Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) avariireservelektrijaam – elektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus; 1¹) avatud tarne – turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine; 1²) agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur; 1³) agregeerimine – tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks; 14) aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus; 2) bilansienergia – elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel; 3) bilanss – turuosalise poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia koguse ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia koguse tasakaal; 4) bilansi selgitamine – bilansi kindlaksmääramine viisil, mis võimaldab igal kauplemisperioodil koostada turuosalise bilansi ja selgitada avatud tarne suuruse ning bilansist kõrvalekaldumise korral koostada selle kohta aruande; 4¹) kauplemisperioodil netomõõtmine – kauplemisperioodil mõõtepunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine; 5) bilansivastutus – turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus; 6) bilansileping – süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat; 6¹) dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab osaliselt või täielikult hinnakõikumisi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turul kauplemisperioodide jooksul;
(1) Vabariigi Valitsus võib kindla tähtaja jooksul rakendada kõigi turuosaliste suhtes varustuskindluse tagamise abinõusid, kui ilmneb: 1) varustuskindlust ohustav tegur; 2) primaarenergiaallikate vähesus; 3) oht inimeste elule või tervisele või võrgu või muu elektripaigaldise säilimisele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõusid võib rakendada käesoleva seaduse 3.–7. peatüki sätteid järgimata, kui see on varustuskindluse tagamiseks hädavajalik.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kehtestab Vabariigi Valitsus abinõude rakendamisest tingitud kulutuste arvutamise alused, kulutusi hüvitama kohustatud isikute ja hüvitist saama õigustatud isikute nimekirjad ning kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib rakendada muu hulgas järgmisi abinõusid: 1) 2) kohustada soetama ja hoidma tootmiseks vajalike primaarenergiaallikate varusid; 3) peatada tootjale või muule turuosalisele käesoleva seadusega antud õigused või piirata neid; 4) piirata teatavate turuosaliste elektrivarustust või katkestada see; 5) piirata või muuta võrguteenuste osutamise kohustust. 4 (4¹) Konkurentsiamet võib kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides uute tehnoloogiate edendamiseks. 4 (4²) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud konkursi korraldamisel järgib süsteemihaldur järgmisi nõudeid: 1) konkursi tingimustes esitatakse tootmisseadme ehituse rahastamise üksikasjalik ja mittediskrimineeriv kava; 2) konkursi tingimused avaldatakse süsteemihalduri veebilehel eesti ja inglise keeles; 3) konkursi tingimused peavad sisaldama lepingutingimuste ning kõikide pakkujate suhtes kohustusliku protseduuri üksikasjalikku kirjeldust ning ammendavat loendit kriteeriumidest, mida pakkumiste valimisel ja lepingu sõlmimisel arvesse võetakse, sealhulgas andmeid pakkumisega seotud soodustuste kohta; 4) konkursil võivad osaleda ka olemasolevad tootjad pikaajalise garantiiga elektritarnepakkumistega; 5 ) konkursi üksikasjalikud andmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas vähemalt kuus kuud enne pakkumiste esitamise tähtpäeva; 6) pakkumistes sisalduva teabe konfidentsiaalsus peab olema tagatud.
(5) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi alusel rakendatud abinõud viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada elektriettevõtja raamatupidamise ja aruannete avalikustamise suhtes kohaldatavaid põhjendatud lisanõudeid, et tagada elektrienergiaga seotud tegevuse tulude ja kulude ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute selge kajastamine.
(2) Elektriettevõtja lisab majandusaasta aruandele selgituse kulude jaotamise põhimõtete kohta temaga ühte kontserni kuuluvate elektriettevõtjate suhtes. Nimetatud põhimõtteid võib elektriettevõtja muuta erandlikel asjaoludel. Muudatusi ja nende tegemise põhjusi kirjeldatakse majandusaasta aruandes.
