Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised: Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l Märkus 1 Antimon 10 µg/l   Arseen 10 µg/l   Benseen 1,0 µg/l   Benso(a)püreen 0,010 µg/l   Bisfenool A 2,5 µg/l   Boor 1,5 mg/l Märkus 10 Bromaat 10 µg/l Märkus 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l   Elavhõbe 1,0 µg/l   Epikloorhüdriin 0,10 µg/l Märkus 1 Fluoriid 1,5 mg/l   Haloäädikhapped (HAAs) 60 µg/l Märkus 13 Kaadmium 5,0 µg/l   Kloraat 0,25 mg/l Märkus 11 Klorit 0,25 mg/l Märkus 11 Kroom 25 µg/l Märkus 12 Mikrotsüstiin-LR 1,0 µg/l Märkus 14 Nikkel 20 µg/l   Nitraat 50 mg/l Märkus 3 Nitrit 0,50 mg/l Märkus 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l Märkused 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l Märkused 4 ja 6 PFASid kokku 0,50 µg/l Märkus 15 PFASide summa 0,10 µg/l Märkus 16 Plii 5 µg/l Märkus 9 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) 0,10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldusMärkus 7 Seleen 20 µg/l Märkus 17 Tetrakloroeteen ja trikloroeteen 10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus Trihalometaanide summa 100 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldusMärkused 2 ja 8 Tsüaniid 50 µg/l   Uraan 30 μg/l   Vask 2,0 mg/l Märkus 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l Märkus 1 [RT I, 05.09.2023, 3 - jõust. 08.09.2023] Märkus 1    Piirsisaldus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna, lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega. Märkus 2 Võimaluse korral, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid joogivee käitlejad püüdlema väiksema väärtuse poole. Märkus 3 Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema:(NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1(NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Märkus 4 Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, pestitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 32), mida peetakse joogivee puhul oluliseks. Pestitsiidi metaboliiti peetakse joogivee puhul oluliseks, kui on põhjust arvata, et sellel on pestitsiidse toime osas lähteainega samaväärsed olemuslikud omadused või kui see ise kujutab või selle laguproduktid kujutavad tarbijatele terviseriski. Joogivees mitteoluliste metaboliitide sisalduse 0,1 μg/l ületamisel määratakse konkreetsele metaboliidile täpsemini kohalduv suunisväärtus Põllumajandus- ja Toiduameti eksperthinnangu põhjal. Seiret kohaldatakse üksnes nende pestitsiidide ja nende mitteoluliste metaboliitide suhtes, mida võib asjaomases veevarustuses leiduda. Kui seire käigus leitakse mitteolulisi metaboliite koguses, mis ületab eksperthinnangu käigus määratud suunisväärtusi, tuleb rakendada käesoleva määruse § 2 lõiget 2. Märkus 5 Piirsisaldus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi puhul on piirsisaldus 0,030 μg/l. Märkus 6 Pestitsiidide summa tähendab kõikide seire käigus koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. Joogivees mitteoluliste metaboliitide kontsentratsioonide summa 0,5 μg/l ületamisel määratakse täpsemini kohalduv suunisväärtus Põllumajandus- ja Toiduameti eksperthinnangu põhjal. „Summa” tähendab seiremenetluse käigus igas andmekategoorias tuvastatud ja kvantifitseeritud kõigi üksikute mitteoluliste metaboliitide summat. Märkus 7 Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. Märkus 8 Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. Märkus 9 Piirsisaldus 5 μg/l tuleb saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036. Kuni selle kuupäevani on plii piirsisaldus 10 μg/l. Pärast seda kuupäeva tuleb piirsisaldus 5 μg/l saavutada vähemalt tarbimiskoha veevärgi tarne lähtepunktis. Märkus 10 Piirsisaldust 2,4 mg/l kohaldatakse siis, kui asjaomase veevarustussüsteemi peamine veeallikas on magestatud vesi, või piirkondades, mille geoloogilised tingimused võivad põhjustada boori suurt sisaldust põhjavees. Märkus 11 Piirsisaldust 0,70 mg/l kohaldatakse siis, kui joogivee desinfitseerimiseks kasutatakse sellist desinfitseerimismeetodit, mis tekitab kloraati või kloritit, eelkõige kloordioksiidi. Joogivee käitlejad peaksid võimaluse korral püüdlema väiksema sisalduse poole, ilma et desinfitseerimine sellest kannataks. Seda näitajat mõõdetakse üksnes selliste desinfitseerimismeetodite kasutamise puhul. Märkus 12 Piirsisaldus 25 μg/l tuleb saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036. Kuni selle kuupäevani on kroomi parameetri väärtus 50 μg/l. Märkus 13 Seda parameetrit mõõdetakse üksnes siis, kui olmevee desinfitseerimiseks kasutatakse sellist desinfitseerimismeetodit, mis võib tekitada haloäädikhappeid. See on järgmise viie esindava aine summa: monokloro-, dikloro- ja trikloroäädikhape ning mono- ja dibromoäädikhape. Märkus 14 Seda näitajat mõõdetakse üksnes siis, kui veeallikat ohustab veeõitseng (suurenenud tsüanobakterite rakutihedus või veeõitsengu tekkimise võimalus). Märkus 15 „PFASid kokku” tähistab kõiki per- ja polüfluoritud alküülühendeid. Märkus 16 „PFASide summa” tähistab kõigi selliste § 14 lõikes 9 loetletud per- ja polüfluoritud alküülühendite summat, mida peetakse joogivee puhul murettekitavaks. See on „PFASid kokku” ainete alamrühm, mis sisaldab ühe osana kolme või enama süsinikuga perfluoroalküüli (nt –CnF2n–, n ≥ 3) või kahe või enama süsinikuga perfluoroalküüleetrit (nt –CnF2nOCmF2 m–, n ja m ≥ 1). Neid aineid hakatakse seirama, kui veeseaduse § 85² kohaselt tehtud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise käigus jõutakse järeldusele, et nende ainete esinemine võib olla tõenäoline. Märkus
(1) Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning sellest väljuva joogivee tava- ja süvakontrolli vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.
