(1) Planeerimisel hõlmatakse nii maa- kui ka veeala, õhuruumi ja maapõue. Käesolevat seadust kohaldatakse seaduses sätestatud juhtudel majandusvööndi välispiirini. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata sellise ehitise kavandamisele, mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuseta loetakse alljärgnevad riigikaitselised ehitised ehitisteks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ning mille kavandamisel käesolevat seadust ei kohaldata: 1) side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitseline ehitis; 2) sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitseline ehitis; 3) riigikaitseline tee; 4) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli ja lasketiir; 5) ladustamisega seotud riigikaitseline ehitis; 6) Kaitseväe ja Kaitseliidu linnak; 7) Eesti riigi vastu suunatud sõjalise ründe tõkestamiseks vajalik ehitis. 2 (2²) Kui Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja kavandatakse osaliselt või tervikuna eraomandis või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale maale, siis käesoleva seaduse kohaldamata jätmisel lähtutakse relvaseaduse §-s 85 sätestatust. 2 (2³) Kui käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 4–6 nimetatud riigikaitselist ehitist on vaja viivitamata ehitada detailplaneeringu koostamise kohustusega tiheasustusega alale, siis otsustab detailplaneeringu koostamise kohustuse täitmata jätmise Vabariigi Valitsus, olles enne ära kuulanud asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse. (24) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 21 ja 23 nimetatud ja riigi omandis olevale maale kavandatava ehitise puhul võib Vabariigi Valitsus otsustada peatada samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad. Enne otsuse tegemist edastab valdkonna eest vastutav minister otsuse eelnõu kohaliku omavalitsuse üksusele arvamuse andmiseks. Vabariigi Valitsuse otsus kaotab kehtivuse, kui otsusega ette nähtud ehitis ei ole valmis viie aasta möödumisel. Tähtaja hulka ei arvata aega, mil Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus oli peatatud või ehitamine keelatud. (3) Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kohaldatakse käesolevast seadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Natura 2000 võrgustiku alal ja piiriülesel keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse lisaks
(1) Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. (2) Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. (3) Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. (4) Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohase eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses sõlmitakse käesoleva seaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 21 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks. (5) Ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord lisatakse hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded: 1) planeerimise põhimõtete rakendamiseks; 2) planeeringu ülesannete lahendamise täpsustamiseks; 2¹) planeeringu algatamise taotlusele ; 3) planeeringu vormistamisele ; 4) planeeringu ülesehitusele ; 5) avalikustamisega seonduvatele dokumentidele ja nende säilitamisele.
(1) Planeeringute andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) on kehtestatud planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeerimismenetluse, selle käigus tehtud toimingute ja otsuste säilitamiseks janing avalikustamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.
(2) Andmekogus säilitatakse ja avalikustatakse teavet kehtestatud käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringute, riigi eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute, üldplaneeringute, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute ja detailplaneeringute kohta. 2 (2¹) Andmekogus töödeldakse järgmiste isikute üldandmeid: 1) planeeringu koostamisest huvitatud isik; 2) planeeringu koostaja; 3) planeeringu kooskõlastaja; 4) planeerimismenetluses arvamuse andja; 5) planeerimismenetluse käigus läbiviidud uuringu koostaja; 6) planeerimismenetluse käigus sõlmitud halduslepingu pool; 7) käesoleva seaduse § 4 lõike 21 kohase lepingu pool; 8) planeerimismenetlusse kaasatud isik; 9) planeerimismenetlusest teavitatud isik. 2 (2²) Isikuandmeid säilitatakse andmekogus planeeringu kehtivuse lõpuni, misjärel antakse planeering üle avalikku arhiivi.
(3) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Andmekogu vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.
(5) Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
(6) Andmekogusse kogutakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) planeeringu seletuskiri; 2) planeeringu joonise esituskujud; 3) planeeringu digitaalsed kihid; 4) planeeringu juurde kuuluvad lisad; 5) planeerimismenetluse käigus tehtud otsused.
(7) Andmekogu põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpne andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) muud korralduslikud küsimused.
