(1) Määruses käsitletakse happekaseiini, laabikaseiini, kaseinaate ja nende segusid. (2) Happekaseiin, laabikaseiin, kaseinaadid ja nende segud ei tohi sisaldada fosfataasi, negatiivse fosfataasreaktsiooni saamiseks tuleb neid termiliselt töödelda.
(1) Happekaseiini saadakse rasvata piima või rasvata taastatud piima töötlemisel piimhappe (E 270), soolhappe (E 507), väävelhappe (E 513), sidrunhappe (E 330), äädikhappe (E 260), ortofosforhappe (E 338), vadaku või piimhappebakterite kultuuridega. (2) Happekaseiin peab vastama järgmistele koostis- ja kvaliteedinõuetele: 1) niiskusesisaldus kuni 10 massiprotsenti; 2) piimavalgu sisaldus kuivaines vähemalt 90 massiprotsenti, millest kaseiini vähemalt 95 massiprotsenti; 3) piimarasva sisaldus kuivaines kuni 2,25 massiprotsenti; 4) tiitritav happesus mitte üle 0,27 milliliitri 0,1 molaarset naatriumhüdroksiidilahust 1 grammi happekaseiini kohta; 5) tuhasus, sealhulgas difosforpentaoksiidi sisaldus, kuni 2,5 massiprotsenti; 6) veevaba laktoosi sisaldus kuni 1 massiprotsent; 7) kõrbenud osakesi kuni 22,5 milligrammi 25 grammis; 8) 25 grammis ei leidu võõrkehi: puidu- või metalliosakesi, karvu, putukajäänuseid või muud taolist. (3) Happekaseiin peab olema valge kuni kreemika värvusega ja kõrvallõhnata. Happekaseiinis esinevad tükid peavad kergel vajutamisel purunema.
(1) Laabikaseiini saadakse rasvata piima või rasvata taastatud piima töötlemisel laapensüümi või teiste piima kalgendavate ensüümidega, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1332/2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7–15), nõuetele. (2) Laabikaseiin peab vastama järgmistele koostis- ja kvaliteedinõuetele: 1) niiskusesisaldus kuni 10 massiprotsenti; 2) piimavalgu sisaldus kuivaines vähemalt 84 massiprotsenti, millest kaseiini vähemalt 95 massiprotsenti; 3) piimarasva sisaldus kuivaines kuni 2 massiprotsenti; 4) tuhasus, sealhulgas difosforpentaoksiidi sisaldus, vähemalt 7,5 massiprotsenti; 5) veevaba laktoosi sisaldus kuni 1 massiprotsent; 6) kõrbenud osakesi kuni 22,5 milligrammi 25 grammis; 7) 25 grammis ei leidu võõrkehi: puidu- või metalliosakesi, karvu, putukajäänuseid või muud taolist. (3) Laabikaseiin peab olema valge kuni kreemika värvusega ja kõrvallõhnata. Laabikaseiinis esinevad tükid peavad kergel vajutamisel purunema.
(1) Kaseinaadid on naatrium-, kaalium-, kaltsium-, ammoonium- või magneesiumhüdroksiidi, naatrium-, kaalium-, kaltsium-, ammoonium- või magneesiumkarbonaadi, naatrium-, kaalium-, kaltsium-, ammoonium- või magneesiumfosfaadi, naatrium-, kaalium-, kaltsium-, ammoonium- või magneesiumtsitraadi abil kaseiinidest saadud tooted. (2) Kaseinaadid peavad vastama järgmistele koostis- ja kvaliteedinõuetele: 1) niiskusesisaldus kuni 8 massiprotsenti; 2) piimavalgu sisaldus kuivaines vähemalt 88 massiprotsenti; 3) piimarasva sisaldus kuivaines kuni 2 massiprotsenti; 4) veevaba laktoosi sisaldus kuni 1 massiprotsent; 5) pH 6 kuni 8; 6) kõrbenud osakesi kuni 22,5 milligrammi 25 grammis; 7) 25 grammis ei leidu võõrkehi: puidu- või metalliosakesi, karvu, putukajäänuseid või muud taolist. (3) Kaseinaadid peavad olema valge kuni kreemika värvusega ja võivad olla väga nõrga kõrvallõhnaga. Kaseinaadid, välja arvatud kaltsiumkaseinaat, peavad destilleeritud vees lahustuma peaaegu täielikult ning neis esinevad tükid peavad kergel vajutamisel purunema.