(3) Elektriettevõtja esitab majandusaasta aruande lisadena raamatupidamisbilansilisana aruande raamatupidamisbilansiga ja kasumiaruandekasumiaruandega tegevusalade kaupa ning nende koostamise arvestuspõhimõtted. 3 (3¹)
(4) Elektriettevõtja korraldab oma tegevuse auditeerimiseraamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli tulenevalt audiitortegevuse seaduse §-des 91 ja 92 sätestatud nõuetest. AuditeerimistulemusiTootjal, kelle tootmisseadme netovõimsus on 1 MW või rohkem ja kellel ei ole audiitortegevuse seaduse §-dest 91 ja 92 tulenevalt audiitorkontrolli kohustust, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus. Lisaks raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollile korraldavad elektriettevõtjad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruande audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Kui raamatupidamise aastaaruandele tehakse audiitorkontrollina audit, siis viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800 ja ülevaatuse puhul vastavalt kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana. Nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas otsusesvandeaudiitori aruandes esitab audiitor lisaks muudele andmeteleaudiitorettevõtja arvamuse sellevõi kokkuvõtte käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõude täitmise kohta käesoleva seaduse §-s 16 sätestatu kohaselt.
(5) Tootjale, kas elektriettevõtja majandusaasta aruanne ja selle lisadkelle tootmisseadme netovõimsus on alla 1 MW, ei kohaldata käesoleva seaduseparagrahvi lõiget 3 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega kooskõlaslõikes 4 sätestatud audiitorkontrolli nõudeid lõikes 3 sätestatud nõude täitmise osas.
(1) Võrguettevõtja võimaldab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel tarbimiskajas agregaatori osalemist.
(2) Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.
(3) KonkurentsiametSüsteemihaldur töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbikorraldab avaliku konsultatsiooni turuosalistega, kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga ja avalikustab nimetatudneed tingimused oma veebilehel. Tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse ka agregeeritud koormusilähtutakse käesolevast seadusest, elektrituru toimimise võrgueeskirjast, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 ning sama määruse artikli 59 alusel kehtestatud rakendusaktidest.
(4) Võrguettevõtjad koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja esitavad need Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib nõuda metoodika muutmist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused võimaldavad tarbimiskaja agregeerimist ja iseseisva agregaatori tegutsemist järgmiste elektrituru mehhanismide kaudu: 1) järgmise päeva elektriturg; 2) päevasisene elektriturg; 3) tasakaalustamisturg.
(6) Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud täpsemad õigused ja kohustused kehtestab valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas.
(1) Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnijaSüsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 425 lõike 4 alusel korraldatud riigihanke tulemused 30 päeva jooksul alates eduka pakkujaga lepingu sõlmimisest ja agregaatori vahetamiseksseejärel senikaua, mõõteandmete edastamiseks ja saamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks.
(2) Elektrituru tõhusaks toimimiseks ja konkurentsi soodustamiseks loobkuni süsteemihaldur andmevahetusplatvormi ning haldab seda selliseltteenust hangib. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, et turuosalisel, kellel sellekskui suur on seadusjärgne kohustussaartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise eeldatav kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu hinnanguliselt tarbitava elektrienergia kogus järgmisel kalendriaastal. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus muuta oma hinnangut kaks korda aastas, on võimalus andmed õigeks ajaks esitada ning andmeid võrdsetel alustel ja õigel ajal saadahiljemalt 1. Andmete esitamisejuuniks ja saamise eest lisatasu ei võeta1. detsembriks.
(3) Elektriettevõtjad edastavad andmevahetusplatvormile järgmised andmed: 1) turuosalise elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud identifikaator; 2) mõõtepunkti elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud identifikaator; 3) elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti kohta; 4) mõõteandmed või tarbimisandmed mõõtepunkti kaupa; 5) info turuosalise võrgu-Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja elektrilepingu ning agregeerimislepingu kehtivusaja kohta; 6) elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud andmed mõõtepunkti avatud tarnijaliinivaldaja mõistliku aja jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja agregaatoriotseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta; 7.
(3) muud elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud andmed, mis on vajalikud käesolevaKäesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseksnimetatud kuluhinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta teenuse hankimise ja haldamisega seotud kulu eurodes võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul teenuse hankimiseks üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.
