Seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise õiguslikke aluseid.
(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kaitseväe kasutamine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis; 2) kaitseväe osalemine rahvusvahelises sõjalises õppuses; 3) välisriigi relvajõudude ajutise viibimise võimaldamine Eesti Vabariigi territooriumil seadusega sätestatud alustel ja korras; 4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine ja peakorteri tegevuses osalemine ning peakorteri tegevuse toetamine; 5) Eesti Vabariigi ja välisriigi sõjalise ühisprojekti kavandamine ja elluviimine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus Eesti Vabariigi või tema pädeva asutuse õigus teha rahvusvahelist sõjalist koostööd muus vormis. (3) Käesolevas seaduses sätestatud korda ei kohaldata Eesti Vabariigi välisriiki akrediteeritud kaitseatašeele ja tema alluvale ega Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi kaitseatašeele ja tema alluvale.
Rahvusvahelises sõjalises koostöös järgitakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme.
(1) Eesti Vabariigi osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös võib kaitseväe juhataja anda osa oma käsuõigusest üle teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale ning ta võib võtta vastu osa teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülema käsuõigust. (2) Käsuõiguse üleandmisel teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale võib see ülem anda osaliselt või täielikult temale antud käsuõigust edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale, kui: 1) selline võimalus on sätestatud välislepingus või seda näeb ette rahvusvaheline tava või 2) käsuõiguse üleandmisel on kaitseväe juhataja volitanud teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemat käsuõigust edasi andma. (3) Käsuõiguse vastuvõtmisel võib Eesti kaitseväe käsuõigust omav ülem anda osaliselt või täielikult temale antud käsuõigust edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale, kui: 1) selline võimalus on sätestatud välislepingus või seda näeb ette rahvusvaheline tava või 2) käsuõiguse üleandnud teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülem on volitanud käsuõiguse edasi andma. (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega käsuõiguse üleandmise ning vastuvõtmise korra ja käsuõiguse üleandmisel kajastatavate andmete loetelu.
(1) Kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega võib väeüksusi või allüksusi anda rahvusvahelise organisatsiooni või teise riigi relvajõudude kasutusse või moodustada Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ühisüksuse (edaspidi ühisüksus). (2) Ühisüksuse moodustamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. (3) Ühisüksuste tegevust reguleeriva välislepingu sõlmimise korraldab Kaitseministeerium koostöös Välisministeeriumiga, järgides käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.
Käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvaheline sõjaline operatsioon: 1) ÜRO põhikirja artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva välislepingu järgi või muul viisil seaduslikult võetud kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse enesekaitse operatsioon; 2) ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon.
(1) Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides otsustab Riigikogu järgmiselt: 1) ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu; 2) teeb asjakohase otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud alusel annab väeüksusele või allüksusele korralduse alustada osalemist ning lõpetada osalemine kollektiivse enesekaitse operatsioonis Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. (4) Kui välislepinguga, mille osapooleks on Eesti Vabariik, loetakse relvastatud rünnakut teise selle välislepingu osapoole vastu relvastatud rünnakuks Eesti Vabariigi vastu, kuulutab Vabariigi President välja mobilisatsiooni Riigikogu otsust ära ootamata, kui see on rünnaku tõrjumise ja nimetatud välislepingu eesmärgi täitmise seisukohalt vältimatult vajalik.
(1) Kaitseväelane peab jõu kasutamise otsustamisel ja mooduse valikul lähtuma olukorrast, sealjuures hindama ka isiku ohtlikkust, kelle suhtes jõudu kasutatakse. (2) Kaitseväelane ei tohi ründe tõrjumisel kasutada sellist jõudu, mis ei ole ilmses vastavuses ründe iseloomuga, kinnipeetava isiku või olukorra ohtlikkusega. (3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel lähtutakse asjaomase välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt kehtestatud jõu kasutamise korrast. Vajaduse korral võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada jõu kasutamise korra. Välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud jõu kasutamise korra alusel võivad kaitseväe juhataja ning teised ülemad anda täpsemaid juhiseid. (4) Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reeglid on vastuolus sõlmitud välislepingu või Eesti Vabariigi seadusega, ei rakenda kaitsevägi vastuolus olevaid reegleid ning Kaitseministeerium teavitab sellest välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira rahvusvahelise õiguse alusel jõu kasutamist vastase suhtes.
