(1) Ettepaneku kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasja, selle osa või asjade kogumi või tervikliku ehitiste rühma (edaspidi asi ) tunnistamiseks kultuurimälestiseks (edaspidi mälestis) võivad teha kõik juriidilised ja füüsilised isikud, eelkõige kohaliku omavalitsuse organid, Muinsuskaitseameti ametnikud, Eesti Muinsuskaitse Selts ja asja omanikud või valdajad. (2) Asja tunnistamisele mälestiseks võib eelneda selle ajutise kaitse alla võtmine «Muinsuskaitseseaduse» § 11 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.
(1) Kirjalikud ettepanekud koos asja lühikirjelduse, aadressi ja võimaluse korral fotodega esitatakse Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseamet hindab ettepaneku põhjendatust ja menetlusse võtmise korral edastab selle arvamuse saamiseks asja asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ning asja omanikule või valdajale. Arvamuse esitamiseks annab Muinsuskaitseamet tähtaja. Arvamus on Muinsuskaitseametile soovituslik. (2) Pärast lõikes 1 nimetatud arvamuste saamist või tähtaja möödumist koostab Muinsuskaitseamet asja mälestise tunnustele vastavuse kohta eksperdihinnangu. Kui eksperdihinnanguga tuvastatakse asja mälestiseks tunnistamise vajadus, teatab Muinsuskaitseamet asja asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ning asja omanikule või valdajale võimalusest tutvuda eksperdihinnanguga ja avaldada arvamust. Eksperdihinnanguga tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks annab Muinsuskaitseamet tähtaja. Arvamus on Muinsuskaitseametile soovituslik. (3) Asja kinnismälestiseks tunnistamise vajaduse korral esitab Muinsuskaitseamet pärast lõikes 2 nimetatud arvamuste saamist või tähtaja möödumist Muinsuskaitse Nõukogule eksperdihinnangu ja saadud arvamused ning küsib ettepanekut asja kinnismälestiseks tunnistamise kohta. (4) Muinsuskaitseamet valmistab ette asja mälestiseks tunnistamise käskkirja eelnõu, võttes aluseks: 1) kinnismälestiseks tunnistamise korral Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku; 2) vallasmälestiseks tunnistamise korral Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja ettepaneku.
Asja mälestise tunnustele vastavuse hindamisel arvestatakse, kas asjal on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus.
(1) Asi tunnistatakse mälestiseks kultuuriministri käskkirjaga ja on riigi kaitse all käskkirja andmise päevast arvates. Muinsuskaitseamet kannab andmed mälestise kohta «Kultuurimälestiste riiklikku registrisse». (2) Muinsuskaitseamet teavitab asja mälestiseks tunnistamisest asja omanikku või valdajat, asja asukohajärgset valla- või linnavalitsust ja ettepaneku tegijat, kinnismälestise puhul ka riigi maakatastrit. Asja omanikule või valdajale ning valla- või linnavalitsusele väljastatakse kaitsekohustuse teatis kolme kuu jooksul asja mälestiseks tunnistamise käskkirja andmise päevast arvates.
(1) Ettepaneku mälestiseks tunnistamise õigusaktis mälestise kohta esitatud andmete, nagu nimetus, koosseis ja piirid muutmiseks võivad teha kõik isikud ja asutused. (2) Põhjendatud ettepanek mälestise andmete muutmiseks esitatakse Muinsuskaitseametile. (3) Mälestise andmeid, nagu nimetus, koosseis ja piirid, muudetakse kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja ettepaneku alusel.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]