Määrusega kehtestatakse teadus- ja arendusasutuse teadusteema sihtfinantseerimise taotlemise tingimused ja kord ning sihtfinantseerimistaotluste hindamise alused ja aruandluse kord.
Sihtfinantseerimist võivad taotleda kõik vastavas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused.
(1) Teadusteema on sihipärane ja suunatud teadusuuringute kogum, millele taotletakse teadus- ja arendusasutuse teadusnõukogu või selle poolt volitatud kollegiaalse otsustuskogu (edaspidi teadusnõukogu) otsuse alusel sihtfinantseerimist. (2) Ühisteema on: 1) mitmes teadus- ja arendusasutuses teadusnõukogude otsuste alusel sihtfinantseerimist taotlev ja ühiselt täidetav ulatuslikum interdistsiplinaarne teadusteema; 2) teadus- ja arendusasutuse erinevate struktuuriüksuste ja teadusnõukogude otsuse alusel sihtfinantseerimist taotlev ja ühiselt täidetav ulatuslikum interdistsiplinaarne teadusteema. (3) Allteema on teadus- ja arendusasutuse teadusnõukogu otsuse alusel sihtfinantseerimist taotlev ja täidetav ühisteema allteadusteema. (4) Ühisteema taotlejad valivad teemat täitvate teadus- ja arendusasutuste seast ühisteema juhtasutuse ja selles asutuses töötavate allteema juhtide seast ühisteema juhi. (5) Allteema juhid kooskõlastavad ühisteema juhiga allteemade ja ühisteema nimetused. (6) Ühisteema taotluse ja aruande esitamine: 1) iga ühisteemat moodustavat allteemat taotleva ja täitva teadus- ja arendusasutuse teadusnõukogu esitab elektrooniliselt kinnitatult kõik allteema taotlemiseks § 3 lõikes 3 nimetatud dokumendid; 2) ühisteema juhtasutus esitab elektrooniliselt lisaks enda allteema dokumentidele veel kõigi allteemade vastavate dokumentide alusel koostatud ja juhtasutuse teadusnõukogu poolt kinnitatud ühistaotluse § 3 lõikes 3 nimetatud koonddokumendid. (7) Ühisteema iga allteema põhitäitjate koguarvu ja osaluse kohta kehtivad samad nõuded, mis eraldiseisvale teadusteemale. (8) Ühisteema ja tema allteemade kestuse ning taotluse ja aruannete esitamise tähtaegade kohta kehtivad samad nõuded, mis eraldiseisvale teadusteemale.
Teadusteema põhjendusest peab selguma: 1) kavandatava uuringu üldteoreetiline taust ning selle koht teaduses; 2) uuringu põhieesmärgid, hüpoteesid ja meetodid (sh ka selgitus kuidas on tagatud kõigi loomkatsete ja inimkatsete puhul eetikanõuete täpne järgimine ja täitmine); 3) uuringu teostajate senine teadus- ja arendustegevus ja teaduspotentsiaal; 4) teemaga seotud infrastruktuuri olemasolu või selle täiendamise vajadus; 5) uuringute eeldatavad tulemused ja võimalikud jätkamissuunad; 6) eeldatav tähtsus teadusele ning Eesti majandusele ja kultuurile.
(1) Teadusteema juhiks võib olla isik: 1) kes on väljapaistev teadustöötaja või õppejõud; 2) kellel on doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon; 3) kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt viis lisa 1 punktides 1.1, 1.2, 2.1, 2.2., 3.1, 3.3 ja 5 määratletud eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või kelle teadus- ja arendustöö on olnud tulemusrikas vastavalt määruse lisa 1 punktis 6 loetletud kriteeriumitele; 4) ja kes töötab teema täitmise ajal 1,0 täistööaja koormusega Eestis ning sellest vähemalt 0,5 täistööajaga koormusega teema sihtfinantseerimist taotlenud asutuses. (2) Iga teadustöötaja või õppejõud võib juhtida ainult ühte teadusteemat; (3) Teaduskompetentsi Nõukogul on õigus erandkorras ning kirjalikult motiveeritud otsusega lugeda teadusteema juht kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele osalisel mittevastavusel, arvestades muid (valdkonna arengule, riigi arengule jm) olulisi kvaliteeditunnuseid, mis ei kajastu käesolevas paragrahvis esitatud nõuetes; (4) teadusteema juht ei tohi olla teise teadusteema põhitäitjaks.