(4) Andmete esitamise kord sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjasKäesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulu esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real kui tasu saartalitlusvõime tagamise teenuse kulu eest.
(5) AndmevahetusplatvormiJaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu isikustatud andmete edastamiseks müüjale, agregaatorile või energiateenuse osutajale, kellega füüsilisest isikust tarbijal ei ole lepingut, peab olema füüsilisest isikust tarbija nõusolektarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks.
Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL6) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja sellisteSüsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale lõikes 3 nimetatud teenuse hankimise kulu arve, 04millega ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21.05.2016 kuupäevaks, lk 1–88) sätestatud tingimustelesõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel teenuse hankimise tasu tasunud.
5 (5¹7) Süsteemihalduril on õigus kasutada andmevahetusplatvormile edastatudKui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid energiastatistika tegemiseks ja teha energiastatistika avalikes huvides kättesaadavaksettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve lõikes 2 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu alusel. Energiastatistika on anonüümneTäpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.
(68) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse kaksteist aastat ning seejärel kustutatakseSalvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu ei võeta, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 592 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest.
(7) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi.
(1) Käesoleva seaduse §-s 43 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmib turuosaline ühe müüjaga (edaspidi avatud tarnija) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne (edaspidi avatud tarne leping). (2) Avatud tarnija nimetab turuosalisega sõlmitud avatud tarne lepingus bilansihalduri, kes on võtnud endale kohustuse hoida avatud tarnija poolt sõlmitud avatud tarne lepingu teiseks pooleks oleva turuosalise bilanssi. Bilansihaldur võib nimetatud kohustuse võtta: 1) selle avatud tarnijaga sõlmitud avatud tarne lepinguga; 2) avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete katkematu ahela kaudu, mis algab bilansihalduri poolt osutatava avatud tarnega ja lõpeb käesolevas lõikes nimetatud avatud tarnijale osutatava avatud tarnega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud bilansihalduri nimetamise kohustust ei ole avatud tarnijal, kes on ise bilansihaldur. (4) Avatud tarne sõlmimise, lõpetamise ja nendest teavitamise tähtajad sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. 4 (4¹) Kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. Avatud tarne katkemise korral osutab võrguettevõtja teenust ise. Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta riigihanke, et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjaid. 4 (4²) Võrguettevõtja osutab turuosalisele, välja arvatud väiketarbija, käesoleva paragrahvi lõike 41 kohaselt avatud tarnet: 1) võrgust võetud elektrienergia eest bilansienergia hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa; 2) võrku antud elektrienergia eest ilma tasuta. (5) Bilansihalduri avatud tarnija on süsteemihaldur. Avatud tarneks sõlmib bilansihaldur süsteemihalduriga bilansilepingu. 5 (5¹) Üliväikeses eraldatud võrgus on bilansihalduri avatud tarnija käesoleva seaduse §-s 551 nimetatud tootmiskohustusega tootja. (6) Avatud tarnija teavitab avatud tarne algusest ja lõppemisest elektriettevõtjat, kes selgitab avatud tarne teise poole bilanssi. (7) Avatud tarnija edastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe ka: 1) avatud tarne teise poole jaotusvõrguettevõtjale, kui jaotusvõrguettevõtja ei selgita selle poole bilanssi; 2) tema enda bilansi selgitajale, kui ta ei ole varem elektrienergiat sellesse jaotusvõrku müünud. (8) Süsteemihalduri taotluse alusel esitab bilansihaldur talle andmed oma avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete ahela kohta nende turuosaliste suhtes, kelle bilanssi ta selgitab. (9) 10 (10) 11 (11) 12 (12) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ning ei rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tulenevad sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.
(1) KauplemisperioodilSüsteemihaldur avaldab oma veebilehel bilansiteenuse lisatasu (edaspidi tasakaalustamisvõimsuse kulu), et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud, mõistlikud halduskulud ja kulud, mis ei ole kaetud käesoleva seaduse § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud53 lõikes 5 nimetatud bilansienergia hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemisthinnaga.
(2) Süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetestarvutab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta vastavalt käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikale, võttes arvesse eelmiste arveldusperioodide jooksul üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.
