Määrus reguleerib ratastraktori- ja liikurmasinajuhi (edaspidi juhi) liiklusalaseid kvalifikatsiooninõudeid (edaspidi kvalifikatsiooninõuded), juhi ettevalmistamist, eksamineerimist ja temale juhtimisõiguse andmist.
(1) Juhi kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse tema teadmistele, oskustele ja käitumisele, arvestades, et juht peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning oskama valitseda ratastraktorit ja liikurmasinat (edaspidi masinat), jälgida liiklust, märgata ja ette näha võimalikke ohte ning sellele vastavalt tegutseda.2(2)Kvalifikatsiooninõuded on aluseks juhi koolitamisel ja eksamineerimisel.
Juht peab teadma:11)liiklusohutust mõjutavaid ja tagavaid tegureid;22)liikluskultuuri mõjutavaid tegureid ja juhieetikat;33)emotsioonide ja pingeseisundi (stressi) mõju liiklusohutusele;44)teistest liiklejatest, eriti vähekaitstutest nagu lapsed, jalakäijad, jalgratturid ja puuetega inimesed, lähtuvaid iseloomulikke riskifaktoreid;55)liikluseeskirja nõudeid, liikluskorraldusvahendite tähendust, teeandmise kohustust ja kiirusepiiranguid;66)alkoholist, ravimitest, uimastitest, väsimusest ja pimedaajast tulenevate muudatuste mõju juhi käitumisele, reageerimisajale, tajumisele, arusaamisele ning otsustamisele;77)käitumisreegleid liiklusõnnetuse puhul;88)ohte, mis on tingitud mitmesuguste masinate juhtimise ja liikumise eripärast, samuti nende juhtide vaateväljade erinevusest masina juhtimisel;99)teetüüpide iseloomulikke iseärasusi ja nende kohta kehtivaid nõudeid;1010)riskitegureid, mida põhjustab sõit eri tee- ja ilmaoludes, eriti neid, mis tulenevad ilmamuutusest ja tuulest ning pimeda ja valge aja vaheldumisest;1111)tegureid, mis mõjutavad eri tee- ja ilmaoludes masina ohutut piki- ja külgvahet ning peatumisteekonda;1212)sõidukiiruse valikuga seonduvaid ohte;1313)masina ja veose ohutust puudutavaid tegureid;1414)masina ehitust, suutmaks avastada ja võimalusel kõrvaldada masinal selle juhtimist ja liiklust ohustada võivaid vigu ja rikkeid, eriti rooli, pidurite ja vedrustuse, rehvide, tulede, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, turvavarustuse, toite- ja väljalaskesüsteemi jms juures;1515)masina ehituse üldpõhimõtteid ning töö- ja mõõteriistade töö põhimõtteid;1616)nõudeid masina massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta;1717)nõudeid masina tehnohoolduse ja tehnojärelvalve kohta;1818)masina konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvaid täiendavaid ohte;1919)elektri- ja tuleohutusnõudeid;2020)nõudeid masina kasutamiseks vajaliku dokumentatsiooni kohta;2121)tööohutuse, töötervishoiu ja töökeskkonna ohutusega seonduvate õigusaktide nõudeid;2222)ohte ja vastutust töötamisel ja sõitmisel väljaspool teed lähtudes maa kui eraomandi ja looduse kaitsest.
Juht peab oskama:11)valitseda masinat;22)kontrollida masina tehnilist seisukorda, hinnata rooli, pidurite, velgede, rehvide, valgustus- ja signalisatsiooniseadmete ning helkurite korrasolekut, turvavarustuse olemasolu, uste suletust;33)käsitada eri masinamarkide põhiseadmeid, lisaseadmeid ja abiseadmeid, tagamaks masina häireteta juhtimise liiklemises ja tööoperatsioonides;44)pukseerida masinat või juhtida pukseeritavat masinat;55)hinnata ja ette arvata teiste liiklejate käitumisest tulenevaid ohte ja vastavalt nendele tegutseda;66)valida kõige ohutum tee sihtpunkti jõudmiseks olenevalt aastaajast ja liiklustihedusest;77)hinnata masina tehnilist seisukorda liikluses;88)kasutada valgustusseadmeid (sh töötulesid) nõuetekohaselt;99)järgida masina tehnohooldusgraafikut;1010)tegutseda õigesti liiklus- ja tööõnnetuse korral;1111)osutada kannatanule vajadusel esmaabi ja kasutada elustamisvõtteid;1212)kasutada kaitse- ja päästevahendeid;1313)kasutada ohutult tõste- ja haakeseadmeid.
