(1) Välisriigi ametiisikud, kelle kinnitatud või tõestatud volikiri on võrdne Eesti notari tõestatud volikirjaga, on järgmiste riikide notarid: 1) Albaania; 1¹) Armeenia; 2) Austria; 3) Belgia; 4) Boliivia; 4¹) Bosnia ja Hertsegoviina; 5) Brasiilia; 6) Dominikaan; 7) Ecuador; 8) Guatemaala; 9) Hispaania; 10) Holland; 11) Honduuras; 12) Horvaatia; 12¹) India; 13) Itaalia; 14) Jaapan; 14¹) Kasahstan; 15) Kolumbia; 16) Kostariika; 17) Kreeka; 18) Leedu; 19) Luksemburg; 20) Läti; 20¹) Makedoonia; 21) Malta; 21¹) Maroko; 21²) Mauritius; 22) Mehhiko; 23) Monaco; 23¹) Mongoolia; 23²) Montenegro; 24) Nikaraagua; 25) Panama; 26) Paraguai; 27) Peruu; 28) Poola; 29) Portugal; 30) Prantsusmaa; 31) Rumeenia; 32) Saksamaa; 33) Salvador; 34) San Marino; 35) Slovakkia; 36) Sloveenia; 37) Šveits; 38) Tšehhi; 39) Tšiili; 40) Türgi; 41) Ukraina; 42) Ungari; 43) Uruguai; 43¹) Usbekistan; 44) Venemaa; 45) Venetsueela. (2) Kui lõikes 1 nimetatud välisriigis kinnitab või tõestab tehinguid ja täidab muid taolisi notari ülesandeid ametiisik, kelle ametinimetuses ei sisaldu asukohariigi keeles sõna «notar» vastet, siis käsitletakse teda käesoleva määruse tähenduses notarina juhul, kui ta kuulub Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu kohalikku liikmesorganisatsiooni.