(1) Teadusteema põhitäitjaks võib olla: 1) teadustöötaja, kellel on Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt kolm lisa 1 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1, 3.2, 3.3, 4 ja 5määratletud eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või kellel on muid lisa 1 punktis 6 loetletud teadustöö tulemusi, ning kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt antud teadusteema sihtfinantseerimise vahenditest; 2) õppejõud, kellel on Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt kolm lisa 1 punktides 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1, 3.2, 3.3, 4 ja 5 määratletud eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või kellel on muid lisa 1 punktis 6 loetletud teadustöö tulemusi; 3) 1 (1¹) Teadusteema juht arvestatakse teadusteema põhitäitjate hulka. 1 (1²) Iga teadustöötaja või õppejõud võib olla kuni kahe sihtfinantseeritava teadusteema põhitäitja, kuid tema summaarne koormus ei tohi ületada täistööaega. (2) Teadusteema täitjaks võib olla: 1) abitöötaja, kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt antud teema vahenditest; 2) teadusmagistri- või doktoriõppe üliõpilane, kes on sihtfinantseerimise taotluses esitatud teadusteemaga sisuliselt seotud ning kasutab selle teadusteema vahendeid. (3) Teadusteema täitmisest võtab osa vähemalt viis põhitäitjat. Neist vähemalt kaks töötavad sihtfinantseeritava teadusteema juures täistööajaga teadustöötajana Ülejäänud põhitäitjad võivad olla täistööajaga või osalise tööajaga töötavad teadustöötajad või õppejõud. Põhitäitjate summaarne arvestuslik tööaeg teadusteema juures (edaspidi teema maht), sealhulgas õppejõul tööaeg õppejõuna, peab võrduma vähemalt viie täistööajaga. Kõigi põhitäitjate sihtfinantseeritava teadusteema täitmisega seotud töötasukulud kaetakse sihtfinantseerimisel eraldatud vahenditest (v.a ülikoolis täis- või osalise koormusega töötava õppejõu töötasu). (4) Teaduskompetentsi Nõukogul on õigus erandkorras ning seda otsust kirjalikult põhjendades lugeda teadusteema põhitäitja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ka lõikes 1 sätestatud nõuetele osalisel mittevastavusel, arvestades muid (valdkonna arengule, riigi arengule jm) olulisi kvaliteeditunnuseid, mis ei kajastu käesolevas paragrahvis esitatud nõuetes. (5) Teaduskompetentsi Nõukogul on õigus lähtuvalt valdkonna arengust ja riigi vajadustest erandkorras ning kirjalikult motiveeritud otsusega lugeda nõuetele vastavaks teadusteema või mitmes teadus- ja arendusasutustes täidetava ühisteema allteema, mille maht võrdub vähemalt kolme täistööajaga.
(1) Teadusteema maksumus sisaldab teadusteema juhi, põhitäitjate ning abitöötajate töötasukulusid ning teisi otseseid teadustöö kulusid. Teadusteema maksumus ei sisalda üldkululõivu. (2) [Kehtetu – RTL 2005 98, 1469 – jõust. 23.09.2005] (3) Teadusteema maksumus ei sisalda ülikoolis täistööajaga töötava õppejõu töötasukulusid. (4) Teadusteema maksumus sisaldab osalise tööajaga töötava õppejõu ja teadustöötaja töötasukulusid arvestusega, et summaarne tööaeg erinevate tööülesannete ja/või teadusteemade täitmisel ei ületaks täistööaega. (5) sihtfinantseeritava teema juures täistööajaga töötavale teadustöötajale arvestatakse teadusteema maksumuse arvestamisel töötasukulusid täistööaja eest vaid juhul, kui ta ei saa samal ajal töötasu teistest riigieelarve vahenditest finantseeritavatest projektidest. (6) Ühisteema maksumus on selle allteemade maksumuste summa.