(1) Juht peab ohutu liiklemise tagamiseks rakendama kõiki vajalikke juhtimisvõtteid, olema tähelepanelik ja mõistev teiste liiklejate suhtes, vältima põhjendamatult teiste liiklejate takistamist ning arvestama liikluskiiruste ja gabariitide erinevustest tulenevaid eripärasid.2(2)Juht peab olema võimeline käsitsema masina liikumise ajal klaasipuhastit, klaasipesurit, klaasipuhurit, kliimaseadet, valgustusseadmeid jms, kaotamata samal ajal ülevaadet liiklusolukorrast ja hoolitsema, et tema tegevus oleks teistele liiklejatele arusaadav.3(3)Juht peab olema võimeline juhtima masinat ohutult ja sujuvalt. Ohutu sõitmise tagamiseks peab juht rakendama kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid:11)jälgima nii otseselt kui tahavaate peeglite abil liiklust, liikluskorraldusvahendeid, oskama märgata tekkinud ohtu ja hinnata ohu tekkimise võimalusi nii enda ees, külgedel kui taga;22)ohu korral õigesti tegutsema;33)käituma seaduskuulekalt, järgima liikluseeskirja nõudeid ja liikluse reguleerija märguandeid;44)suhtlema lubatud ja arusaadaval viisil teiste liiklejatega;55)arvestama teiste liiklejatega ja suhtuma neisse lugupidavalt.
(1) Juhi ettevalmistamine peab õpilasele andma teadmised ja oskused liikluses käitumiseks vastavalt juhi kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja riiklikule õppekavale.2(2)Juhi ettevalmistamist teostab Haridusministeeriumi koolitusluba omav koolitaja statsionaarses õppevormis päevase või õhtuse õppeajaga.3(3)Juhte valmistatakse ette R- ja T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks.4(4)Juhi ettevalmistamise õppekavade sisu ja maht määratakse mootorsõiduki kategooriale vastava riikliku õppekavaga.
Juhi ettevalmistamise kursusele võetakse Eestis alalist elukohta omav Eesti kodanik või elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane, kellel on kehtiv tervisetõend vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks.
(1) Õpperühm peab olema enne õppetöö algust registreeritud koolitaja asukohajärgses Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) büroos.2(2)Teooriaõppe tunni kestus on 45 minutit. Lubatud on kasutada ka paaristunde kestusega kuni 90 minutit.3(3)Ühe õppesõidukorra kestus on 25 minutit. Õpilasel võib olla päevas kuni kaks õppesõidukorda. Õppesõidukordade vahel peab olema puhkepaus vähemalt viis minutit.4(4)Õpperühmas võib olla kuni 25 õpilast.5(5)Teooriaõppe tundide ja õppesõitude ülesehitus ja vahelduvus peavad tagama õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise vastavalt juhi kvalifikatsiooninõuetele.6(6)Õpilase ettevalmistamise taseme hindamiseks teostab koolitaja õppekavas ettenähtud õppeainete ja sõiduteemade omandamise vahekontrolli koolitaja poolt kehtestatud korras ja mahus.7(7)Õppesõit viiakse läbi muuks liikluseks suletud platsil ja pärast seda teeliikluses. Õpilase õppesõidu arvestuseks peetakse lisas 1 toodud mootorsõidukijuhi koolituskursuse õpingukaarti, kuhu õpetaja märgib kuupäeva ja õppesõidukordade arvu. Õpingukaardi sissekannete õigsust kinnitavad iga õppesõidukorra lõpus õpilane ja õpetaja oma allkirjadega.8(8)Juhi ettevalmistamine koolitaja juures lõpeb koolitaja poolt läbiviidava teooria- ja sõidueksamiga.9(9)Enne koolitaja eksamit peab õpilane olema läbinud vastava esmaabialase väljaõppe, mida tõendab vastavasisuline tunnistus.
