Käesolev seadus sätestab erisused, mis tulenevad püsiasustusega väikesaarte saareliste tingimuste eripärast ning ei ole sätestatud teiste seadustega.
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) saarvald – püsiasustusega väikesaart või saarterühma tervikuna haldav vald; 2) saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksus – saarvaldade hulka mittekuuluv kohaliku omavalitsuse üksus, mille koosseisus on püsiasustusega väikesaari; 3) püsiasustusega väikesaar (edaspidi väikesaar) – alla 100 km2 suurune saar, kus elab vähemalt viis elanikku; 4) suursaared – Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. 5) püsiasustus – alaliselt ja peamiselt väikesaarel elamine; 6) püsielanik – isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on väikesaarel.
(1)Väikesaarte nimistusse (edaspidi nimistu) kantakse väikesaared, millel elas eelneval kalendriaastal rahvastikuregistri andmetel püsivalt kokku vähemalt viis isikut. Väikesaare vastavust käesolevas lõikes nimetatud kriteeriumile kontrollitakse iga kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga.
(2)Kui nimistusse kuuluv väikesaar ei vasta kalendriaastal vähemalt kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, arvatakse ta nimistust välja.
(3)Nimistu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4)Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud nimistu muudatused hiljemalt 1. veebruaril.
Riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärgid püsiasustusega väikesaarte haldamisel on: 1) püsiasustuse taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine; 2) omavalitsusliku suutlikkuse toetamine ja osalusdemokraatia suurendamine; 3) püsielanikele töökohtade ja toimetulekuvõimaluste loomine ning ettevõtluse toetamine; 4) esmatähtsate avalike teenuste (politsei- ja päästeasutused, joogivesi, post- ja elektronside, elektrivarustus, transpordiühendus, alus-, põhi- ja keskharidus, sotsiaalabi) kättesaadavuse tagamine; 5) saarte elulaadi omapära ja rahvakultuuri järjepidevuse säilitamine; 6) väikesaartele iseloomuliku maastikuilme ja looduskeskkonna säilitamine ja kaitsmine; 7) püsielanike tegevuse ja huvide sidumine territoriaalmere ja riigipiiri kaitse ning keskkonnahoiu riiklike vajadustega.
(1)Väikesaarte arenguga seonduvate küsimuste arutamiseks ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud regionaalpoliitika küsimustes moodustatakse väikesaarte komisjon (edaspidi komisjon).
(2)Komisjoni pädevuses on: 1) seisukoha esitamine Vabariigi Valitsusele väikesaarte arengut mõjutavate programmide ja arengukavade kohta; 2) ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumidele väikesaartele suunatud riiklike programmide algatamiseks ja finantseerimiseks; 3) seisukoha esitamine Vabariigi Valitsusele riigieelarve eelnõu kohta, lähtudes selle võimalikust mõjust väikesaarte arengule; 4) ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele seoses püsiasustuse taastamisega väikesaartel; 5) ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele väikesaarte liikluse ühendusteede ning nendega seotud sadamate ja sadamarajatiste määramiseks; 6) riiklike investeeringute taotlemise koordineerimine väikesaartel; 7) ettepanekute esitamine avaliku sektori töökohtade loomiseks väikesaartel; 8) soovituste andmine väikesaartel tekkivate probleemide lahendamiseks ja vahendamine konfliktolukordades; 9) muude põhimäärusega talle pandud ülesannete täitmine.
(3)Komisjoni koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. Komisjoni koosseisu nimetatakse vähemalt üks esindaja iga väikesaarte nimistusse kantud saare kohta.
(4)Komisjoni esimees on regionaalpoliitika eest vastutav minister. Komisjon valib oma liikmete hulgast aseesimehe, kes asendab esimeest tema äraolekul. Komisjoni tehnilise teenindamise tagab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
(5)Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon esitab oma ettepanekud ja seisukohad Vabariigi Valitsusele komisjoni esimehe kaudu.
(6)Komisjon tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab Vabariigi Valitsus .
(1)Üldkogu pädevuses on arvamuse avaldamine väikesaare arengukava, üldplaneeringu, maakasutuse üldiste põhimõtete, mandri või lähima suursaarega transpordiühenduse arendamise, üldkogu reglemendi ja saarevanema valimise korra, samuti saarvalla või saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruses sätestatud teiste küsimuste kohta. 1 (1¹) Saarvaldades ei ole üldkogu kokkukutsumine kohustuslik.
(2)Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased väikesaare püsielanikud.
(3)Esimese üldkogu kutsub kokku valla- või linnavalitsus.
(4)Üldkogu toimub vähemalt üks kord aastas.