(8) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib andmekogu kaudu kaasata isikuid, kelle õigusi või huve võib planeerimismenetlus puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi planeerimismenetluses osaleda. Selleks võib planeerimisalase tegevuse korraldaja saata andmekogu kaudu neile teateid planeerimismenetluse või menetlustoimingu kohta.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ningkestliku, funktsionaalse, mitmekesise, kasutusmugava, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna janing kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitadeshoides olemasolevaid väärtusi.
(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
(2) Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi.
(3) Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.
(1) Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. (2) Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid. (3) Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. (4) Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, vajaduse korral neid ennetades ja leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustega kohandades.
(1) Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.
(2) Üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna merealade ja nendega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi planeerimiseks.
(3) Üleriigilise planeeringuÜleriigiline planeering on planeering, mille eesmärk on määrata kindlaks riigi territooriumi ja majandusvööndi säästva ning tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtetepikaajalised põhimõtted ja suundumuste määratleminesuundumused ning kavandada Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks terviklik ruumilahendus.
(4) Üleriigilise planeeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.
(5) Üleriigiline planeering on maakonnaplaneeringu koostamise alus.
(6) Üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(1) Üleriigilise planeeringu ülesanded on: 1) asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil; 3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine; 6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine; 7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine.
(2) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatudMereala ja sellega piirneva rannikuala ning majandusvööndi teemaplaneeringu ülesanded on: 1) mereala tasakaalustatud ruumilise arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) merekeskkonna kaitseks vajalike meetmete määratlemine; 3) veeteede paigutuse arvestamine planeeringus ning vajaduse korral ettepanekute tegemine veeteede muutmiseks või uute veeteede kavandamiseks; 4) sadamate paigutuse määramine; 5) kalanduse toimimist tagavate meetmete määramine; 6) kaitsealade ja nende kasutustingimustega arvestamine; 7) kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste asukoha ja üldiste ehitustingimuste määramine; 8) riigikaitselise otstarbega merealade määratlemine ning neile kasutustingimuste määramine; 9) maavara kasutuselevõtuks vajalike meetmete tagamine ning maavara kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine; 10) puhkealade määratlemine ning nende kasutustingimuste määramine; 11) muinsuskaitseliste väärtuste tagamiseks vajalike meetmete määratlemine; 12) energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku rajamiseks sobivate alade määratlemine; 13) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.
(3) Üleriigilises planeeringus lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse riigi ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.
(1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku.
(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.
(3) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
(4) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.
(5) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teade avalikust väljapanekust avaldatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teates tuleb tutvustada lühidalt üleriigilise planeeringu sisu ja planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid, sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.
(7) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile koostamise korraldaja käsutuses olevatele üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile.
(8) Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(9) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamusi esitanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.
(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kohta arvamust.
(3) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
(4) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.
(5) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb: 1) märkida riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk; 2) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas alternatiivsete planeeringualade piir, ja suurus; 3) märkida kavandatava ehitise otstarve ning kirjeldada sellega seonduvat tegevust ja kaasneda võivat olulist keskkonnamõju.
(7) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ajal tagatakse planeeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega seotud materjalidele ja informatsioonile.
(8) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(1) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb. (2) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. (3) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. 4 (4¹) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teate kõigile korteriomanikele. (5) Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise vältel avalikustatakse see lahendus koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. (6) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamise käigus esitatud kirjalikele arvamustele vastata koondvastusega enne planeeringu avalikku väljapanekut, kuid mitte hiljem kui 60 päeva möödumisel kirjalike arvamuste saamisest arvates.
(1) Pärast riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja nende avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.
(2) Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada selle kohta arvamust.
(3) Avalikule väljapanekule esitatavast riigi eriplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduse kaalutletud põhjendused, riigi eriplaneeringu elluviimise tingimused ja muud riigi eriplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos riigi eriplaneeringuga avalikustatakse selle kohta käesoleva seaduse § 48 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.
(4) Riigi eriplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
(5) Riigi eriplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave.