Teadusteemat sihtfinantseeritakse kuni kolm aastat.
Teadus- ja arendusasutus esitab elektrooniliselt teadusteema sihtfinantseerimise jätkamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile teadusnõukogus kinnitatud taotluse iga aasta 10. oktoobriks.
(1) Jätkuva sihtfinantseeritava teadusteema maht lähtub üldreeglina eelneva aasta teema mahust. (2) Jätkuva sihtfinantseeritava teadusteema mahu suurendamist võib taotleda erandjuhul, kui: 1) sihtfinantseeritava teadusteema eesmärkide saavutamiseks on vältimatu uue põhitäitja liitumine; 2) teadusteemaga, mille sihtfinantseerimist jätkatakse, soovitakse liita teadusteema, mida on sihtfinantseeritud. (3) Jätkuva sihtfinantseeritava teadusteema mahu ja sellest lähtuva maksumuse suurendamiseks esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile elektrooniliselt koos sihtfinantseerimise jätkamise taotlusega vahearuanne, sisuline põhjendus (kuni 5 lehekülge), mis näitab, kuidas teema mahu ja sellest lähtuva maksumuse suurendamine aitab kaasa määruse § 4 punktide 2, 5 ja 6 täitmisele, teema arengu kirjeldus ning teadusnõukogu otsus mahu suurendamise taotlemise kohta. (4) Jätkuva sihtfinantseeritava teadusteema maksumust võib vähendada kui: 1) väheneb sihtfinantseeritava teadusteema maht või vahearuande alusel on teema täitmise kvaliteet langenud madalamale teema alustamisel hinnatud tasemest ning jääb teemade üldises pingereas esimese 75% hulgast välja või ilmneb käesoleva määrusega kehtestatud tingimuste ja korra rikkumine; 2) kui vajadus selleks tuleneb õigusaktidest. 4 (4¹) Kui jätkuva sihtfinantseeritava ühisteema üks (või mitu) allteema(t) suletakse või jätkavad iseseisva teadusteemana, esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile elektrooniliselt koos sihtfinantseerimise jätkamise taotlusega vahearuanne ja sisuline selgitus (kuni 5 lehekülge), mis näitab, kuidas teema mahu vähendamine mõjutab ühisteema jätkusuutlikkust ja algtaotluses püstitatud eesmärkide täitmist. 4 (4²) Kui jätkuva sihtfinantseeritava teema põhitäitja lahkub või tema koormus jätkuva teema täitmisel väheneb seoses liitumisega uue sihtfinantseeritava teemaga või muude «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» alusel rahastatavate projektidega, esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile elektrooniliselt koos sihtfinantseerimise jätkamise taotlusega vahearuanne ja sisuline selgitus, milles näidatakse, kuidas teema mahu vähendamine või põhitäitjate asendamine mõjutab algtaotluses püstitatud eesmärkide täitmist. (5) Teaduskompetentsi Nõukogul on õigus teha ettepanek lõpetada teadusteema sihtfinantseerimine, kui: 1) sihtfinantseeritava teadusteema põhitäitjate arv ei vasta määruses kehtestatud nõuetele; 2) kui vajadus selleks tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. 3) väheneb sihtfinantseeritava teadusteema maht, vahearuande alusel on teema täitmise kvaliteet mitterahuldav või ilmneb käesoleva määrusega kehtestatud tingimuste ja korra rikkumine, mis ei võimalda teema eesmärkide täitmist.
