Teabeamet (edaspidi amet) on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes täidab seadustega temale pandud ülesandeid.
Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.
Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve.
Ameti kõrgemalseisev valitsusasutus on Kaitseministeerium. Amet on aruandekohustuslik Kaitseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
Amet on riigieelarvest finantseeritav asutus. Ameti eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib kaitseminister seaduses kehtestatud korras.
¹. Ameti ingliskeelne nimetus on Estonian Information Board.
Ameti tegevusvaldkonnas on riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine, sealhulgas selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine, vastuluure teostamine ning riigisaladuse kaitse korraldamine ja kontrollimine seadusega sätestatud alustel ja korras.
) kogub ja töötleb riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajalikku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutavat poliitilist, sõjalist ja majanduslikku teavet; 2) teostab vastuluuret riigi välisesinduste ja nende Kaitseväe üksuste kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi; 3) teostab vastuluuret oma ametnike ja töötajate, koostööle kaasatud isikute ja valduste kaitseks; 4) teeb koostööd Kaitsepolitseiametiga riigi vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks; 5) korraldab ja kontrollib elektrooniliseks teabeturbeks kehtestatud nõuete täitmist, annab või tunnistab kehtetuks vastavussertifikaadid riigisaladuse töötlussüsteemidele ning kontrollib nende käigushoidmist, sealhulgas ehitamist, kasutamist, hooldamist, remontimist ja ühendusi sidevõrkudega; 6) korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitseks kasutatavate krüptomaterjalide haldust ja kaitset õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras; 7) korraldab ja kontrollib erisidet; 8) teostab julgeolekukontrolli ametisse teenistusse või tööle kandideerivate ja ametis teenistuses või tööl olevate isikute, välja arvatud peadirektori ja tema asetäitja, suhtes; 9) osutab elektrooniliselt teabe kogumisel ametiabi Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele; 10) peab oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmebaase; 11) peab ameti valduses oleva riigivara registrit Vabariigi Valitsuse määratud korras; 12) töötab välja ameti tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri määruste ning muude õigusaktide eelnõud; 13) teeb oma pädevuse piires koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, samuti teiste riikide julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 14) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning kaitseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid.
Ametit juhib peadirektor.
) juhib ameti tööd; 2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru kaitseministrile; 3) esitab kaks korda aastas kaitseministrile ameti ülesannete täitmise aruande ning informeerib vajadusel kaitseministrit ameti tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes; 4) esitab kaitseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 5) kehtestab kaitseministri volitusel või esitab kaitseministrile kehtestamiseks ameti teenistuskohtade koosseisu; 6) kehtetu; 7) sõlmib lepinguid, esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks; 8) annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või kaitseministri määruse või käskkirja alusel ja täitmiseks teenistusalastes küsimustes käskkirju, mis on kohustuslikud kõikidele ameti ametnikele ja töötajatele; 9) annab ameti ametnikele ja töötajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras; 10) kinnitab ameti töökorralduse reeglid, raamatupidamise sise-eeskirja ja ametnike ametijuhendid; 11) kehtetu; 12) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluvad ametnikud; 13) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid ameti töötajatega; 14) pärib aru ameti ametnikelt ja töötajatelt; 15) määrab ameti ametnike palgad ja töötajate töötasu, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgaastmestikust, palgamääradest, kaitseministri poolt kehtestatud palgajuhendist ning eelarves selleks ettenähtud summadest; 16) kohaldab ametnikele ja töötajatele ergutusi ja distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel; 17) esitab kaitseministrile ameti eelarve eelnõu ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 18) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel ning valvab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise üle; 19) otsustab riigihangete korraldamise ja ameti varustamise tema ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega; 20) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning kaitseministri määruse või käskkirjaga, samuti kaitseministri või Kaitseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid.
Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja või viimase äraolekul osakonnajuhataja. Asendamise korra kinnitab peadirektor. Peadirektori asendaja täidab peadirektori ülesandeid ka pärast tema volituste lõppemist kuni uue peadirektori ametisse astumiseni.
Ameti peadirektori asetäitja ülesanded määratakse ametijuhendis, mille kinnitab ameti peadirektor.
) koordineerib, suunab ja kontrollib temale alluvate ameti osakondade tööd; 2) annab korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud talle alluvatele ametnikele ja töötajatele; 3) valvab talle alluvate ametnike ja töötajate teenistus- või tööülesannete täitmise järele; 4) saab kõigilt ameti struktuuriüksustelt talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet; 5) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 6) teeb peadirektorile ettepanekuid ameti töökorralduse, samuti ameti struktuuriüksuste juhtide ametikohale nimetamise või nendega töölepingu sõlmimise ning ameti ametnike ja töötajate palkade, töötasude, ergutuste või distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 7) asendab vajadusel peadirektorit; 8) täidab muid peadirektori antud ülesandeid.
Ameti koosseisu kuuluvad väljaspool struktuuriüksuseid asuvad nõunikud, kes alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori asetäitjale.
Nõuniku ülesanded määratakse ametijuhendis, mille kinnitab ameti peadirektor.
Ameti struktuuri moodustavad osakonnad.
Ameti osakonna ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab peadirektor.
Ameti osakond võib jaguneda talitusteks või büroodeks, mille ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses.
Ameti osakonda juhib osakonnajuhataja, talitust talitusejuhataja ja bürood büroojuhataja.
Peadirektor võib moodustada ameti tegevusalas nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest.
Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad.
Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste ametnikke ja teenistujaid selle asutuse juhi nõusolekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.
Komisjonil on õigus pöörduda ameti struktuuriüksuste poole oma tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.
Ameti teenetemärke antakse üldjuhul üks kord aastas – ameti loomise aastapäeval 16. novembril – või erandina muul ajal vastavalt ameti peadirektori otsusele.
Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «TEABEAMET».
Amet kasutab õigusaktides kehtestatud korras registreeritud Teabeameti embleemi, mille kirjelduse kinnitab kaitseminister käskkirjaga.
Ameti kirjaplangil ja üldplangil kasutatakse ameti embleemi, mille all on sõna «TEABEAMET».
Amet võib kasutada embleemi ameti muudel trükistel ja esemetel.
Amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduse alusel.
Määrus jõustub 1. märtsil 2001. a.