järelepärimiste kaudu ja nõuda lisaandmeid ka avalduse esitajalt.
(1) Isiku nimekirja kandmise otsustab ekspertiisiasutuse juht kahe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisest. Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud lisaandmete kogumisel võib ekspertiisiasutus tähtaega pikendada kuni kolme kuuni. (2) 3 (3)
(1) Ekspertiisiasutus tagab nimekirja kättesaadavuse kohtutele ja Politsei- ja Piirivalveametile. (2) Nimekiri avaldatakse ekspertiisiasutuse veebilehel.
(1) Enne nimekirja kandmist annab isik valdkonna eest vastutavale ministrile järgmise vande:«Mina, (nimi), tõotan täita riiklikult tunnustatud eksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.» (2) Isik kirjutab vandetekstile alla ja kuupäevastab selle. (3) Käesoleva seaduse § 18 kohaselt riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise korral uut vannet ei anta. Kui isik nimekirjast kustutatakse, kaotab vanne kehtivuse.
(1) Isik kantakse nimekirja kolmeks aastaks. (2) Riiklik tunnustus lõpeb nimekirja kandmisest alates kolmanda aasta 15. detsembril. (3) Riiklikult tunnustatud eksperdi kirjalikul taotlusel võib riikliku tunnustuse tähtaega korduvalt pikendada, kui on täidetud käesoleva seaduse § 12 nõuded. Riiklikult tunnustatud ekspert annab käesoleva seaduse § 12 nõuete täitmise kohta kirjaliku kinnituse. (4) Riikliku tunnustuse tähtaja pikendamise taotlus tuleb esitada ekspertiisiasutusele hiljemalt kolm kuud enne riikliku tunnustuse tähtaja lõppemist. (5) Taotluses loetletakse menetlusasjad, milles isik on riiklikult tunnustatud eksperdina ekspertiise teinud, ning tema sagedase määramise korral viimase kalendriaasta menetlusasjad. (6) Riikliku tunnustuse pikendamise otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 14 ja § 15 lõikes 1 sätestatud korras.
(1) Riiklik tunnustus lõpeb ja isik kustutatakse nimekirjast, kui: 1) riiklikult tunnustatud ekspert esitab ekspertiisiasutusele kirjaliku avalduse enda nimekirjast kustutamise kohta; 2) möödub tunnustuse tähtaeg ja tähtaja pikendamise taotlust ei ole esitatud või kui taotlust ei rahuldata; 3) riiklikult tunnustatud ekspert sureb. (2) Riikliku tunnustuse lõppemine ei takista ekspertiisi tegemist pooleliolevas menetlusasjas.
(1) Riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamise otsustab ekspertiisiasutuse juht ja isik kustutatakse nimekirjast, kui: 1) ilmneb, et isiku nimetamise ajal ei olnud käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuded täidetud või kui need on hiljem ära langenud, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul; 2) riiklikult tunnustatud ekspert keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast või kui ta mõjuva põhjuseta viivitab ekspertiisi tegemisega või ei ilmu menetleja kutsel ning menetleja teeb ettepaneku riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks. (2) 3 (3)
Käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud andmete muutumisest on riiklikult tunnustatud ekspert kohustatud viivitamata kirjalikult teatama ekspertiisiasutusele.
Eksperdi õigused ja kohustused tekivad kohtueksperdil ekspertiisimäärusele märgitud ekspertiisikorralduse alusel ja muul isikul menetleja ekspertiisimääruse alusel.
(1) Eksperdi õigused ja kohustused ekspertiisi tegemisel sätestatakse menetlusseadustes. (2) Lisaks menetlusseadustes sätestatule on ekspert kohustatud: 1) ekspertiisi tegemisel juhendama ja kontrollima abipersonali tegevust; 2) säilitama ekspertiisiandmed vastavalt käesoleva seaduse §-s 25 sätestatule; 3) väljaspool ekspertiisiasutust tehtud ekspertiisi korral esitama ekspertiisiakti valmimisest arvates 10 tööpäeva jooksul ekspertiisiasutusele ekspertiisiakti ja selle lisade koopia vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule. (3) Loetelu juhtudest, kui ekspert on kohustatud esitama ekspertiisiasutusele ekspertiisiakti ja selle lisade koopia ning koopiate esitamise ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Ekspert ja abipersonal ei tohi avaldada nendele seoses ekspertiisi või uuringu tegemisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.
(1) Ekspertiisiobjektiga kokkupuutuv riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov eesmärgiga välistada objektile riikliku ekspertiisiasutuse töötaja jäetud jäljed. (2) Loetelu ametikohtadest, millel töötav riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab riikliku ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga. (3) Riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS, andmed riikliku ekspertiisiasutuse töötaja ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklikusse DNA-registrisse. (4) Riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse vastavast registrist kolme aasta möödumisel isiku ja riikliku ekspertiisiasutuse vahel sõlmitud töölepingu lõppemisest. (5) Käesoleva paragrahvi alusel riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise korra kehtestab riikliku ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga.
