(1) Sihtasutus peab oma laenude tagamise alase tegevuse korraldamisel tagama: 1) laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema perioodi vältel; 2) tagamislepingutest tulenevate kohustuste varadega kaetuse igal hetkel.
(2) Tagatistasu käesoleva seaduse tähenduses on rahasumma, mille tagatise saaja tasub sihtasutusele tagatislepingus määratud suuruses ja tähtajal. Tagatistasu peab katma sihtasutuse laenude tagamisega seotud kulud ja võimaliku kahju pikema perioodi vältel, vastama tagatavatele riskidele ning tagatislepingust tulenevale tagatise summale ja tagatise saaja omavastutuse ulatusele.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 teist lauset ei kohaldata, kui sihtasutuse laenude tagamise alane tegevus on ümber korraldatud hädaolukorrakriisiolukorra ja riigikaitse seadusest tulenevatel alustel.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab tagatistasu määramise üldise eeskirja ja arvutuspõhimõtted.