(3) Süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisiTarbija ja tootja katavad käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikaga kehtestatud ulatuses tasakaalustamisvõimsuse kulu. Ulatuses, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodilmilles metoodika näeb ette tasakaalustamisvõimsuse kulu kogumise tarbijatelt ja tootjatelt, võrreldes turuosalistegamärgib avatud tarnija sama metoodika alusel arvutatud kulu suuruse elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldegatähistades selle tasakaalustamisvõimsuse kuluna.
(4) Süsteemihaldur kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimused Konkurentsiametiga.
(5) Süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna Bilansihaldur teavitab avatud tarnijat tema bilansipiirkonnas olevatele tarbijatele ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebileheltootjatele rakenduvast tasakaalustamisvõimsuse kulu suurusest.
(64) Süsteemihaldur töötab väljaBilansihaldur korraldab oma bilansipiirkonnas tasakaalustamisvõimsuse kulu arveldamise ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodikaandmevahetuse vastavalt käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikale.
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid.
(3) Vedelat biokütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana ainult siis, kui see kütus vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 kohaseltalusel kehtestatud vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele ja energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud põhimõtetele.
(4) Biomasskütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana, kui see kütus vastab energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud põhimõtetele.
(1) Tarbija võib tarbida oma tarbeksTaastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise toetuskavade kavandamisel lähtutakse järgmistest tingimustest: 1) toetuskavad stimuleerivad taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat.
(2) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijal on õigus individuaalselt või energiavahendaja kaudu tootaelektrienergia lõimimist elektriturgu turupõhisel ja turule reageerival viisil, salvestadavältides elektrituru põhjendamatut moonutamist ning võttes arvesse võimalikke süsteemi lõimimise kulusid ja müüavõrgu stabiilsust; 2) taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat.
(elektrienergia lõimitakse võimalikult suures ulatuses elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu; 3) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbija tootmisseadme omanik võib olla kolmas isik ning selle paigaldustöidotseste hinnatoetuskavade puhul antakse toetust turupreemiatena; 4) ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja käitamist108 kohaldamist, sealhulgas mõõtmisiei muudeta antud toetuse suurust ja hooldustsellise toetuse andmise tingimusi viisil, võib hallata kolmas isikmis mõjutaks negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja kahjustaks juba toetust saavate projektide majanduslikku elujõulisust, välja arvatud juhul, kui toetuse suurust kohandatakse toetuskavas ette nähtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt. Selline kolmas isik ei ole oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijaks
(2) Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võetakse toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripära, et võimaldada neil konkureerida toetuse saamiseks teiste turuosalistega võrdsetel alustel.
(3) Toetusmeetmeid käsitlev teave on avaliku teabe seaduse § 32 lõike 1 punktis 2 nimetatud päevakohane teave ning see tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele osalejatele.
(1) Käesoleva seaduse §-des 594–596 nimetatud vähempakkumise viib läbi põhivõrguettevõtja.
(2) Vähempakkumise läbiviija: 1) kontrollib esitatud pakkumise ja tootmisseadme vastavust õigusaktide nõuetele; 2) tagastab pakkumise, kui pakkumine või tootmisseade ei vasta õigusaktide nõuetele; 3) reastab nõuetele vastavad pakkumised ja esitab vähempakkumise korraldajale ettepaneku pakkujatest, kellele toetust maksta; 4) teeb vähempakkumise korraldajale ettepaneku muuta käesoleva seaduse § 594 lõikes 56 nimetatud juhul vähempakkumise võitja toetuse määra; 5) teeb vähempakkumise korraldajale ettepaneku tunnistada vähempakkumise võitja osas § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korraldus kehtetuks, kui ilmneb § 594 lõikes 12 või § 595 lõikes 7 nimetatud asjaolu.
(3) Vähempakkumise läbiviijal on õigus kontrollida, kas vähempakkumise võitja täidab käesoleva seaduse § 594 lõikes 11, § 595 lõikes 5 ja § 596 lõikes 8 nimetatud korralduses sätestatud toetuse saamise nõudeid.