(1) Tarbijale valmistatud happekaseiini, laabikaseiini, kaseinaatide ja nende segude märgistamise puhul tuleb järgida «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud toidu märgistusele esitatavaid nõudeid, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise korda ning lõigetes 3 kuni 8 esitatud märgistamise nõudeid. (2) Happekaseiin, laabikaseiin, kaseinaadid ja nende segud, mida turustatakse tarbijale müümisele eelnevas käitlemise etapis, märgistatakse vastavalt lõigetes 3 kuni 9 esitatud märgistamise nõuetele. (3) Paragrahvides 2 kuni 4 sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavate happekaseiini, laabikaseiini ja kaseinaatide puhul kasutatakse selles määruses esitatud nimetusi. Kaseinaatide ja neid sisaldava segu puhul märgitakse nimetuses katioon või katioonid. (4) Happekaseiini, laabikaseiini, kaseinaatide ja nende segude märgistusel esitatakse toote netokogus ning valmistaja või pakendaja nimi, aadress ja asukoht. (5) Seguna turustatava toote märgistusel esitatakse selle koostisosad nende sisalduse alanevas järjestuses ja sobivas käändes, lisades sõna «segu». (6) Kaseinaate sisaldava segu märgistusel esitatakse selle valgusisaldus. (7) Happekaseiini, laabikaseiini ja kaseinaatide märgistusel esitatakse toote päritolumaa. Euroopa Liidu liikmesriikidest pärineva toote puhul võib päritolumaana märkida Euroopa Liidu. (8) Happekaseiini, laabikaseiini, kaseinaatide ja nende segude märgistusel esitatakse valmistamise kuupäev või toidupartii identifitseerimiseks vajalikud andmed. (9) Netokogust, päritolumaad, valmistaja või pakendaja nime, aadressi ja asukohta ning kaseinaate sisaldava segu valgusisaldust ei pea märgistusel esitama, kui need andmed märgitakse kaasasolevatele dokumentidele. Puistes transportimisel võib lisaks eelnimetatud andmetele märkida kaasasolevatele dokumentidele valmistamise kuupäeva või toidupartii identifitseerimiseks vajalikud andmed ning kaseinaate sisaldava segu puhul katiooni või katioonid.
(1) Proovivõtul kasutatavad vahendid on: 1) õõnespuur; 2) lusikas, spaatel või kühvel; 3) proovimahuti. (2) Proovivõtul kasutatavad vahendid peavad olema materjalist, mis ei põhjusta järgneva analüüsi tulemusi mõjutavaid muutusi proovis. (3) Proovivõtul kasutatavad vahendid peavad olema proovi võtmisel puhtad ja kuivad.
(1) Õõnespuuri tera ja vars peavad olema valmistatud poleeritud roostevabast terasest või muust metallist. Pika õõnespuuri käepideme materjalina on eelistatav roostevaba teras. Lühikesel õõnespuuril peab olema äravõetav käepide, mis kinnitub teral paikneva bajonettfiksaatori abil. (2) Pika õõnespuuri esileulatuva tera serv peab olema nii terav, et seda saaks kasutada kaabitsana. (3) Õõnespuuri tera tipp peab olema proovi võtmiseks piisavalt terav. (4) Õõnespuuri kuju, materjalid ning pinnatöötlus peavad võimaldama õõnespuuri kergesti puhastada. Õõnespuuri ehituse näidis on toodud määruse lisas 1. (5) Õõnespuur peab vastama tabelis toodud järgmistele mõõtudele, kuid võib neist erineda kuni 10%: Õõnespuuri osa Mõõdud (millimeetrites) Pikk õõnespuur Lühike õõnespuur Tera pikkus Terametalli paksus Tera sisediameeter tipus 800 1 kuni 2 18 400 1 kuni 2 32 Tera sisediameeter käepideme või varre juures Pilu laius tipus Pilu laius käepideme või varre juures 22 4 14 28 20
Lusikas, spaatel ja kühvel peavad olema sileda ja pragudeta pinna, laia kaba ja ümarate nurkadega ning nende materjalina on eelistatav roostevaba teras.