(6) Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ning Ametlikes Teadaannetes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade riigi eriplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teates tuleb: 1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus; 2) tutvustada lühidalt riigi eriplaneeringu sisu ja riigi eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist riigi eriplaneeringus; 3) märkida kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.
(8) Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja käsutuses olevatele riigi eriplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile.
(9) Käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 nimetatud juhul uue avaliku väljapaneku korraldamisel võib avalikul väljapanekul esitada arvamusi vaid riigi eriplaneeringu muudatuste kohta, mis on põhilahenduse muutmiseks planeeringusse tehtud pärast planeeringu eelmise avaliku väljapaneku korraldamist.
(10) Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(1) Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. 1 (1¹) Maakonnaplaneeringu võib koostada nii maismaa kui ka avalike veekogude kohta, välja arvatud sise- ja territoriaalmere kohta.
(2) Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus.
(3) Maakonnaplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
(4) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 5 (5) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldamise korral täidab käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 3‒5 nimetatud ülesandeid Maa- ja Ruumiamet.
(1) Maakonnaplaneering koostatakse koostöös ministeeriumide, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste ja valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneering käsitleb. (2) Maakonnaplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kes on avaldanud selleks soovi, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. (3) Maakonnaplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. (5) Maakonnaplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. (6) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamise käigus esitatud kirjalikele arvamustele vastata koondvastusega enne planeeringu avalikku väljapanekut, kuid mitte hiljem kui 60 päeva möödumisel kirjalike arvamuste saamisest arvates.
(1) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja korraldab maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses. Maakonna osa kohta maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt planeeringualal sobivas kohas.
(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus esitada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.
(3) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
(4) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.
(5) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb: 1) avaldada teemaplaneeringu ja maakonna osa kohta koostatud planeeringu planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir; 2) tutvustada lühidalt maakonnaplaneeringu sisu, sealhulgas märkida maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad olulised mõjud ja kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.
(7) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs koostamise korraldaja käsutuses olevatele nimetatud eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile planeeringuala maakonnakeskuses.
(8) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(1) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses. Maakonna osa kohta maakonnaplaneeringu koostamisel korraldatakse avalik arutelu planeeringualal sobivas kohas. (2) Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu aeg ja koht. (3) Avalikul arutelul tutvustab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab maakonnaplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele maakonnaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele. (4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) MaakonnaplaneeringPärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist maakonnaplaneeringusse esitatakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele ning § 57 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi teavitatakse võimalusest avaldada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.
(2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
(3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga, üleriigilise planeeringuga või riigi eriplaneeringuga, loetakse maakonnaplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.
(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist maakonnaplaneeringusse teeb Vabariigi Valitsus maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsuse.
(2) Vastuvõtmise otsusega kinnitab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja, et maakonnaplaneering vastab õigusaktidele ning et maakonnaplaneering on koostatud vastavuses maakonna ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti kinnitab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja, et maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.
(1) Pärast maakonnaplaneeringu vastuvõtmistja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamist ning arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja sellemaakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala maakonna keskuses.
(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada maakonnaplaneeringu kohta arvamust.
(3) Avalikul väljapanekul esitatavast maakonnaplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduse kaalutletud põhjendused, maakonnaplaneeringu elluviimise tingimused ja muud maakonnaplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos maakonnaplaneeringuga avalikustatakse selle kohta käesoleva seaduse § 65 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.
(4) Maakonnaplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
(5) Maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave.
(6) Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teates tuleb: 1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus; 2) tutvustada lühidalt maakonnaplaneeringu sisu ja maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist maakonnaplaneeringu koostamisel; 3) märkida kavandatavad olulisemad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.
(8) Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja tööaja jooksul isikute juurdepääs koostamise korraldaja käsutuses olevatele maakonnaplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile planeeringuala maakonnakeskuses.
(9) Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(1) Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. 1 (1¹) Üldplaneeringu võib koostada kohaliku omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel mitme valla või linna territooriumi kohta muu hulgas maakonna arengustrateegia elluviimiseks.
(2) Üldplaneeringu võib koostada käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul avaliku veekogu planeerimiseks.
(3) Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.