(4) Kui vähempakkumise läbiviija tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija: 1) anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulisekaheksateistkuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade onoleva tootmisseadmega ei ole võimalik alustada tootmist vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminudtootjast sõltumatul põhjusel, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatudmis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist; 2) peatada vähempakkumise võitjale toetuse maksmine kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni; 3) teha vähempakkumise korraldajale ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse muutmiseks ning vähempakkumise võitjale toetuse mittemaksmiseks või selle vähendamiseks.
(5) Vähempakkumise läbiviija täpsemad õigused ja kohustused vähempakkumise menetluses kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 594 lõikes 10, § 595 lõikes 4 ning § 596 lõikes 5 nimetatud määrusega.
(1) Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal ning elektriettevõtjal enda või tarbijate, samuti selle elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui: 1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest või tootmisseadme liitumispunktist kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni; 2) võrguettevõtjaga käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis- või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis- või tootmistingimuste muutmises; 3) otseliini rajaja on esitanud võrguettevõtjale andmed liini suurima lubatud talitluspinge, pikkuse, geograafiliste koordinaatide, paiknemise plaani ja muude põhiliste tehniliste näitajate kohta. 1 (1¹) Liinivaldaja paigaldab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme tema liini kaudu edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks ning tagab käesoleva seaduse ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja kohaselt mõõteandmete kogumise ja töötlemise. 1 (1²) Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) võrguettevõtja on keeldunud selle tarbija, tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse § 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ja keeldumise § 99 korras vaidlustamine Konkurentsiametis ei ole kaasa toonud lahendust, mis tagaks tarbija, tootja või müüja elektrienergiaga varustamise; 2) võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonda otseliini ehitamist kavandatakse, annab otseliini ehitamiseks ja kasutamiseks oma kirjaliku nõusoleku.
(2) 3
(3) 4
(4) Riigipiiri ületav suurema kui 10 kV pingega alalisvooluliin ühendatakse põhivõrguga põhivõrguettevõtja nimetatud kohas, järgides põhivõrguettevõtja kehtestatud tehnilisi tingimusi.
(5) Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks.
(6) Kui turuosaline soovib otseliini kasutamise ajaks säilitada olemasoleva võrguühenduse läbilaskevõime, maksab ta võrguettevõtjale käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest.
(1) Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist. Teeninduspiirkonna muutmise kokkuleppe peab sõlmima ka see jaotusvõrguettevõtja, kes soovib oma tegevust lõpetada.
(2) Jaotusvõrguettevõtjad edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teeninduspiirkondade muutmise teate ja nendevahelise asjakohase kokkuleppe Konkurentsiametile. Teates esitatakse andmed, mis võimaldavad määratleda jaotusvõrguettevõtjad ja nende teeninduspiirkondade uued piirid käesoleva seaduse § 62 lõike 1 kohaselt.
(3) Jaotusvõrguettevõtja teeb teeninduspiirkonna muutmise teatavaks ka asjaomastele tarbijatele.
(4) Konkurentsiamet teeb üheaegselt jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmete muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest alates 30 päeva jooksul.
(5) Teeninduspiirkonna muutmine jõustub, kui Konkurentsiamet on üheaegselt teinud asjakohased muudatused jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmetes ja teeninduspiirkonna muutmisest on teavitatud asjaomaseid tarbijaid.
(6) Teeninduspiirkonna muutmisest teatavad jaotusvõrguettevõtjad tarbijatele vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehesoma veebilehel.