(1) Juhi ettevalmistamise sisu ja maht määratakse riikliku õppekavaga (edaspidi õppekava).Kursuse lõpliku ülesehituse ja läbiviimise korra kehtestab koolitaja, lähtudes käesoleva määruse tabelites 1 ja 2 toodud kohustuslike õppeainete loetelust ja nende minimaalsest mahust.2(2)R-kategooria mootorsõiduki juhi õppekava hõlmab järgmisi õppeaineid ja sõiduteemasid:Tabel 1 Teooriaõpe Õppesõit Jrk nr Õppeainete nimetus Õppetunde Jrk nr Sõiduteemad Sõidukorda 1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 34 1. Masina käsitsemine 6 2. Masina ehitus 15 3. Masina korrashoid, töökaitse ja ohutustehnika 7 4. Liiklusohutus 8 2. Sõit liikluses 5 5. Liikluspsühholoogia 4 6. Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad 4 3. Sõit erioludes 3 Teooriaõpet kokku 72 Õppesõitu kokku 14 3(3)T-kategooria mootorsõiduki juhi õppekava hõlmab järgmisi õppeaineid ja sõiduteemasid:Tabel 2 Teooriaõpe Õppesõit Jrk nr Õppeainete nimetus Õppetunde Jrk nr Sõiduteemad Sõidukorda 1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 34 1. Masina käsitsemine 8 2. Masina ehitus 22 3. Masina korrashoid, töökaitse ja ohutustehnika 6 4. Liiklusohutus 8 2. Sõit liikluses 4 5. Liikluspsühholoogia 4 6. Liiklusalased lisanõuded ja eeskirjad 4 3. Sõit erioludes 2 Teooriaõpet kokku 78 Õppesõitu kokku 14 4(4)Õppeainete loetelu teemade ja alateemade kaupa on toodud lisas 2.5(5)Vajalikud lisakoolituse teemad ja mahud täpsustab koolitaja pärast vahekontrolli.
(1) Hindamise aluseks on nõue selgitada objektiivselt välja õpilase teadmised, oskused ja hoiakud kogu õppekava ja selle üksikute teemade osas. Vajadusel antakse õpilasele lisakoolitust nii teoreetiliste kui ka praktiliste oskuste täiendamiseks, et õpilane vastaks juhi kvalifikatsiooninõuetele.2(2)Koolitaja kasutab hindamissüsteemi «jah» – sooritas, «ei» – ei sooritanud.3(3)Koolitaja poolt koostatav eksamiküsimustik peab täielikult hõlmama õppekava sisu kõigi õppeainete mahus. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav vastab õigesti vähemalt 80% küsimustest ja on edukalt sooritanud sõidueksami kõik harjutused. Sõidueksami harjutused määrab koolitaja.4(4)Eksamikomisjoni koosseisu ja eksamite läbiviimise korra kinnitab koolitaja.5(5)Juhi ettevalmistamise õppekava läbinud ja eksamid edukalt sooritanud juhile väljastab koolitaja lisas 3 toodud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse.
Koolitajal peavad olema:11)tervisekaitsenõuetele vastavad õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;22)õppesõiduväljak (vähemalt 2500-m2 pindalaga ja kõva kattega) või selle kasutamise võimalus;33)õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;44)käesoleva määruse § 13 toodud nõuetele vastavad õpetajad;55)vastavad õppekavad ja õppedokumentatsioon;66)õppekavades ettenähtud teemade läbiviimiseks vajalikud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud.
Õpetaja peab omama ARK büroo poolt antud mootorsõidukijuhi koolitamise õigust tõendavat tunnistust.
Koolitaja poolt kohustuslikult peetav õppedokumentatsioon on:11)õpperühma õpilaste nimekiri, mis peab sisaldama andmeid õpilase ees- ja perekonnanime, sünniaja (isikukoodi), elukoha aadressi, tervisetõendi numbri ja väljaandja kohta;22)õppetöö päevik, mis peab sisaldama kooli nimetust, õpperühma numbrit, õpetatava masina kategooriat, õpetajate ees- ja perekonnanime. Õppetöö päevikus peavad olema fikseeritud kursuse alustamise ja lõpetamise kuupäevad, õppeainete nimetused, õppetunni kestus jm;33)tunnistuste väljaandmise register, mis peab sisaldama õpilase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, õpetatava masina kategooriat, tunnistuse väljaandmise kuupäeva, tunnistuse numbrit, protokolli numbrit ja tunnistuse saaja allkirja;44)eksamiprotokoll, mis peab sisaldama õpilase ees- ja perekonnanime, teooria- ja sõidueksami tulemuse, protokolli numbrit ja eksami sooritamise kuupäeva, eksamikomisjoni esimehe ja liikmete allkirju.
(1) Järelevalvet juhi ettevalmistamise taseme ja ettevalmistamise nõuete järgimise üle teostatakse seadusega sätestatud korras.2(2)Järelevalve tulemused vormistatakse protokolliga kolmes eksemplaris, millest üks väljastatakse koolitajale, teine Haridusministeeriumile ja kolmas jäetakse ARK-le.