(1) Peale kaitseväe võib rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras ka muu valitsusasutus talle seadusega või seaduse alusel pandud ülesannete täitmiseks. (2) Muu valitsusasutuse teenistuja võib rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleda välisriigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni juhtimisel. (3) Muu valitsusasutuse osalemise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korralduse eelnõu kooskõlastatakse enne Vabariigi Valitsusele esitamist Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumiga. (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata julgeolekuasutuste seaduse §-des 6 ja 7 nimetatud ülesannete täitmisele.
Kaitsevägi osaleb rahvusvahelisel sõjalisel õppusel rahvusvahelise sõjalise koostöö ja riigikaitseks valmistumise eesmärgil.
(1) Kaitseväe osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustab valdkonna eest vastutav minister kaitseväe juhataja ettepanekul. (2) Erandjuhul võib kaitseväe osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustada Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(1) Peale kaitseväe võib rahvusvahelises sõjalises õppuses osaleda ka muu valitsusasutus, kui see on oluline õppuse korraldamise või riigikaitseks valmistumise seisukohalt. Muu valitsusasutuse osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustab asjaomane minister kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga. (2) Erandjuhul võib muu valitsusasutuse osalemise rahvusvahelises sõjalises õppuses otsustada Vabariigi Valitsus asjaomase ministri ja valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastatud ettepaneku alusel.
Kaitseväelase osalemise rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välja arvatud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas asuva sõjalise peakorteri töös otsustab kaitseväe juhataja.
Välisriigi relvajõud võivad käesolevas seaduses ettenähtud alustel ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärgiks on: 1) osaleda Eesti Vabariigi territooriumil korraldatavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis; 2) osaleda käesoleva seaduse § 6 punktis 2 nimetatud muus rahvusvahelises sõjalises operatsioonis; 3) osaleda rahvusvahelises sõjalises õppuses; 4) osaleda rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses; 5) relvajõudude transiit Eesti Vabariigi pädeva asutuse nõusolekul; 6) teha sõjalist koostööd muus vormis, nagu ühiste kaitsealaste projektide elluviimine, kui selleks on andnud nõusoleku Eesti Vabariigi pädev asutus.
Eesti Vabariigi territooriumil võivad viibida ainult selle välisriigi relvajõud, kelle territooriumil võib viibida Eesti Vabariigi kaitsevägi.
(1) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumise, Eesti Vabariigis viibimise ja Eesti Vabariigist lahkumise tingimused sätestatakse välislepingu, seaduse ja seaduse alusel antavate õigusaktidega. (2) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik käesoleva seaduse alusel pädeva asutuse poolt antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks. (3) Käesolevas seaduses relvajõudude kohta sätestatut kohaldatakse ka relvajõude saatvatele nende teenistuses olevatele tsiviilisikutele. (4) Politsei- ja Piirivalveamet kannab relvajõudude liikme ja ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti märke Eestis viibimise aluse ja aja kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa pikendamisel või uue loa andmisel kannab Politsei- ja Piirivalveamet Kaitseministeeriumi taotlusel dokumenti uue märke. (5) Eesti Vabariiki saabuvate relvajõudude, ülalpeetavate, sõidukite ja kauba hulgast ning planeeritava piiriületuse ning üle piiri toimetamise ajast ja kohast teavitamise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister .
(1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldatavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis või muus rahvusvahelises operatsioonis osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise viibimise loa andmise otsustab: 1) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooled; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingu puudumise korral Riigikogu otsusega või, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, siis Vabariigi President otsusega. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil korraldatavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis.
(1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldatavas rahvusvahelises sõjalises õppuses osalemiseks välisriigi relvajõudude ajutise viibimise loa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Erandjuhul võib välisriigi relvajõudude ajutise viibimise loa anda Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (3) Kaitsekoostööprojekti elluviimiseks välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister või valdkonna eest vastutava ministri volitatud ametiisik. (4) Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses osalemiseks välisriigi relvajõududele viibimise loa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(1) Välisriigi relvajõudude transiit käesoleva seaduse tähenduses on välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil selle maismaa-osa läbimiseks. (2) Kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooled, otsustab relvajõududele transiidiloa andmise valdkonna eest vastutav minister. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välislepingu puudumise korral otsustab relvajõududele transiidiloa andmise: 1) valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kui üksuse isikkoosseisus on kuni 2000 liiget; 2) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui üksuse isikkoosseisus on 2001 kuni 5000 liiget; 3) Riigikogu otsusega, kui üksuse isikkoosseisus on rohkem kui 5000 liiget. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korral võib erandjuhul välisriigi relvajõududele transiidiloa andmise otsustada Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku alusel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud otsus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Riigikogu võib lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud õigusaktide kehtivuse oma otsuse alusel peatada ja tal on õigus teha uus otsus.