(1) Võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, energiakogukonnale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid: 1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise; 2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi; 3) võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis; 4) edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist; 5) tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks; 6) tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise; 7) osutab käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid. 1 (1¹) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd energiakogukonnaga, et hõlbustada kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele. 1 (1²) Tootja liitumistaotluses, kehtivas liitumislepingu pakkumises ja liitumislepingus toodud järgmised andmed on avalikud ja võrguettevõtja avaldab need oma veebilehel: 1) turuosalise ärinimi; 2) liitumislepingu pakkumise väljastamise kuupäev ja pakkumise kehtivuse aeg; 3) liitumislepingu sõlmimise kuupäev ja liitumislepingu täitmise tähtaeg; 4) liitumispunkti asukoht ja liitumispinge; 5) elektrijaama nimi; 6) elektrijaama tüüp; 7) liitumisvõimsus; 8) aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati. 1 (1³) Liituja taotlusel väljastab võrguettevõtja üldsusele ligipääsmatule laadimispunktile tehnilised tingimused, mis tagavad laadimispunkti valmiduse: 1) kasutada V2G-süsteemi; 2) kasutada nutilaadimist; 3) liidestada V2G-süsteemi mõõtepunkti nutiarvesti reaalajalähedaste mõõtmistega. (2) Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. (3) Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui: 1) võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega; 2) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu; 3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel; 4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus; 4¹) tootmisseadme liitumiseks või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks puudub võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvas üliväikeses eraldatud võrgus võrguteenuse osutamiseks vajalik tarbimisnõudlus; 5) selline õigus tuleneb käesolevas seaduses sätestatud muust alusest. 3 (3¹) Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võib ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piiratus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punkti 4 tähenduses. (4) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 või 41 sätestatud alusel keeldumisest teatab võrguettevõtja Konkurentsiametile. (5) Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister . (6) Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse elektrikatkestuste kestusest. (7) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe võrguteenuste ja võrguteenuste hindade kohta ning selle kohta, kuidas tarbija pääseb ligi oma tarbimisandmetele. (8) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed elektrituru toimimise võrgueeskirjas esitatud andmevahetuse vormi kohaselt. (9) Jaotusvõrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele jaotusvõrguettevõtjale, võttes arvesse käesoleva seaduse § 91 lõikes 42 sätestatut. (10) Jaotusvõrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist teavitama sellest kirjalikult Konkurentsiametit ning esitama ülevaate tegevuskavast, mille kohaselt tagatakse käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmine.
(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd põhivõrguettevõtjaga võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ning komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.08.2017, lk 1–120), artikliga 182.
(2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldab võrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjatendaga seotud ettevõtjaid.
(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste osaskohta peab võrguettevõtja eelnevalt läbi viimakorraldama avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos riigihanke tingimustegateenuse hankimise põhimõtetega. Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimusedteenuse hankimise põhimõtted kooskõlastamata ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga teenuse kulutõhusat hankimist või ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.
(4) Võrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sagedusega seotud tugiteenuseid, kui võrguettevõtja hinnangul on võrguettevõtja väliste sagedusega mitteseotud tugiteenuste kasutamine majanduslikult ebatõhus. Tugiteenuste mittekasutamise kohta esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse.
(5) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine on majanduslikult tõhus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigihanke nõuet ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.
(1) Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva ning salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine). 1 (1¹) Jaotusvõrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel energiasalvestusüksusesse salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks täiendava mõõtepunkti. Põhivõrguettevõtja annab turuosalise taotluse alusel turuosalisele tehnilised nõuded mõõtepunkti rajamiseks energiasalvestusüksuse paigaldises. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud täiendava mõõtepunkti rajamisega kaasnevad kulud kannab turuosaline, kelle taotluse alusel mõõtepunkt rajatakse. 1 (1³) Mõõtepunkti kasutamise ja mõõteandmete käitlemise tingimused lepitakse kokku liitumispunkti võrgulepingus. Võrguettevõtjal on õigus nõuda mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamist.
(2) Kui turuosalise bilanssi ei või selgitada käesoleva seaduse § 46 lõike 5 kohaselt kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades, kasutatakse mõõtmiseks kauglugemisseadet.
(3) 4
(4) Tarbijate ja elektriettevõtjate erinevate rühmade puhul kasutatavate mõõteseadmete suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.
