Käesoleva seaduse §-s 2 tähendab a arvestuslikku ning ü ülekantavat kulu. Tähistamata kulusummad on kindlaksmääratud kulu.
(1) Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatav toetus Tn arvutatakse järgnevalt: AK – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu; AT – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud; k – toetustaseme koefitsient; Cn – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel ning kohalike maanteede ja linnatänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed 0,26; linnatänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites; Pn – kohalike omavalitsuste arvestuslik keskmine tegevuskulu kroonides ühe lapse (0–6 eluaastat), kooliealise (7–18 eluaastat), tööealise (19–64 eluaastat), vanuri (65+ eluaastat) ja kohaliku maantee ning linnatänava arvestusliku pikkuse (kõvakattega maanteed 0,26; linnatänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) ühe kilomeetri kohta kroonides; – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu ning kohalike maanteede ja linnatänavate arvestusliku pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud kohalike omavalitsuste arvestusliku keskmise tegevuskulu kroonides korrutiste kogusumma; TM – üksikisiku tulumaksu tegelik laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2000., 2001. ning 2002. aastal; – aastate 2000–2002 tulumaksu tegeliku laekumise mediaan (aegrea keskväärtus) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; – arvestuslik maamaks (1,25% maa maksustamise hinnast 2002. aastal) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; – arvestuslik loodusvarade kaevandustasude planeeritav suurus 2003. aastal konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses.2(2)Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava toetuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatavate hariduskulude, toimetulekutoetuste, haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamise vahendite ja väikesaarte täiendava toetuse valdade ja linnade vahelise jaotuse kehtestab Vabariigi Valitsus.
(1) Kuni indekseerimiseni 2003. aasta 1. aprillil on rahvapensioni määr 867,2 krooni ja riikliku pensioni baasosa 444,4 krooni vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375) § 61 lõikele 11.2(2)Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377) sätestatud sotsiaalmaksu maksmise arvestuslikuks aluseks on kuumäär 700 krooni.3(3)Lapsetoetuse määr on 150 krooni kuus ja lapsehooldustasu määr 1200 krooni kuus vastavalt riiklike peretoetuste seaduse (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375) § 4 lõigetele 2 ja 3.4(4)Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr on 400 krooni kuus vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375) § 5 lõikele 1.5(5)Toimetulekupiiri määr on 500 krooni kuus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393) § 22 lõikele 11.6(6)Matusetoetuse suurus on 1800 krooni vastavalt riikliku matusetoetuse seaduse (RT I 2000, 86, 549; 2001, 102, 674; 2002, 61, 375) § 6 lõikele 1.7(7)Riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 12 500 krooni vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse (RT I 1996, 81, 1448; 1999, 29, 406; 2000, 55, 359; 2002, 21, 117; 64, 390) §-le 13.8(8)Alates 2003. aasta 1. septembrist on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (RT I 2003, 58, 387) alusel makstava põhitoetuse suurus õppekuu kohta õpilasel, kes omandab keskhariduse baasil kutsekeskharidust, 600 krooni ja täiendava toetuse suurus 300 krooni, põhitoetuse suurus õppekuu kohta üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust, 800 krooni ja täiendava toetuse suurus 400 krooni, põhitoetuse suurus õppekuu kohta doktorandil 3000 krooni.
Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste investeeringute kava 2003. aasta objektilise jaotuse kinnitab Vabariigi Valitsus.
Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 122 Laekumised majandustegevusest vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele. Majandustegevusest laekuvate tulude ja nende arvel tehtavate kulude kohta peab asutuste lõikes arvestust Rahandusministeerium. Majandustegevusest laekuvate summade ülekandmine toimub Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri kehtestatud korras.