(1) Teadus- ja arendusasutus esitab elektrooniliselt Haridus- ja Teadusministeeriumile teadusteema täitmise teadusnõukogus kinnitatud vahearuande teadusteema sihtfinantseerimise kolmanda aasta 10. oktoobriks. Ühisteema juhtasutus esitab elektrooniliselt lisaks enda allteema vahearuandele veel kõigi allteemade vahearuannete alusel koostatud ja juhtasutuse teadusnõukogu poolt kinnitatud ühise vahearuande koonddokumendid. (2) Teadus- ja arendusasutus esitab elektrooniliselt Haridus- ja Teadusministeeriumile teadusteema täitmise teadusnõukogus kinnitatud lõpparuande teadusteema sihtfinantseerimise lõppemisele järgneva aasta 31. märtsiks. Ühisteema juhtasutus esitab elektrooniliselt lisaks enda allteema lõpparuandele veel kõigi allteemade lõpparuannete alusel koostatud ja juhtasutuse teadusnõukogu poolt kinnitatud ühise lõpparuande koonddokumendid. (3) Teaduskompetentsi Nõukogu korraldab vahe- ja lõpparuannete hindamise. (4) Lõpparuannete hinnangute põhiseisukohad edastatakse teadusteema juhile ning teadus- ja arendusasutustele, kus teadusteemat täideti.
(1) Teaduskompetentsi Nõukogu hindab iga uue teadusteema sihtfinantseerimise taotlemisel sihtfinantseerimise otstarbekust. (2) Jätkuva sihtfinantseeritava teadusteema mahu ja sellest lähtuva maksumuse suurendamise taotlemisel annab Teaduskompetentsi Nõukogu hinnangu teadusteema raames tehtud töö tulemustele. (3) Teaduskompetentsi Nõukogu moodustab valdkonna taotluste hindamiseks eksperdirühma. Eksperdirühm hindab valdkonnas esitatud taotlusi valdkondlikku eripära arvestavate rahvusvaheliselt aktsepteeritavate ja rahvusvahelist konkurentsivõimet tagavate tulemuslikkuse ja kvaliteedi indikaatorite põhjal. Teaduskompetentsi Nõukogu kaasab eksperdirühma töösse väliseksperte. 3 (3¹) Teaduskompetentsi Nõukogu kehtestab oma liikmetele ja ekspertidele käitumiskoodeksi, milles sätestatakse liikmetele ja ekspertidele kohustus säilitada sihtfinantseerimistaotluste hindamisel erapooletus ja mitte avaldada seoses sihtfinantseerimistaotluse hindamisega teatavaks saanud andmeid (teadusteema taotluse, sellele lisatud materjalide, täitjate, teema täitmise ning hindamise, aga samuti hindamisprotsessi ja hindamistulemuste kujunemise kohta), muud käitumisjuhised sihtfinantseerimistaotluste hindamise eesmärgipäraseks läbiviimiseks ning vastutus käitumiskoodeksi rikkumise korral. Teaduskompetentsi Nõukogu liikmed ja valdkonna sihtfinantseerimistaotluste hindamiseks moodustatud eksperdirühmade liikmed annavad enne sihtfinantseerimistaotluste menetlemist oma nõusoleku käitumiskoodeksi järgimiseks, kinnitades selle täitmist allkirjaga. 3 (3²) Sihtfinantseerimistaotluste jaotust valdkonna sihtfinantseerimistaotluste hindamiseks moodustatud eksperdirühma liikmete vahel ei avalikustata. (4) Teaduskompetentsi Nõukogu liige, kes on selle teadusteema juht või põhitäitja, millele sihtfinantseerimist taotletakse, ei osale vastava taotluse arutelul ja ettepaneku formuleerimisel Teaduskompetentsi Nõukogu istungil.