(5) Võrguettevõtja tagab võrguteenuse kasutaja teavitamise mõõtmise tulemustest ja nende alusel teostatud võrguteenuste eest maksmisele kuuluva tasu arvestusest kooskõlas õigusakti ja asjakohase lepinguga. Võrguettevõtja tagab samuti müüja teavitamise mõõtmise tulemustest nende võrguettevõtja võrguga ühendatud võrguteenuste kasutajate osas, kellele see müüja elektrienergiat müüb.6
(6) Võrguettevõtja võibpaigaldab turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või omaomal algatusel paigaldada oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, ning teostadateostab mõõtmist selle mõõteseadme abil. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse esitanud isik tasub võrguettevõtjale selle mõõteseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutused ning mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad mõistlikud lisakulutused.
(7) Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatakse võrku antud ja sealt võetud elektrienergia koguste ning mõõteseadme ja liitumispunkti vahel elektrienergia kadude arvestamise kord juhuks, kui elektrienergia koguseid mõõdetakse mujal kui liitumispunktis.
(8) Võrguettevõtja võib käesolevas paragrahvis ettenähtud kohustusi täita ise või osaliselt või täielikult volitada neid täitma kolmanda isiku.
(9) Spetsiaalse mõõtevahendi omanik tagab spetsiaalse mõõtevahendi vastavuse seaduses sätestatud nõuetele.
(1) Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui: 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse; 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui: 1) võrguettevõtja ja müüja esitavadkäesoleva seaduse § 15 lõike 6 punktis 1 või 2 nimetatud isik esitab tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest oma tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegseltõigeks ajaks tasunud; 2) tarbija tasub tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest vähemalt üks kord kvartalis, kui arveid ei ole esitatud; 3) turuosalise avatud tarne leping on katkenud ning kuni uue lepingu sõlmimiseni osutab talle avatud tarnet see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud.
(2) Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.
(3) Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi võrgutasud): 1) võrguga ühendamise eest (edaspidi liitumistasu); 2) tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest (edaspidi tingimuste muutmise tasu); 3) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest (edaspidi võrguühenduse kasutamise tasu); 4) elektrienergia edastamise eest (edaspidi edastamistasu); 5) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest; 6) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest. (2) Võrguettevõtja kehtestab oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. (3) Võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. (4) Võrgutasu hinda kujundades järgib võrguettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/943 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XI lisas esitatud nõudeid, arvestab varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uuringute tulemusi. (5) Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud: 1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine, mille hulka loetakse muu hulgas võrgupiirangutest lähtuvad tootja elektrienergia võrku sisestamise piiramisega seotud kulud; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 2¹) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. 5 (5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind. (6) Võrguettevõtja kujundab edastamistasu nii, et see tagab liitumistasu ja võrguühenduse kasutamise tasu maksnud turuosalisele võimaluse edastada elektrienergiat kogu süsteemi ulatuses. (7) Erinevatel võrguettevõtjatel võivad olla erinevad võrgutasud. (8) Põhivõrguettevõtja võrgutasu peab võimaldama põhivõrguettevõtjal hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormi ning § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat võrdlusvahendit. (9) Käesoleva seaduse §-s 662 nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega seotud kulud ning §-s 663 nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud lisatakse võrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel. (10) Salvestusperioodi vältel salvestatud elektrienergia elektrivõrku tagastamise eest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei rakendata. 10 (10¹) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest ei võeta samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 592 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest. 10 (10²) Võrguettevõtjal on õigus võtta käesoleva seaduse § 67 lõikes 11 nimetatud mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral tasu salvestatud elektrienergia edastamise ja toetuste rahastamise eest vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele tagasiulatuvalt kuni 12 kuu eest alates rikkumise tuvastamisest. (11) Võrguettevõtja võib võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (edaspidi kaoelekter) hankida elektrienergia tarnelepingu alusel tingimusel, et tarneleping: 1) sisaldab üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnet; 2) on sõlmitud kuni 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest; 3) on sõlmitud tarnijaga, kes on leitud riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud avatud hankemenetluse käigus. (12) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 11 punktist 2 võib tarneleping olla sõlmitud üle 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest, kui selleks on Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 72 lõikes 8 nimetatud põhimõtetest lähtudes andnud heakskiidu. (13) Käesoleva seaduse §-s 214 nimetatud kohustuste täitmisega seotud põhjendatud kulud lisatakse põhivõrguettevõtja tegevuskuludesse ja nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel.
