(1)Määrusega kehtestatakse nõuded vasikate pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta.
(2)Käesoleva määruse tähenduses loetakse vasikaks alla 6 kuu vanust veist.
Vasika pidamisega vahetult tegeleval füüsilisel isikul peavad olema tööks vajalikud teadmised vasika anatoomiast, füsioloogiast ja loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest.
(1)Vasikate pidamise ruum või ehitis, vahendid ja seadmed, millega vasikas kokku puutub, peavad olema sellisest materjalist, mis ei ole vasikale kahjulik ning on kergesti puhastatav ja desinfitseeritav.
(2)Vasikate pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta vasikate tervist.
(3)Kõik vasika tervisele ja heaolule vajalikud automaatsed ja mehhaanilised seadmed tuleb vähemalt üks kord päevas üle kontrollida. Kui seadmes avastatakse rike, siis tuleb see viivitamata kõrvaldada. Kuni rikke kõrvaldamiseni tuleb võtta kasutusele meetmed vasika tervise ja heaolu tagamiseks. Kui kasutatakse sundventilatsiooni, siis peab olema nõuetekohane tagavara- ja alarmsüsteem. Alarmsüsteemi tuleb regulaarselt testida.
Väljas peetavale vasikale tuleb tagada võimalus varjuda.
(1)Vasikat ei tohi pidada lõastatult, välja arvatud rühmana ühissulus peetav vasikas, keda võib lõastada korraga kuni üheks tunniks piima või piimasaaduste andmise ning vajaduse korral veterinaarsete menetluste läbiviimise ajaks.
(2)Lõastamisvahend ei tohi põhjustada vasika vigastumist ega lämbumist. Lõõg peab võimaldama vasikal ilma raskusteta maha heita, lamada ja üles tõusta ning ennast puhastada. Lõastamisvahendeid tuleb regulaarselt kontrollida.
(3)Vasikal ei tohi kasutada suukorvi.
(1)Loomapidaja peab kontrollima siseruumides peetava vasika tervist vähemalt 2 korda päevas ja välistingimustes peetava vasika tervist vähemalt 1 kord päevas.
(2)Iga haigestunud või vigastatud vasikas peab saama vajalikku ravi. Veterinaarabi saamiseks tuleb loomapidajal viivitamata kutsuda veterinaararst. Vajadusel tuleb haige või vigastatud vasikas eraldada teistest loomadest ruumi, kus on kuiv allapanu.
(1)Vasikate pidamise ruum või ehitis peab olema ehitatud nii, et iga vasikas saab takistusteta maha heita, lamada ja üles tõusta ning ennast puhastada.
(2)Vasikate pidamise ruum või ehitis, sulud, vahendid ja seadmed tuleb puhastada ja desinfitseerida, et vältida ristsaastumist.
(3)Põrand peab olema jäik ja sile, kuid mitte libe, et vältida vasikate vigastumist.
(4)Vasika puhkease peab olema mugav, puhas ja sealt tuleb tagada vedelike äravool. Kõigile alla kahe nädala vanustele vasikatele tuleb tagada sobiv allapanu.
Vasikat ei tohi pidada alaliselt pimedas. Vasikate pidamise ruum või ehitis peab olema loomuliku valguse või kunstliku valgustusega piisavalt valgustatud. Kunstlik valgustus peab olema sisse lülitatud vähemalt kella 9.00–17.00. Lisaks peab olema võimalus kasutada ööpäevaringselt lisavalgusallikat, et vajadusel kontrollida vasikate tervist.
Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab selleks kasutatavas ühissulus olema vähemalt 1,5 m2 vaba põrandapinda iga alla 150 kilogrammise vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 vaba põrandapinda iga 150 kuni 220 kilogrammise vasika kohta ning vähemalt 1,8 m2 vaba põrandapinda iga üle 220 kilogrammise vasika kohta.
(1)Vasika üksiksulu laius peab olema vähemalt võrdne vasika turjakõrgusega ja pikkus vähemalt võrdne 1,1 kordse vasika pikkusega mõõdetuna nina tipust sabajuureni.
(2)Vasikat ei tohi pidada üksiksulus, kui ta on üle 8 nädala vanune, välja arvatud veterinaararsti ettekirjutusel seoses looma tervisliku seisundiga.
(3)Vasika üksiksulul, välja arvatud haigete loomade eraldamiseks kasutatavad sulud, ei tohi olla umbseid vaheseinu. Seintes peavad olema avad, mis võimaldavad loomadel üksteist näha ja tunda.
(4)Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid ei kohaldata: 1) vasikate pidamisele majapidamistes, kus on vähem kui 6 vasikat; 2) juhul, kui vasikat peetakse teda imetava lehma juures.
(1)Vasika jaoks peab olema saadaval tema eale ja kehakaalule kohane ning füüsilisi tarbeid rahuldav sööt.
(2)Sööt peab sisaldama piisavas koguses rauda, et vasika vere keskmine hemoglobiinisisaldus püsiks 4,5 mmol/l tasemel.
(3)Üle 2 nädala vanusele vasikale tuleb anda kiudaineid sisaldavat sööta, 8–20 nädala vanuse vasika söödas suurendatakse kiudainete kogust 50 grammist 250 grammini päevas.
(1)Vasikaid tuleb sööta vähemalt kaks korda päevas. Kui vasikad on ühissulus ja neid ei söödeta vabalt ega automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik vasikad pääsema sööma samaaegselt.
(2)Söötmise ja jootmise vahendid peavad olema sellised, et vasikatele antava sööda ja vee saastumise risk oleks võimalikult väike.
(3)Kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige vasika jaoks peab olema puhas joogivesi kogu aeg saadaval.
(4)Üle kahe nädala vanused vasikad peavad saama puhast joogivett vastavalt vajadusele.
(5)Vasikas peab saama ternespiima võimalikult kiiresti sündimise järel, vähemalt esimese kuue elutunni jooksul. Juhul kui kasutatakse ternespiima, mis pärineb teisest ettevõttest, kus tegeletakse loomapidamisega, tuleb ternespiim võimaliku nakkusohu vältimiseks asjakohaselt töödelda.
Määruse jõustumise ajal tegutsevad loomapidajad peavad täitma käesoleva määruse nõudeid alates 2003. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud § 3 lg 1 nõuet, mida nad peavad täitma alates 2003. aasta 1. juulist ning §-de 7 ja 8 nõudeid, mida nad peavad täitma alates 2006. aasta 31. detsembrist.