(2) Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee kvaliteedi ja joogivee töötlemise, eriti desinfektsiooni tõhususe kohta.
(3) Tavakontrolli käigus tuleb joogivees uurida järgmisi näitajaid: Näitaja Uurimise nõuded Alumiinium Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või selle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Ammoonium Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Värvus   Elektrijuhtivus   Escherichia coli Näitajat käsitatakse põhinäitajana, mille proovivõtusageduse suhtes ei kohaldata käesoleva määruse §-s 12 esitatud veevarustussüsteemi riskihindamisest tulenevat vähendamist. Näitajat seiratakse alati vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud sagedusega. Lõhn Raud Näitajat tuleb uurida, kui rauda või selle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Nitrit Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. pH   Maitse   Kolooniate arv 22 ºC juures   Coli-laadsed bakterid   Hägusus   Jääkkloor Näitajat tuleb uurida joogivee kloorimisel. Soole enterokokid Näitajat käsitatakse põhinäitajana, mille proovivõtusageduse suhtes ei kohaldata käesoleva määruse §-s 12 esitatud veevarustussüsteemi riskihindamisest tulenevat vähendamist. Näitajat seiratakse alati vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud sagedusega.
(4) Tavakontrolli käigus määratakse täiendavad näitajad, kui see tuleneb käesoleva määruse § 12 lõike 1 alusel koostatud riskihinnangust või veeseaduse § 92 lõike 1 punktist 11.
(5) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud kvaliteedinäitajatele, välja arvatud § 121 lõikes 2 nimetatud näitajad.
(6) Joogivee käitleja peab joogivee tarbimisest saadava indikatiivdoosi määrama iga kümne aasta tagant, välja arvatud käesoleva määruse § 8 punktis 3 esitatud tingimusel.
(7) Kui konkreetses proovis on parameetri kontrollväärtus ületatud, teavitab joogivee käitleja sellest Terviseametit, kes otsustab proovivõtusageduse suurendamise vajaduse üle, et tagada aasta keskmise kontrollväärtuse representatiivsus.
(8) Tava- ja süvakontrolli käigus jaotusvõrgu, mahutite, tsisternide, kanistrite või pudelite kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine: Jaotusvõrgu, mahutite, tsisternide, kanistrite ja pudelite kaudu edastatava joogivee hulk m³/ööpäevas(vt märkust 1) Tavakontrolli minimaalne proovide arv aastas(vt märkust 2) Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas(vt märkust 2) Kuni 10 1 kahe aasta jooksul (vt märkust 3) 1 kümne aasta jooksul (vt märkust 3) 11 kuni 100 2 1 (vt märkust 4) 101 kuni 1000 4 1 1001 kuni 10 000 4 esimese 1000 m³/ööpäevas kohta+ 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 1 esimese 1000 m³/ööpäevas kohta+ 1 iga täiendava 4500 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust (vt märkust 2) 10 001 kuni 100 000 4 esimese 1000 m³/ööpäevas kohta+ 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 3 esimese 10 000 m³/ööpäevas kohta+ 1 iga täiendava 10 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust (vt märkust 2) üle 100 000 4 esimese 1000 m³/ööpäevas kohta+ 3 iga täiendava 1000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust 12 esimese 100 000 m³/ööpäevas kohta+ 1 iga täiendava 25 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust (vt märkust 2) Märkus 1. Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustussüsteemi elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l. Märkus 2. Osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4300 m³/ööpäevas = 16 tavakontrolli näitajate proovi (neli proovi esimese 1000 m³/ööpäevas kohta + 12 proovi ülejäänud 3300 m³/ööpäevas kohta). Märkus 3. Kehtib joogivee käitlejatele, kellele pole tehtud erandit veeseaduse § 857 tähenduses tingimusel, et § Paragrahvi 10 lõikes  3 osutatud põhinäitajaid määrataksetuleb määrata üks kord aastas. Veeseaduse § 857 tähenduses tehtud erandi puhul tuleb näitajaid seirata Terviseameti määratud sagedusega. [RT I, 05.09.2023, 3 - jõust. 08.09.2023] Märkus 4. Seiret võib teha üks kord kuue aasta jooksul, kui veevarustussüsteemi ei integreerita uut joogivee allikat või ei tehta veevarustussüsteemis selliseid muudatusi, mille tulemusel võib eeldada veekvaliteedi halvenemist. [RT I, 15.03.2023, 2 - jõust. 18.03.2023]
(9) Kui joogivett edastatakse tarbijale lühiperioodi jooksul mahutites, määrab kontrollitavate proovide arvu Terviseamet.