(1) Teaduskompetentsi Nõukogu arvestab taotluste hindamisel: 1) teema teaduslikku põhjendatust; 2) põhitäitjate kvalifikatsioon; 3) teadusteema olulisust teadusele ning Eesti majandusele ja kultuurile; 4) uurimiskeskkonna seisundit. 1 (1¹) Teaduskompetentsi Nõukogu arvestab vahearuannete hindamisel: 1) seni tehtud töö tulemuslikkust ja teadusteema üldseisu; 2) põhitäitjate kvalifikatsiooni muutusi; 3) uurimiskeskkonna seisundi muutusi. (2) 3 (3) Teaduskompetentsi Nõukogul on õigus nõuda ettenähtud ajaks taotluste ja vahearuannete esitajatelt lõigetes 1 ja 11 nimetatud näitajate kohta lisainformatsiooni.
(1) Teaduskompetentsi Nõukogu teeb haridus- ja teadusministrile ettepaneku teadusteemade sihtfinantseerimise ja selle maksumuse kohta. (2) Teaduskompetentsi Nõukogu võib teadusteema sihtfinantseerimise taotluse hindamise tulemustest lähtudes teha haridus- ja teadusministrile ettepaneku: 1) sihtfinantseerida teadusteemat taotletud mahus ja maksumuses; 1¹) sihtfinantseerida teadusteemat taotletust suuremas mahus ja maksumuses; 2) sihtfinantseerida teadusteemat osaliselt; 3) mitte sihtfinantseerida teadusteemat. (3) Teaduskompetentsi Nõukogu võib teadusteema sihtfinantseerimise vahearuande hindamise tulemustest lähtudes teha haridus- ja teadusministrile ettepaneku: 1) jätkata teadusteema sihtfinantseerimist senises maksumuses; 2) jätkata sihtfinantseerimist ja suurendada teadusteema sihtfinantseerimise maksumust; 3) jätkata sihtfinantseerimist ja vähendada teadusteema sihtfinantseerimise maksumust; 4) mitte jätkata teadusteema sihtfinantseerimist. (4) Teaduskompetentsi Nõukogu on kohustatud tegema haridus- ja teadusministrile ettepaneku teadusteema sihtfinantseerimise maksumuse vähendamiseks, kui vajadus selleks tuleneb õigusaktidest. (5) Teaduskompetentsi Nõukogu lisab käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 või 4 toodud ettepanekule kirjaliku põhjenduse. Põhjendus edastatakse ka sihtfinantseerimist taotlenud teadusteema juhile ning teadus- ja arendusasutusele
Sihtfinantseerimise maksumuse kinnitab Teaduskompetentsi Nõukogu ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
(1) Teadusteema, mille sihtfinantseerimist on alustatud enne 2005. aastat, põhitäitjatele ei kohaldata § 6 lõikes 3 nimetatud nõudeid. Nimetatud teadusteema põhitäitjatest vähemalt kaks peavad töötama sihtfinantseeritava teadusteema juures tööaja riiklikule normile vastava tööajaga (edaspidi täistööaeg ) ning nende töötasukulud kaetakse sihtfinantseerimisel eraldatud vahenditest. (2) Teadusteema, mille sihtfinantseerimist on alustatud enne 2006. aastat, põhitäitjatele ei kohaldata § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuet.
Teadusteemat, mille sihtfinantseerimist on alustatud enne 2005. aastat, sihtfinantseeritakse kuni 5 aastat. Määruse vormid 1 kuni 9 kehtetud
(1) Alates 01.01.2009. a avatavate sihtfinantseeritavate teadusteemade täitmise tulemusena avaldatud teaduspublikatsioonides peab olema toodud viide rahastatava teadusteema numbrile. (2) Kuni 31.12.2008. a avatavate sihtfinantseeritavate teadusteemade puhul on viide rahastatava teadusteema numbrile soovitatav.