(1) Käesoleva määrusega sätestatakse õppeaastate arv, kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv (edaspidi tunnijaotusplaan) erivajadustega õpilaste erikoolides ja sanatoorsetes koolides. (2) Käesolevat määrust ei kohaldata erivajadustega õpilaste erikoolidele ja sanatoorsetele koolidele, kus õpe toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava alusel.
(1) Õpe kehapuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 10 õppeaastat. III kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat. (2) Kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv kehapuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on sätestatud käesoleva määruse lisas 1.
(1) Õpe kõnepuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 10 õppeaastat. I kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat. (2) Kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv kõnepuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.
(1) Õpe kuulmispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 11 õppeaastat. I ja II kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat mõlemas kooliastmes. (2) Kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv kuulmispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on sätestatud käesoleva määruse lisas 3.
(1) Õpe kurtide õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 10 õppeaastat. II kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat. (2) Kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv kurtide õpilaste kooli põhikooli astmetel ning kohustuslike õppeainete loend ja kursuste arv kurtide õpilaste kooli gümnaasiumiastmel on sätestatud käesoleva määruse lisas 4.
(1) Õpe nägemispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 10 õppeaastat. III kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat. (2) Kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv nägemispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on sätestatud käesoleva määruse lisas 5.
(1) Õpe sügava vaimupuudega õpilaste koolis kestab 9 õppeaastat. (2) Sügava vaimupuudega õpilaste õpe planeeritakse tegevusvaldkondade ja nende alavaldkondade kaupa. Tegevusvaldkonnad ja alavaldkonnad sügava vaimupuudega õpilaste koolis on sätestatud käesoleva määruse lisas 6. (3) Sügava vaimupuudega õpilaste koolis on õpilaste nädalakoormus I kooliastmel 20 tundi, II kooliastmel 22 tundi ja III kooliastmel 24 tundi.
Sanatoorsetes koolides kohaldatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud tunnijaotusplaani.
(1) Haridusministri 2. juuli 1999. a määrus nr 42 «Hälvikute erikooli ja sanatoorsete koolide õppeaastate arvu, õppeainete loendi ja õppetundide arvu kinnitamine» (RTL 1999, 109, 1397; 2001, 85, 1175) tunnistatakse kehtetuks. (2) Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2002. a. Haridusministri 12. augusti 2002. a määruse nr 64lisa 1 KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA ÕPPETUNDIDE ARV KEHAPUUDEGA ÕPILASTE KOOLI PÕHIKOOLI ASTMETEL Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv kehapuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev: Õppeaine I kooliaste II kooliaste III kooliaste Eesti keel (eesti õppekeelega koolides) või vene keel (vene õppekeelega koolides) 20 17 Eesti keel ja kirjandus (eesti õppekeelega koolides) või vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolides) 20 A-võõrkeel (eesti õppekeelega koolides) või eesti keel (vene õppekeelega koolides) 3 9 12 B-võõrkeel 3 10 Matemaatika 12 15 18 Loodusõpetus 3 6 2 Geograafia 6 Bioloogia 6 Keemia 5 Füüsika 5 Ajalugu 2 6 Inimeseõpetus 3 3 1 Ühiskonnaõpetus 1 2 Kunst ja tööõpetus 9 9 12 Muusika/rütmika 9 4 4 Kehaline kasvatus 5 6 8 Valikained 3 3 8 Haridusministri 12. augusti 2002. a määruse nr 64lisa 2 KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA ÕPPETUNDIDE ARV KÕNEPUUDEGA ÕPILASTE KOOLI PÕHIKOOLI ASTMETEL Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv kõnepuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev: Õppeaine I kooliaste II kooliaste III kooliaste Eesti keel (eesti õppekeelega koolides) või vene keel (vene õppekeelega koolides) 32 22 Eesti keel ja kirjandus (eesti õppekeelega koolides) või vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolides) 15 A-võõrkeel (eesti õppekeelega koolides) võieesti keel (vene õppekeelega koolides) 5 11 10 Matemaatika 19 15 15 Loodusõpetus 5 9 2 Geograafia 7 Bioloogia 7 Keemia 6 Füüsika 6 Ajalugu 5 7 Inimeseõpetus 5 3 2 Ühiskonnaõpetus 2 2 Kunst ja tööõpetus 11 Kunst 3 3 Tööõpetus 6 6 Muusika/rütmika 6 3 3 Kehaline kasvatus 8 6 6 Valikained 2 3 3 Haridusministri 12. augusti 2002. a määruse nr 64lisa 3 KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA ÕPPETUNDIDE ARV KUULMISPUUDEGA ÕPILASTE KOOLI PÕHIKOOLI ASTMETEL 1. Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv eesti õppekeelega kuulmispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev: Õppeaine I kooliaste II kooliaste III kooliaste Eesti keel 36 36 Eesti keel ja kirjandus 18 A-võõrkeel 14 9 Matemaatika 18 20 15 Loodusõpetus 6 11 2 Geograafia 7 Bioloogia 7 Keemia 6 Füüsika 6 Ajalugu 5 7 Inimeseõpetus 5 4 2 Ühiskonnaõpetus 2 2 Kunst ja tööõpetus 11 Kunst 4 3 Tööõpetus 8 6 Muusika/rütmika 6 4 3 Kehaline kasvatus 8 8 6 Valikained 3 4 3 2. Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv vene õppekeelega kuulmispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev: Õppeaine I kooliaste II kooliaste III kooliaste Vene keel 34 36 Vene keel ja kirjandus 18 Eesti keel 5 14 9 Matemaatika 18 20 15 Loodusõpetus 6 11 2 Geograafia 7 Bioloogia 7 Keemia 6 F��üsika 6 Ajalugu 5 7 Inimeseõpetus 5 4 2 Ühiskonnaõpetus 2 2 Kunst ja tööõpetus 11 Kunst 4 3 Tööõpetus 8 6 Muusika/rütmika 4 4 3 Kehaline kasvatus 8 8 6 Valikained 2 4 3 Haridusministri 12. augusti 2002. a määruse nr 64lisa 4 KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA ÕPPETUNDIDE ARV KURTIDE ÕPILASTE KOOLI PÕHIKOOLI ASTMETEL Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv kurtide õpilaste kooli põhikooli astmetel ja gümnaasiumiastmel on alljärgnev: Õppeaine I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium Viipekeel 15 17 9 6 Eesti keel 17 28 14 Eesti keel ja kirjandus 21 Kirjandus 13 B-võõrkeel 6 9 9 Matemaatika 10 20 15 15 Loodusõpetus 6 8 2 Geograafia 2 6 3 Bioloogia 6 4 Keemia 4 4 Füüsika 4 6 Ajalugu 8 6 7 Inimeseõpetus 3 3 1 1 Ühiskonnaõpetus 1 2 2 Kunst ja tööõpetus 9 Kunst 4 3 3 Tööõpetus 8 5 Kehaline kasvatus 8 8 6 6 Valikained 12 Haridusministri 12. augusti 2002. a määruse nr 64lisa 5 KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA ÕPPETUNDIDE ARV NÄGEMISPUUDEGA ÕPILASTE KOOLI PÕHIKOOLI ASTMETEL 1. Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv eesti õppekeelega nägemispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev: Õppeaine I kooliaste II kooliaste III kooliaste Eesti keel 20 18 Eesti keel ja kirjandus 16 A-võõrkeel 2 8 11 B-võõrkeel 3 11 Matemaatika 12 15 20 Loodusõpetus 5 6 2 Geograafia 1 7 Bioloogia 8 Keemia 6 Füüsika 6 Ajalugu 4 8 Inimeseõpetus 3 2 4 Ühiskonnaõpetus 1 2 Kunst ja tööõpetus 10 Kunst 5 4 Tööõpetus 6 12 Muusika/rütmika 9 8 4 Kehaline kasvatus 6 6 8 Valikained 1 1 2. Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv vene õppekeelega nägemispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev: Õppeaine I kooliaste II kooliaste III kooliaste Vene keel 20 18 Vene keel ja kirjandus 16 Eesti keel 3 9 12 B-võõrkeel 3 11 Matemaatika 12 15 20 Loodusõpetus 5 6 2 Geograafia 1 7 Bioloogia 8 Keemia 6 Füüsika 6 Ajalugu 4 8 Inimeseõpetus 3 2 3 Ühiskonnaõpetus 1 2 Kunst ja tööõpetus 9 Kunst 4 4 Tööõpetus 6 12 Muusika/rütmika 9 8 4 Kehaline kasvatus 6 6 8 Valikained 1 1 Haridusministri 12. augusti 2002. a määruse nr 64lisa 6 SÜGAVA VAIMUPUUDEGA ÕPILASTE KOOLI TEGEVUSVALDKONNAD JA ALAVALDKONNAD Tegevusvaldkonnad Alavaldkonnad Motoorika arendamine Keha tunnetus. Üldmotoorika. Peenmotoorika. Silma ja käe koordinatsioon. Kommunikatsioon Kõneorganite motoorika. Orienteerumisrefleksi loomine. Väljenduste mõistmine. Eneseväljendus. Sotsiaalsete oskuste kujundamine Vastastikuse sotsiaalse mõjutuse ergutamine: füüsiline kontakt, silmside, naeratamine, muu aktiivne vastastikune mõju lapse ja täiskasvanu vahel, muu aktiivne vastastikune mõju eakaaslaste vahel. Esemelise mõjutuse tekitamine. Eneseteenindamise ehk igapäevaste oskuste kujundamine Söömine: suu liigutused, söömine ja joomine, lauakombed. Puhtusekasvatus: WC kasutamine, pesemine. Riietumine: eeldused, lahtiriietumine, riidesse panemine, riietumistoimingute laiendamine. Tegutsemine ümbruses: kooli- ja kodutöödes osalemine, ümbruses orienteerumine. Kognitiivsed oskused Meelte arendamine. Eseme püsivus. Probleemi lahendamine. Põhjuslikud suhted ehk kausaalsus. Ruumilised suhted. Verbaalne väljendamine. Motoorne jäljendamine. Esemete kasutamine. Mäng.