(10) Proovide arv peab jagunema aja ja koha järgi võrdselt niipalju kui võimalik.
(11) Joogivee kvaliteedinäitajate üle tuleb teha operatiivseiret, mille eesmärk on anda vahetu ülevaade süsteemi toimimise tulemustest ja veekvaliteedi probleemidest ning mis võimaldab kohe rakendada eelnevalt kavandatud parandusmeetmeid.
(12) Operatiivseire programmid peavad olema varustuspõhised, võttes arvesse ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemise ning veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusi, ning need peavad olema mõeldud kõigi veevõtul, vee töötlemisel, jaotamisel ja säilitamisel rakendatavate kontrollimeetmete tõhususe kinnitamiseks.
(13) Operatiivseire programm sisaldab hägususe seiret, et kontrollida veevarustusjaamas regulaarselt hägusustekitajate füüsilise eemaldamise tõhusust filtreerimisprotsessis vastavalt esitatud võrdlusväärtustele ja sagedustele. Hägususe seiret ei kohaldata selliste põhjaveeallikate puhul, kus hägusust põhjustavad raud ja mangaan: Operatiivseire näitaja Võrdlusväärtus Hägusus veevarustusjaamast väljuvas vees 0,3 NTU 95% proovidest ja mitte ükski ei ületa 1 NTU Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee kogus (m³) Proovide ja analüüside miinimumsagedus kuni 1000 Üks kord nädalas 1001 kuni 10 000 Üks kord päevas üle 10 000 Pidevalt
(14) Operatiivseire programm sisaldab järgmiste näitajate seiret toorvees, et kontrollida töötlemisprotsesside tõhusust seoses mikrobioloogiliste riskidega: Operatiivseire näitaja Võrdlusväärtus Ühik Märkused Somaatilised kolifaagid 50 (toorvee puhul) Plaaki moodustavad ühikud (PFU)/100 ml Seda näitajat mõõdetakse siis, kui riskihindamine näitab selle asjakohasust. Riskihindamises määratakse kindlaks ka näitaja seirepunktid ja seiresagedus. Kui toorvees leitav kontsentratsioon on > 50 PFU/100 ml, tuleb teha käitlusahela etappide järgsed analüüsid, et määrata kindlaks rakendatud meetmetest tulenev patogeenide logaritmilise vähenemise ulatus ja hinnata kas patogeensete viirustega saastumise risk on piisavalt kontrolli all.
(1) Määrus jõustub 1. oktoobril 2019. a.
(2) Määruse § 14 lõikes 3 osutatud mõõtemääramatuse ja lõikes 4 osutatud määramispiiri asemel võib kasutada § 14 lõike 6 kohast tõesust, kordustäpsust ja avastamispiiri kuni 31. detsembrini 2019. a.
(3) Joogivesi peab bisfenool A, kloraadi, kloriti, haloäädikhapete, mikrotsüstiin-LRi, PFASide kokku, PFASide summa ja uraani puhul vastama §-s 5 sätestatud näitajate väärtustele hiljemalt 12. jaanuaril 2026. a. Joogivee käitleja rakendab joogivee vastavuse tagamiseks vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.
(4) Joogivee käitleja on kohustatud tegema seiret käesoleva paragrahvi lõikes 13 osutatud parameetrite üle alates 13. jaanuarist 2026. a.
(5) Käesoleva määruse § 132 lõike 3 punktis 1 sätestatud teave veesüsteemi üldise tulemuslikkuse tõhususe ja lekkemäärade kohta tuleb esmakordselt teha kättesaadavaks hiljemalt 12. novembril 2025. a.
(6) Kui seiretulemused, mis tõendavad, et käesoleva määruse § 12 lõike 8 punktides 2–5 sätestatud tingimused on täidetud, on olemas juba 12. jaanuariks 2021. a, võib tulemusi alates sellest kuupäevast kasutada seire kohandamiseks pärast §-s 12 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamist.
(7) Kui joogivee käitleja on veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusel kohandanud seiret alates 27. oktoobrist 2017. a, tuleb § 12 lõike 8 punktides 2 ja 3 sätestatud seire kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest teha alates 2026. aasta jaanuarist.