(1) Välisriigi sõjalaeva Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riikliku õhusõiduki Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik, kui seadusega või Vabariigi Valitsuse õigusaktiga ei ole ette nähtud teisiti. (2) Välisriigi sõjalaeva Eesti Vabariigi territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riikliku õhusõiduki Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib olla ühe- või mitmekordne.
(1) Vabariigi Valitsus asutab Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse registri, mis on riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, kus peetakse arvestust vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike ressursside üle. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registris töödeldakse isikuandmeid ressursside kasutamise lepingute sõlmimiseks.
(1) Eesti Vabariik võib rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ja põhimõtteid järgides sõlmida välislepingu või ühineda välislepinguga, millega reguleeritakse välisriigis viibiva Eesti kaitseväe ja Eestis viibivate välisriigi relvajõudude õiguslikku staatust (edaspidi vägede staatuse leping). (2) Vajaduse korral võib vägede staatuse lepingut ajutiselt kohaldada kooskõlas rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni (RT II, 1993, 13/14, 16) artikliga 25. (3) Vägede staatuse lepingu rakendamiseks võib Vabariigi Valitsus anda määruse. (4) Vägede staatuse lepingu kohaldamist hõlbustavate ametkondlike lepete sõlmimist korraldab valdkonna eest vastutav minister. (5) Välisriigis viibivale Eesti kaitseväelasele, kaitseväe teenistuses olevale tsiviilisikule ning nendega kaasas olevatele ülalpeetavatele kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega. (6) Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluvale isikule ning nende ülalpeetavatele kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega. (7) Käesoleva seaduse tähenduses on isik ülalpeetav, kui: 1) tema reisidokumenti on tehtud asjakohane märge; 2) see tuleneb välislepingust; 3) välisriik, mille kodakondsuses ta on, või relvajõude saatev riik kinnitab seda muul viisil.
(1) Rahvusvahelise sõjalise peakorteri õigus- ja teovõime, immuniteet ja eesõigused ning staatusega seotud muud asjaolud määratakse välislepingus. (2) Käesolevas seaduses välisriigi relvajõudude kohta sätestatud korda kohaldatakse ka rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite, nende personaliliikmete ja viimaste ülalpeetavate ning peakorterite lepingupartnerite töötajate ja nende ülalpeetavate suhtes, kui see tuleneb rahvusvahelisest lepingust, mille osapooleks on Eesti Vabariik.
Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude asjaomased ametiasutused ja ametiisikud võivad Eesti Vabariigis teostada oma riigi relvajõudude liikmete ning nende ülalpeetavate suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, kui selline õigus on neile antud selle riigi õigusaktidega ning kui see on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega.
(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud lepinguvälise kahjunõude menetlemise, kompenseerimise ning kahjuhüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (2) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata käesoleva seaduse § 6 punktis 1 nimetatud rahvusvahelise sõjalise koostöö vormide suhtes. Käesoleva seaduse § 6 punktis 2 sätestatud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sõjategevusega tekitatud kahju ei pea hüvitama.
Välisriikide relvajõudude liikmed kannavad üldjuhul Eesti Vabariigi riigipiiri ületades ning Eesti Vabariigis viibimise ajal vormi, kui asjaomase välisriigiga ei ole kokku lepitud teisiti.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude liikmetele või nende ülalpeetavatele selles riigis antud autojuhtimisluba või õhu-, vee- või muu sõiduki juhtimise luba kehtib ka Eesti Vabariigi territooriumil. (2) Vajadusel korral taotleb Kaitseministeerium välisriigi pädevalt asutuselt kinnituse, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba kehtib.
Käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude mootorsõiduk, mis on selles riigis registreeritud ning kannab selles riigis väljastatud registreerimismärki, on liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris registreerimisest vabastatud.
–
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 15. aprillil.