(1) Käesoleva seaduse artiklite 223 ja 229 all määratud eraldiste kasutamiseks, kui eraldise saajaks on nimeliselt sätestatud eraldist saav juriidiline isik, sõlmitakse riigieelarvelise eraldise kasutamise leping vastava ministeeriumi või Riigikantselei ning eraldist saava juriidilise isiku vahel. Eesti Haigekassale, Kultuurkapitalile ja erakondadele määratud eraldise kasutamise kohta lepingut ei sõlmita.2(2)Avalik-õiguslikule ringhäälingule käesolevas seaduses määratud eraldise kohta sõlmitakse nimetatud eraldise kasutamise leping Kultuuriministeeriumi ning avalik-õigusliku ringhäälingu juhtorgani vahel.3(3)Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlmimise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Riigieelarve kassatagavara suurus kuni 2003. aasta 30. juunini on 1 050 000 000 krooni, sellest moodustavad riikliku pensionikindlustuse vahendid 250 000 000 krooni. Alates 2003. aasta 1.juulist on riigieelarve kassatagavara suurus 700 000 000 krooni, sellest riikliku pensionikindlustuse vahendid 250 000 000 krooni.
. aasta riigieelarve kassatagavara arvel moodustatakse alates 2003. aasta 1. jaanuarist tagatisreserv, mille suurus on 200 000 000 krooni.
Eelarvelaenu piirsumma on 329 500 000 krooni ja kassalaenu piirsumma 350 000 000 krooni.
. aasta metsatulu on 917 000 000 krooni, millest Riigimetsa Majandamise Keskusel lubatakse riigimetsa majandamiseks kulutada 760 000 000 krooni.
Jao 14 MAAVALITSUSED all artikligrupis 22 Eraldised määratud sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister pärast seaduse «2003. aasta riigieelarve» avaldamist Riigi Teatajas.
Jao 14 MAAVALITSUSED all artikligrupis 22 Eraldised määratud maakondlike ja kohalike päästeteenistuste kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab siseminister pärast seaduse «2003. aasta riigieelarve» avaldamist Riigi Teatajas.
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus suurendada riigieelarve osa 6 jagu 9 peatükkides 70000349 ja 70000289 summasid Maksuametile ja Tolliametile nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmiseks kokku:11)kuni 20% ulatuses summast, mis ületab Maksuameti poolt tehtud maksuotsuste (v.a trahvide ja intresside kohta) alusel viimase viie aasta keskmist riigieelarvesse laekunud summat;22)kuni 40% ulatuses summast, mis ületab Tolliameti poolt antud haldusaktide (v.a trahvide ja intresside kohta) alusel viimase viie aasta keskmist riigieelarvesse laekunud summat;33)kuni 50% Tolliameti poolt konfiskeeritud kauba müügist laekunud summadest ja riigieelarve tuludesse kantud konfiskeeritud valuuta, väärismetalli, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete realiseerimisest laekunud summadest.2(2)Nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmiseks vahendite eraldamise tingimused Maksuametile ja Tolliametile ning vahendite jaotuse Maksuameti ja Tolliameti vahel kehtestab Vabariigi Valitsus ning nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu väljamaksmise korra kehtestab rahandusminister.
Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste valitsemisel või valduses oleva riigivara üleandmisel mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara AS aktsiakapitali vähendada nendele riigiasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks artiklis 231 ning § 2 osa 6 jagu 9 peatükis 7000272 maamaksukuludeks artiklis 299 ettenähtud finantseerimist, suunates vabanevad summad oma reservi, ning finantseerida reservist nende riigiasutuste poolt renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulusid artiklis 212.11.
Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste reorganiseerimisel vähendada neile riigieelarvest ettenähtud finantseerimist, suunates vabanevad summad oma reservi, ning finantseerida reservist reorganiseeritavaid ja moodustatavaid uusi asutusi.
Põhjamaade Investeerimispangalt 2002. aastal saadud laenu, mille kasutamine oli 2002. aastal riiklike investeeringute programmis kavandatud, kuid jäi osaliselt kasutamata, lubatakse kasutada välislaenulepingus ettenähtud otstarbel 2003. aastal.