(4) Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
(5) Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus.
(6) Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, arvestatakse üldplaneeringu koostamisel üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega, lähtudes muinsuskaitseseaduses sätestatust.
(7) Kui planeeringualal asub kemikaaliseaduse kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada kemikaaliseaduses sätestatud nõuetega.
(8) Üldplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
(1) Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: 1) transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 3) asjaõigusseaduse tähenduses tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; 5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; 6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 7) supelranna ala määramine; 8) tänava kaitsevööndi laiendamine; 9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 10) rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine; 11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ja ülekaaluka huvi korral kallasraja sulgemise otsustamine ning sellest möödapääsu võimaldamine vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ettenähtule; 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine; 16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 17) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine; 18) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja, haljastusnõuete ja vajaduse korral vaatekoridoride määramine; 19) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 20) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; 22) müra normtasemete kategooriate määramine; 23) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 23¹) kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine; 24) krundi minimaalsuuruse määramine; 25) alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; 27) maareformiseadusemaareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 28) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 29) käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 30) sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.
(2) Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. 2 (2¹) Kohaliku omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel mitme valla või linna territooriumi kohta koostatud üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse muu hulgas maakonna arengustrateegia ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.
(3) Üldplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.
(4) Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad.
(1) Üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. (2) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse Maa- ja Ruumiamet, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. (3) Üldplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui üldplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad üldplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata, edastab üldplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. 4 (4¹) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teate kõigile korteriomanikele. (5) Üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. (6) Üldplaneeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamise käigus esitatud kirjalikele arvamustele vastata koondvastusega enne planeeringu avalikku väljapanekut, kuid mitte hiljem kui 60 päeva möödumisel kirjalike arvamuste saamisest arvates.
(1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa keskuses.
(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.
(3) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
(4) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave.
(5) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks, hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teates tuleb: 1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus; 2) tutvustada lühidalt üldplaneeringu sisu ja üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid, sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.
(7) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal tagatakse valla- või linnavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile valla- või linnavalitsuse käsutuses olevatele üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga seotud materjalidele ja informatsioonile.
(8) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(1) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa keskuses.
(2) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustel hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.
(3) Avalikul arutelul tutvustab üldplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu käsitlevatele küsimustele.
(4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmist korraldab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa keskuses.
(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust.
(3) Avalikule väljapanekule esitatavast üldplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, üldplaneeringu elluviimise tingimused ja muud üldplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos üldplaneeringuga avalikustatakse üldplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.
(4) Üldplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
(5) Üldplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teave.
(6) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aeg ja koht teatatakse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks, hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teates tuleb: 1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus; 2) tutvustada lühidalt üldplaneeringu sisu ja üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste arvessevõtmist üldplaneeringu koostamisel; 3) märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga.
(8) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse linna- või vallavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile valla- või linnavalitsuse käsutuses olevatele üldplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile.
(9) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(1) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa keskuses.
(2) Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui üldplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.
(3) Üldplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.
(4) Avalikul arutelul tutvustab planeeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele.
(5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.
(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. 2 (2¹) Detailplaneeringu elluviimise alguseks loetakse kehtiva detailplaneeringu alusel maakorraldusseaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud maakorraldustoimingute lõpetamist. Juhul kui kehtiva detailplaneeringu alusel ei ole vaja nimetatud maakorraldustoiminguid teha, loetakse detailplaneeringu elluviimise alguseks kehtiva detailplaneeringu alusel ehitusloa andmist ehitusseadustiku tähenduses.
(3) Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.
(4) Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.
(5) Detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.
(6) Käesoleva seaduse § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes sama seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
(7) Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.
(8) Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi, lähtudes muinsuskaitseseaduses sätestatust.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud detailplaneeringu koostamisel lähtutakse koostöö ja kaasamise tegemisel käesoleva seaduse §-s 127 sätestatust. 9 (9¹) Kui detailplaneering koostatakse ala kohta, mille kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
(1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku: 1) hoone püstitamiseks; 2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; 3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;. 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. 1 (1¹) Hoone laiendamine kuni 33 protsenti on lubatud proportsionaalselt maa alla ja maa peale, lähtudes laiendatava hoone esialgu kavandatud maa-alusest ja maapealsest mahust. Hoone mahu arvutamisel lähtutakse ehitisregistrisse kantud andmetest.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul ning olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.