(1) Ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi ja lisauuringu hinna koosseisu kuuluvad järgmised ekspertiisi või lisauuringu tegemisega seonduvad kulud: 1) eksperdi palga kulu; 2) materjalikulu; 3) seadme hooldamise ja remondi kulu; 4) ekspertiisi tegemiseks vajalik transpordikulu; 5) administreerimiskulu; 6) kommunaalkulu; 7) põhivara kulum. (2) Ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi ja lisauuringu hinna koosseisu ei kuulu eksperdi menetlusest osavõtuga seotud kulud. (3) Menetlusest osavõtuga seotud kulud on päevaraha ning sõidu- ja ööbimiskulud.
(1) Narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete kvalitatiivsete uuringute hinnad on järgmised: 1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 59 eurot; 2) aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 39 eurot; 3) bensodiasepiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 33 eurot; 4) kannabinoidide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 36 eurot; 5) fentanüülide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 35 eurot; 6) happelise ja aluselise fraktsiooni eraldamine bioloogilisest materjalist ja nende analüüs õhekihikromatograafiaga – 35 eurot; 7) amfetamiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 38 eurot; 8) uriini ülduuring gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 31 eurot; 9) gammahüdroksübutüraadi määramine gaasikromatograafi-massispektomeetriga – 60 eurot; 10) sõeluuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramiseks – 23 eurot. (2) Narkootiliste ainete kvantitatiivsete uuringute hinnad on järgmised: 1) narkootiliste ainete ja ravimite määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga – 174 eurot; 2) narkootiliste ainete ja ravimite määramine kõrgsurvevedelikukromatograafiga – 172 eurot. 2 (2¹) Surnu kohtuarstlike radioloogiauuringute hinnad on järgmised: 1) surnu kogu keha kompuutertomograafiauuring – 284 eurot; 2) surnu kogu keha kompuutertomograafiauuring koos peennõelbiopsiaga proovi võtmiseks toksikoloogiauuringuks – 308 eurot; 3) surnu kogu keha kompuutertomograafiauuring koos jämenõelbiopsia ja histoloogilise uuringuga – 495 eurot; 4) surnu kogu keha magnetresonantstomograafiauuring – 1057 eurot; 5) muu kohturadioloogiauuring – Tervisekassa hinnakirja järgi. (3) Muude lisauuringute hinnad on järgmised: 1) kohtutraumatoloogiauuring – 76 eurot; 2) arstlik kohtutoksikoloogiauuring – 52 eurot; 3) alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramine – 14 eurot; 4) mitmealuseliste alkoholide ja nende laguproduktide määramine – 25 eurot; 5) karboksühemoglobiini määramine – 26 eurot; 6) muude mürgistavate ainete määramine – 31 eurot; 7) isiku kohtuarstlik uuring osalise või puuduva töövõime määramiseks – 61 eurot; 8) elementaaranalüüs ühele objektile – 35 eurot; 9) infrapunaspektromeetriauuring ühele objektile – 40 eurot; 10) kohtupsühhiaatriauuring – 125 eurot; 11) kohtupsühholoogiauuring – 73 eurot; 12) bioloogilise materjali eeluuring – 70 eurot.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Ekspertiiside tegemiseks tööle võetud isik, kes vastab kohtueksperdile esitatavatele nõuetele, annab temaga töölepingu sõlminud isikule käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud vande seaduse jõustumisest alates kuue kuu jooksul.
(1) Riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi kantud sõrmejäljed ja naha papillaarkurrustiku jäljed, mis on kogutud sündmuskoha või muu objekti vaatlusel, kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 31. juulil. (2) Enne 2021. aasta 1. augustit riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi kantud sõrmejälgi ja naha papillaarkurrustiku jälgi, mis on kogutud sündmuskoha või muu objekti vaatlusel, võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid kõige kauem 2022. aasta 31. juulini. (3) Enne 2021. aasta 1. augustit riiklikusse sõrmejälgede registrisse kantud andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta jäävad riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi. (4) Enne 2021. aasta 1. augustit riikliku sõrmejälgede registri osaks olnud sõrmejälgede kartoteek ja sündmuskohajälgede kartoteek jäävad ekspertiisiasutusse ning kantakse arhiivi säilitustähtaja lõppemisel. (5) Kuni tehnilise lahenduse valmimiseni võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõrmejälgede kartoteeki ja sündmuskohajälgede kartoteeki ekspertiisiasutuses pidada ka pärast 2021. aasta 31. juulit.
Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.