(1) Proovimahuti peab olema proovi jaoks sobiva kuju ja mahuga. (2) Proovimahutid ja nende sulgurid peavad olema valmistatud klaasist, metallist või plastmassist ning olema proovi piisavalt kaitsva ehitusega. (3) Keermega kork, millel vajaduse korral on ka sisekate, peab olema valmistatud metallist või plastmassist. (4) Sisekate peab olema valmistatud mitteabsorbeerivast lõhnatust materjalist. (5) Punnkork peab olema valmistatud mitteabsorbeerivast lõhnatust materjalist või olema sellega kaetud. (6) Punnkork ja sisekate peavad olema lahustumatud ja rasvakindlad. (7) Proovimahuti peab olema hermeetiliselt suletav.
(1) Proovivõtja järgib proovi võtmisel Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrusega nr 330 kinnitatud «Ametliku kontrolli käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra» nõudeid. (2) Prooviks võetakse vähemalt 200 grammi toodet. (3) Proovi võtmisel õõnespuuri abil viiakse õõnespuur, pilu allpool, ühtlase kiirusega läbi toote mahuti põhjani, vajaduse korral mahutit kallutades või külili hoides. Kui puur jõuab mahuti põhjani, pööratakse teda 180° võrra, tõmmatakse välja ja tühjendatakse proovimahutisse. (4) Proovi võtmisel vähevoolavast pulbrist võib puuri vertikaalselt sisse viia. Pika puuri võib vertikaalselt välja tõmmata. Lühike puur tuleb välja tõmmata kaldasendis, vältimaks kadu puuri alumisest otsast. (5) Proovi võtmisel vabaltvoolavast pulbrist kallutatakse mahutit ning sisestatakse puur, pilu allpool, peaaegu horisontaalselt ning tõmmatakse välja, pilu ülespoole. (6) Proovi võtmisel väikeses jaemüügipakendis kaubast võib prooviks võtta terve avamata pakendi. Kui võimalik, tuleks samast partiist võtta mitu jaemüügipakendit, et saada kokku vähemalt 200-grammine proov. (7) Kui lõigetes 3, 4, 5 ja 6 nimetatud meetodi abil ei ole võimalik proovi võtta, kasutatakse muud meetodit, mis tagab proovi esinduslikkuse. (8) Proovivõtja sulgeb proovimahuti, mis sisaldab lõikes 2 nimetatud proovikogust, kohe pärast proovi võtmist proovi võtmise paigal ja märgistab selle Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrusega nr 330 kinnitatud «Ametliku kontrolli käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra» punktides 17 ja 18 sätestatud nõuete kohaselt. (9) Proovivõtja koostab proovi laboratooriumile üleandmiseks kaaskirja Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrusega nr 330 kinnitatud «Ametliku kontrolli käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra» punktis 9 sätestatud nõuete kohaselt.
(1) Kaseiinide ja kaseinaatide proovide säilitustemperatuur ei tohi ületada 25 °C. (2) Läbipaistvate või poolläbipaistvate proovimahutite kasutamise puhul tuleb proovi sisaldavaid mahuteid säilitada pimedas. (3) Proovid tuleb vedada laboratooriumisse võimalikult kiiresti, soovitatavalt hiljemalt 24 tunni jooksul pärast proovi võtmist. (4) Proovivõtja peab rakendama vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida proovi muutusi vedamise või säilitamise ajal.
Kaseiini ja kaseinaatide niiskusesisalduse, valgusisalduse, tiitritava happelisuse, tuhasuse ja pH nõuetele vastavuse kontrollimiseks analüüsitakse võetud proove, järgides lisas 2 toodud üldnõudeid järgmiste meetoditega: 1) «Kaseiinis ja kaseinaatides niiskusesisalduse määramise meetod» (lisa 3); 2) «Ammooniumkaseinaati või muid mittevalgulisi ammooniumi- või lämmastikuühendeid mittesisaldavate kaseiini ja kaseinaatide valgusisalduse määramise meetod» (lisa 4); 3) «Happekaseiinis tiitritava happelisuse määramise meetod» (lisa 5); 4) «Happekaseiinis tuhasuse (sealhulgas P2O5) määramise meetod» (lisa 6); 5) «Laabikaseiinis tuhasuse (sealhulgas P2O5) määramise meetod» (lisa 7); 6) «Kaseinaatides pH määramise meetod» (lisa 8).