(5)Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled väikesaare hääleõiguslikud püsielanikud. 5 (5¹) Kui kokku kutsutud üldkogul osaleb vähem hääleõiguslikke püsielanikke, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud üldkogu otsustusvõimelisuseks nõutav, siis kutsutakse sama päevakorraga kokku uus üldkogu koosolek, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
(6)Saarvallaks mitteoleva väikesaare üldkogu valib saarevanema. Saarevanem osaleb volikogu istungitel sõnaõigusega.
(7)Üldkogu reglement ja saarevanema valimise kord sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruses.
(1)Osavalla või linnaosa moodustamise ettepaneku tegemiseks on vajalik vähemalt poolte väikesaare hääleõiguslike püsielanike sooviavaldus.
(2)Osavalla või linnaosa moodustamise taotlus esitatakse ning moodustamine otsustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vajaduse korral korraldab volikogu selles küsimuses elanike küsitluse või kutsub kokku üldkogu.
(1)Kui väikesaare elanikud elavad rahvastikuregistri andmetel ühel aadressil, siis ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 5 ja 6.
(2)Kui väikesaare elanikud elavad ühel aadressil, kaasatakse nad väikesaart puudutavate küsimuste lahendamisse ja antakse võimalus arvamuse avaldamiseks.
Saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksus kavandab väikesaare või saarterühma arengu põhimõtted kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 37 sätestatud valla või linna arengukavas või valla või linna territooriumiosa arengukavas.
(1)Transporditeenus käesoleva seaduse mõistes on ühendus erinevat liiki transpordivahenditega väikesaare ja mandri või suursaare vahel.
(2)Transporditeenust korraldatakse ühistranspordiseaduses sätestatud korras, lähtudes väikesaare püsielanike liikumisvajadusest.
(3)Transpordiamet korraldab jääteede rajamise vastavalt ehitusseadustiku § 92 lõike 10 ja liiklusseaduse § 65 lõike 151 alusel kehtestatud nõuetele.
(1)Väikesaarel peab ööpäevaringselt olema elanike avalikus kasutuses avariiside, et telefoniühenduse katkemise korral edastada elutähtsaid teateid.
(2)Riik peab tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga. Asustuse eriiseloomust tulenevad lisakulutused kompenseeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
Väikesaare politsei- ja päästeasutuste tegevuskava koostamisel kuulatakse ära väikesaare üldkogu arvamus.
Väikesaarel looduskaitseseaduse, muinsuskaitseseaduse, jäätmeseaduse ja teiste seaduste ning kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide täitmise tagamiseks ja nimetatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamiseks võib kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustada saarevahi ametikoha.
(1)Püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik kuluvajadus võetakse arvesse riigieelarve seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud tasandusfondi valemis kohaliku omavalitsuse üksuse tulusid mitte arvestades.
(2)Kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendav kuluvajadus väikesaare nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast.
(3)Kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava kuluvajaduse arvestamine lõpetatakse väikesaare nimistust väljaarvamisele järgnevast eelarveaastast.
Riigi regionaalse arengu programmides tuleb ette näha vahendid majandustegevuse toetamiseks väikesaartel riiklike sihtotstarbeliste investeeringute, laenusoodustuste ja laenude garanteerimise kaudu.
(1)Riik toetab väikesaarte looduskeskkonna ja maastikuilme taastamisele, säilitamisele ja parandamisele suunatud tegevust riigieelarvest selleks ettenähtud programmide kaudu.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks korraldab tegevuskava koostamist, selles vajaduse korral muudatuste tegemist ja selle elluviimist Kliimaministeerium.
(1)Saarvallal või saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksusel on väikesaarel asuva kinnisasja ostueesõigus.
(2)Kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi võõrandatakse abikaasale, registreeritud elukaaslasele, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele.
(3)Kohaliku omavalitsuse ühepoolse lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus selle kohta, et kinnistu on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ostueesõigusega. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale paragrahvile.
(4)Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar poolte kulul viie tööpäeva jooksul pärast võõrandamislepingu tõestamist lepingu koopia ostueesõiguse teostamiseks võõrandatava kinnisasja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
(1)2018. aastal kinnitatavasse väikesaarte nimistusse arvatakse lisaks käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tingimustele vastavatele väikesaartele ka kõik käesoleva seaduse kuni 2018. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 2 punktis 3 nimetatud väikesaared. Alates 2019. aastast kinnitatakse nimistusse vaid käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tingimustele vastavad väikesaared.
(2)Käesoleva seaduse § 12 lõikeid 2 ja 3 rakendatakse esmakordselt 2019. aastal kinnitatava väikesaarte nimistu suhtes.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.