(1) Juhi eksamineerimist teostab ARK.2(2)Masina juhtimisõiguse saamiseks peab juht sooritama teooria- ja sõidueksami.3(3)Juhi eksamineerimisel selgitatakse juhi teadmiste, oskuste ja käitumise vastavus juhi kvalifikatsiooninõuetele.
(1) Masina juhtimisõiguse taotlemise eksamile lubatakse isik, kes on koolitaja juures lõpetanud vastava kategooria mootorsõidukijuhi õppekava kohase koolituskursuse, sooritanud nõutud eksamid ja omab selle kohta lisas 3 toodud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistust.2(2)Masina juhtimisõiguse taotlemise eksamile registreeritakse ARK direktori poolt kehtestatud korras.3(3)Masina juhtimisõiguse taotleja peab esitama ARK büroole:11)vormikohase taotluse;22)mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse;33)tervisetõendi tema sobivuse kohta töötamiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhina;44)passi või muu isikut tõendava dokumendi (välismaalase elamisluba);55)kviitungi riigilõivu tasumise kohta;66)kaks värvifotot endast suurusega 35 × 45 mm.4(4)Masina juhtimisõiguse teooriaeksami ja sõidueksami võib isik sooritada pärast seadusega kehtestatud juhtimisõiguse andmiseks ettenähtud vanuse alammäära täitumist.
(1) ARK büroo juhataja moodustab eksamineerimiseks vastava ettevalmistusega eksamineerijatest vähemalt kaheliikmelise komisjoni ja määrab komisjoni esimehe.2(2)Sõidueksami võtab vastu eksamikomisjoni esimees või tema poolt määratud üks komisjoni liige.3(3)Sõidueksami ajal istub eksamineerija juhi kõrvalistmel, selle puudumisel hindab eksamineerija sõidueksami sooritamist eksamisõidukil järelsõitvas autos, kasutades juhiste andmisel sidevahendeid.4(4)Enne eksami algust tutvustab eksamikomisjoni liige eksamineeritavale eksamil kehtivaid nõudeid ja korda.5(5)Eksamineeritaval on keelatud eksamite ajal kasutada abivahendeid, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami iseseisvat sooritamist.
(1) Teooriaeksami küsimuste arv ja temaatika on toodud tabelis 3.Tabel 3 Jrknr Teooriaeksami temaatika Küsimuste arv R-kategooria mootorsõiduk T-kategooria mootorsõiduk 1. Liiklusreeglid 10 10 2. Masina tundmine ja nõuded tehnoseisundile 3 5 3. Liiklusohutus 8 8 4. Liikluspsühholoogia 4 4 5. Muud valdkonnad 5 8 6. Kokku 30 35 2(2)Eksamipiletid kinnitab ARK direktor oma käskkirjaga.3(3)Eksamipiletid ei kuulu avalikustamisele.4(4)Eksamipileteid muudetakse perioodiliselt, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas.5(5)R-kategooria mootorsõiduki juhi teooriaeksam koosneb 30-st küsimusest, eksami sooritamiseks vajalik minimaalne õigete vastuste arv on 25.6(6)T-kategooria mootorsõiduki juhi teooriaeksam koosneb 35-st küsimusest, eksami sooritamiseks vajalik minimaalne õigete vastuste arv on 29.7(7)Teooriaeksami kestus on R-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel 30 minutit ja T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel 40 minutit.8(8)Teooriaeksam on reeglina kirjalik, selle läbiviimisel võib kasutada ka tehnilisi vahendeid.9(9)Eksamineeritav peab vastama iga küsimuse kõikidele vastusevariantidele, mida on 2–3. Küsimus loetakse valesti vastatuks, kui kas või üks vastusevariant on vale või jäetud vastamata.10(10)Teooriaeksami sooritamiseks ettenähtud aja lõppemisel vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.11(11)Teooriaeksami tulemus teatatakse eksamineeritavale vahetult pärast eksamikomisjoni otsuse tegemist.12(12)Sooritatud teooriaeksam on kehtiv kuus kuud arvates eksami sooritamise päevast.
