(1) Aidu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla väärtuslike metsakoosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. (2) Kaitseala kogu maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse. (3) Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piirid kantakse maakatastrisse.
(1) Kaitseala välispiir kulgeb Pajusi vallas Põltsamaa metskonna kvartali 234 loodenurgast ida suunas mööda kvartalisihti kuni esimese põhja-lõunasuunalise kraavini; edasi mööda viimast lõuna suunas kuni kvartali 240 põhjasihini ja mööda seda ida suunas sihiristini; sealt pöördub piir lõuna suunas kuni kvartalit 241 läbiva lääne-idasuunalise kraavini ning piki seda Aidu–Saduküla teeni ja mööda viimase parempoolset teeserva 6 meetri kauguselt teeteljest kvartalite 245 ja 272 vahelise sihini (Põltsamaa valla piirini) ning mööda seda läände esimese põhja-lõunasuunalise kraavini, kulgedes piki kraavi Põltsamaa vallas kuni kvartalisihini, kust ta pöördub edelasse ja läheb mööda sihti kuni kvartalit 270 läbiva põhja-lõunasuunalise kraavini; mööda seda lõunasse ja läände kuni Pikknurme jõeni; mööda Pikknurme jõe vasakkallast kuni kvartalite 269 ja 270 vahelise sihini; piki sihti põhja suunas, järgides seda kuni kvartali 269 kirdenurgani; edasi mööda kraavi lääne suunas kuni Pikknurme jõeni ja üle jõe piki suubuvat kraavi lääne, loode ja põhja suunas kuni kvartali 256 kirdenurgani; edasi põhja suunas, järgides riigimetsa kvartali 252 idapiiri kuni sama kvartali idaosa läbiva sihini ning piki seda sihti põhja suunas üle oja kuni Põltsamaa ja Pajusi valla piirini; edasi mööda valdadevahelist piiri ida ja lõuna suunas kuni kvartali 234 loodenurgani. (2) Kaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Põltsamaa metskonna 1997. aasta digitaalplaani alusel ning tagastatud talumaade osas Jõgeva Maakatastri katastriüksuste kaardi ja tagastamata talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal välja antud skeemkaardi (mõõtkava 1:000) alusel.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal 1. septembrist kuni 14. märtsini. Eramaal võib liikuda vastavalt «Asjaõigusseadusele» ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele». (2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine kogu kaitseala maa-alal 1. septembrist kuni 14. märtsini. (3) Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on lubatud: 1) teha olemasolevate kraavide hooldustöid; 2) teha hooldustöid kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.
(1) Kaitsealal on keelatud, välja arvatud §-s 4 sätestatud lubatud tegevus: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu, mootorsõidukitega ning maastikusõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks määratud teid ja parklaid, välja arvatud teadusalastel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel; 4) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine; 5) teede, liinirajatiste ja uute ehitiste püstitamine. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala; 2) kinnitada maakorralduskava; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 5) anda projekteerimistingimusi.
Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel kehtestatud korras.
Kaitseala metsa kaitse-eesmärk on looduse kaitse, keskkonnakaitse ja metsa arengu tagamine valdavalt loodusliku protsessina.
(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks määruses sätestatud juhtudel peab vastava loa, projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. (2) Kaitseala valitseja vastab nii taotlejale kui ka vastava loa andjale kirjaliku nõusoleku andmisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste seadmisega või motiveeritud keeldumisega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni keskkonnamõju heakskiidetud aruande saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.