(4) Detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav ehitusseadustikus sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele või selle vahetusse lähedusse jäävale hoonestatud või hoonestamata kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatisedehitised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Projekteerimistingimusi võib anda ka juhul, kui üldplaneeringus puuduvad piisavad ehitustingimused, kuid ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning üldplaneeringus määratud kasutus- ja muid tingimusi.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus määrab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused.
(1) Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas asjaõigusseaduse tähenduses tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; 6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 7) liikluskorralduse põhimõtete määramine; 8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 9) kuja määramine; 10) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine; 10¹) kallasraja puudumise korral vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine; 11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 14) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine; 15) miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud; 16) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine; 17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 18) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine; 19) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine; 20) käesoleva lõike punktides 1‒19 loetletud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 21) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav; 22) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud ehitiste asukoha määramisel on kohustuslik lahendada ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 17 ja 20 nimetatud ülesanded. (3) Detailplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. (4) Krundi ehitusõigusega määratakse: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. (5) Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab linna- või vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. (6) Kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud ehituskeeluvööndi vähendamise kavandamisel peab detailplaneeringu koostamise korraldaja küsima ehituskeelu vööndi vähendamise kohta Keskkonnaameti nõusolekut.
(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui: 1) algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga; 2) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast; 3) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus; 4) planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive; 5) käesoleva seaduse § 125 lõikes 5 sätestatud juhul või 6) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui detailplaneering algatatakse käesoleva seaduse §-s 142 sätestatud alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. (4) Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. (5) Detailplaneeringu algatamise otsuses märgitakse: 1) planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus; 2) detailplaneeringu koostamise vajadus; 3) võimalike uuringute vajadus; 4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht. (6) Detailplaneeringu algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. (7) Teade detailplaneeringu algatamisest avaldatakse 14 päeva jooksul selle algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Detailplaneeringu algatamise teade peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet. (8) Detailplaneeringu algatamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul selle algatamisest arvates. 8 (8¹) Käesoleva seaduse § 124 lõikes 6 ja § 142 lõikes 6 nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 sätestatud nõuetest. (9) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.
(1) Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või; 4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna; 5) huvitatud isik ei ole pärast vähemalt kahte kirjalikku meeldetuletust esitanud määratud tähtaja jooksul planeerimismenetluse jätkamiseks vajalikke andmeid; 6) huvitatud isik on pankrotistunud või likvideeritud või 7) huvitatud isik keeldub põhjendamatult täitmast planeeringu koostamise korraldaja kirjalikku nõuet planeeringulahendust kehtiva õiguse või planeeringuga vastuolu tõttu muuta või täpsustada.
(2) Detailplaneeringu koostamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse lähtudes käesoleva seaduse § 128 lõigetes 6 ja 8 detailplaneeringu algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. Samuti teavitatakse detailplaneeringu lõpetamisest ja selle põhjustest planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates.
(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui: 1) planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut; 2) planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut; 3) planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi;. 4) planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks.
(3) Taotletud planeeringuala muutmine on lubatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel. Kui planeeringu koostamise korraldaja muudab planeerimismenetluses taotluse eset, sealhulgas laiendab esialgselt taotletud planeeringuala, siis on huvitatud isikul õigus nõuda planeeringu koostamise korraldajalt planeeringu koostamiseks või koostamise tellimiseks täiendavate kulutuste kandmise proportsionaalset jagamist planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel.
(4) Kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul halduslepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeerimisalase tegevuse korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostööseaduses sätestatud alustel. Nimetatud juhul võib teha otsuse detailplaneeringu koostamise lõpetamise kohta.