(1) Sõidueksamile lubatakse eksamineeritav pärast teooriaeksami sooritamist.2(2)Sõidueksami käigus peab eksamineeritav olema võimeline masinat ohutult ja sujuvalt juhtima. Eksamineeritav peab oskama liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada, käituda tavaliikluses ohutult ja olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes.3(3)Sõidueksam võetakse vastu kahes järgus:11)eksami esimeses järgus – eksamikomisjoni esimehe poolt määratud ning eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil;22)eksami teises järgus – liikluses erineva liiklustihedusega teedel.4(4)Sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamise kestus on kuni kümme minutit, sõidueksami teise järgu kestus on vähemalt 40 minutit.5(5)Sõidueksam algab masina ja kasutatava haagise ohutuse kontrolliga, mille viib läbi eksamineeritav iseseisvalt.6(6)Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab toimuma vastavalt lisas 4 ja teine järk vastavalt lisas 5 toodud nõuetele. Eksam loetakse sooritatuks, kui tulemus vastab lisades 4 ja 5 toodud nõuetele.7(7)Sõidueksami käigus tehtud märkused, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise kohta kannab eksamineerija lisas 6 toodud sõidueksami kaardile, mille kinnitab oma allkirjaga.
(1) Eksamineerija peab sõidueksami lõppedes eksamineeritavale teatama eksami käigus tehtud vead ja eksami tulemuse.2(2)Eksami tulemus protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla kõik eksamikomisjoni liikmed.3(3)Kui eksamineeritav ei sooritanud eksamit, võib ta eksamit korrata eksamikomisjoni esimehe määratud ajal, kuid mitte varem kui ühe nädala pärast arvates eksami mittesooritamise päevast.4(4)Eksam loetakse mittesooritatuks olenemata ülesannete või harjutuse sooritamise tulemusest, kui eksamineeritav rikub eksami korda. Eksami mittesooritamise põhjus märgitakse eksamiprotokolli.
(1) Teooriaeksami tulemust saab vaidlustada viie järgneva tööpäeva jooksul.2(2)Kui eksamineeritav vaidlustab sõidueksami tulemuse, peab ta sellest kohe pärast eksami tulemuse teadasaamist teatama eksamikomisjoni liikmele ja järgmise tööpäeva lõpuks kirjalikult eksamikomisjoni esimehele. ARK vastab vaidlustaja avaldusele kirjalikult viie järgneva tööpäeva jooksul.
(1) Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, on eksamisõidukina lubatud kasutada:11)R-kategooria korral – ratastraktorit, mille valmistaja lubatud täismass ei ületa 5000 kg;22)T-kategooria korral – ratastraktorit või liikurmasinat, mille valmistaja lubatud täismass on üle 5000 kg.2(2)Puudega isikult võetakse sõidueksam vastu temale kehtivatele nõuetele kohandatud traktoriga.3(3)Juhul kui eksamil kasutataval traktoril puudub kõrvaliste, peab eksamil kasutatav traktor olema varustatud sidevahendi ja kõrvaklappidega, mille abil eksamineerija saab pidada sidet eksamineeritavaga.
(1) R- ja T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus antakse eksamikomisjoni otsuse alusel isikule, kes on edukalt sooritanud eksamid vastavalt käesoleva määruse peatüki 4 nõuetele.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule annab ARK juhtimisõiguse ja väljastab temale sellekohase kandega juhiloa hiljemalt kümne päeva jooksul arvates juhtimisõiguse andmisest.3(3)Juhile eelnevalt väljaantud juhiluba kuulub tagastamisele ARK-le uue juhiloa väljastamisel ning kaotab kehtivuse pärast uue juhiloa väljastamist selle omanikule.
(1) R- ja T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on mootorsõiduki juhiluba, mille esiküljele kantakse mootorsõiduki kategooria tähisena «R» või «T» ja tagakülje märkuste lahtrisse sama tähis ning selle kande selgitus.2(2)Juhiloa taastamine ja vahetamine toimub mootorsõiduki juhiloa taastamise ja vahetamise kohta kehtestatud korra kohaselt. Varem kehtinud juhiloa kategooriatähis «R» (roomiktraktorid ja buldooserid) taastamisele ega vahetamisele ei kuulu.3(3)Juhtimisõigust tõendab ka seadusega sätestatud korras isikule antud vastavalt B- või C- ja D-kategooria või C1- või D1 alamkategooria mootorsõiduki juhiluba.
Määrus jõustub 1. juulil 2001. a. Lisa 1teede- ja sideministri 13. märtsi 2001. a määruse nr 17 «Ratastraktori- ja liikurmasinajuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise eeskiri ja riiklik õppekava» juurde Lisa 2teede- ja sideministri 13. märtsi 2001. a määruse nr 17 «Ratastraktori- ja liikurmasinajuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise eeskiri ja riiklik õppekava» juurde ÕPPEAINETE TEMAATILINE PLAAN