(5) Kui planeerimisalase tegevuse korraldaja on sõlminud huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise üleandmiseks ja planeeringu koostamisel ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhud või vajadus üldplaneeringut muuta, tuleb haldusleping lõpetada.
(1) Detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks. (4) Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvamuse avaldanud isikutele ja asutustele oma seisukoha arvamuse kohta 30 päeva jooksul arvamuse saamisest arvates. Seisukoha võib esitada koondvastusena.
(1) Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldab detailplaneeringu koostamise korraldaja vähemalt ühe detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Täiendava avaliku väljapaneku korraldamise otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige avalikust huvist, planeeringuala suurusest ja muudest planeeringu koostamise korraldaja hinnangul olulistest asjaoludest. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala: 1) valla või asula keskuses; 2) linna või linnaosa keskuses kohaliku omavalitsuse üksuse sobivas kohas.
(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.
(3) Avalikule väljapanekule esitatavast detailplaneeringust peavad selguma kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, detailplaneeringu elluviimise tingimused ja muud detailplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos detailplaneeringuga avalikustatakse detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 133 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.
(4) Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.
(5) Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 14 päeva. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu, mille koostamise aluseks puudub kehtestatud üldplaneering, avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
(6) Detailplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse detailplaneeringu väljapaneku aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teave.
(7) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosa lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade detailplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teates tuleb: 1) avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus; 2) tutvustada lühidalt detailplaneeringu sisu ja detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisemaid mõjusid; 3) märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga; 4) anda teavet kavandatava tegevuse ja planeeritavate ehitiste iseloomu, olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste ning selle kohta, kas detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.
(9) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagatakse valla- või linnavalitsuse tööaja jooksul isikute juurdepääs kõigile valla- või linnavalitsuse käsutuses olevatele planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile.
(10) Käesoleva seaduse § 137 lõikes 3 nimetatud juhul uue avaliku väljapaneku korraldamisel võib avalikul väljapanekul esitada arvamusi vaid detailplaneeringu muudatuste kohta, mis on põhilahenduse muutmiseks planeeringusse tehtud pärast planeeringu eelmise avaliku väljapaneku korraldamist.
(11) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab detailplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(1) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldab detailplaneeringu koostamise korraldaja 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala: 1) valla või asula keskuses; 2) linna või linnaosa keskuses kohaliku omavalitsuse üksuse sobivas kohas.
(2) Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud.
(3) Detailplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse detailplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.
(4) Avalikul arutelul tutvustab detailplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab detailplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele detailplaneeringut käsitlevatele küsimustele.
(5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest detailplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) DetailplaneeringuDetailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Detailplaneeringu koostamisel käesoleva seaduse § 130 lõikes 2 nimetatud juhul kehtestab selle kohaliku omavalitsuse volikogu.
(2) Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolmeühe aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisestplaneeringu algatamise taotluse esitamisest arvates.
(32) DetailplaneeringuDetailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul detailplaneeringuselle kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates maakonnalehes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. Teade detailplaneeringu kehtestamisest avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
(43) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.
4 (4¹) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud detailplaneeringuja muudetava planeeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringuplaneeringu kehtestamisest arvates.
(5) Detailplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühikokkuvõte detailplaneeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.
(6) Detailplaneeringu koostamise korraldaja teatab detailplaneeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud arvamusi planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja detailplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada; 3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine planeerimis- ja ehituskeeld; 4) käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.
(1) Detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui: 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima; 2) planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda; 3) pärast detailplaneeringu kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus.
(2) Detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
(3) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele.
(4) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
(5) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest teavitatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes lähtudes käesoleva seaduse § 139 lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetest.
(6) Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikoguüksus.
(7) Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes käesolevas seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.
(8) Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
(9) Detailplaneeringu vastavusse viimiseks pärast detailplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kannab detailplaneeringu koostamise korraldaja muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatuste sisseviimisest teavitatakse, lähtudes detailplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.
(10) Planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel muudatuste detailplaneeringusse kandmisel muudetud detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud muudetud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul muudatuste kandmisest arvates.