(1) Müüja esitab tarbijale tarbitud elektrienergia eest üks kord kuus arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tarbijale esitatav arve peab olema täpne, selge ja hõlpsasti võrreldav. Koos arvega esitatakse järgmised andmed: 1) 1¹) müüja nimi ja kontaktandmed; 1²) arveldusperioodil tarbitud elektrienergia kogus, tasutav summa ja selle jaotus vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud komponentideks; 1³) arve maksmise tähtaeg; 14) tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu korral lepingu lõppemise kuupäev, kui see on kohaldatav; 15) arve esitamise aluseks oleva mõõtepunkti unikaalne identifikaator; 16) kui tarbija ja müüja vahelise lepingu järgi elektrienergia hind muutub, siis teave hinna muutumise kohta koos muudatuse toimumise kuupäevaga; 17) viide Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahendi veebilehele; 18) viide käesoleva seaduse § 421 lõikes 1 kirjeldatud andmevahetusplatvormi veebilehele; 2) elektribörsilt ostetud elektrienergia osakaal müügiperioodile eelnenud aruandeaastal; 3) viide veebilehele, kus on esitatud andmed keskkonnamõju kohta, mis on põhjustatud müügiperioodile eelnenud aruandeaastal müüja tarnitud elektrienergia tootmisel tekkinud CO2 ja SO2 emissioonidest, ladestatavast põlevkivituhast ning radioaktiivsetest jäätmetest; 4) tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave; 5) alates 1. aprillist eelnenud kalendriaastal tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendatud osa; 6) tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendamata osa, kasutades põhivõrguettevõtja avaldatud segajääki. 1 (1¹) Kui võrguettevõtja korrigeerib võrgueeskirjas sätestatud korras andmevahetusplatvormil turuosalise mõõteandmeid, esitab müüja turuosalisele korrigeeriva arve, märkides arvele korrigeerimise põhjuse. (2) Müüja vahetamise korral esitab müüja tarbijale lõpparve hiljemalt kuue nädala jooksul pärast müügilepingu lõppemist. Kui pärast lõpparve esitamist tuvastatakse mõõtesüsteemi rike või esitatud andmete erinevus tegelikust tarbimisest, korrigeeritakse andmevahetusplatvormil tarbija mõõteandmeid ning müüja esitab tarbijale lõpparvet korrigeeriva arve. 2 (2¹) Tarbijale esitataval arvel tuleb eraldi esitada elektrienergia hind, võrgutasud ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud vastavalt mõistetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1952, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/92/EÜ (ELT L 311, 17.11.2016, lk 1–12). 2 (2²) Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt. 2 (2³) Müüja võimaldab arve tasumiseks erinevaid makseviise ja paindlikku korda. (3) Arve esitamise eest lisatasu ei võeta. (4) Tagamaks, et müüja poolt tarbijale tarnitud elektrienergia eest esitataval arvel ja muudel müüja väljastatavatel reklaammaterjalidel, mida on mainitud käesoleva paragrahvi lõikes 1, on esitatud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate õige jaotus müügiperioodile eelnenud aruandeaastal, kohustub müüja kasutama audiitori teenuseid. Audiitori ülesanne on kontrollida, kas müüja poolt tarbijatele esitatavates andmetes toodud kasutatud taastuvenergia kogus (protsentides) on tõendatud päritolutunnistustega, mille kasutamisest tarbijatele elektrienergia päritolu tõendamiseks on põhivõrguettevõtjale teada antud. (5) Tarbija taotluse alusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.
(1) Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus esitatakse järgmised andmed: 1 (1¹) võrgulepinguPõhivõrguettevõtja ja liitumislepingu puhultegevusloaga võrguettevõtja võivad üles öelda tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu tootmisvõimsuse ulatuses, elektrilepingu puhul võrguettevõtja või müüja ning agregeerimislepingu puhul agregaatori nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja e-posti aadress; milles tootmisseadet käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul võrku ei ühendatud.
(2) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad; 3
(3) võrgulepingu4
(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, liitumislepinguavameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajadmuude tehnoloogiate puhul kaks aastat. Tootmise alustamise perioodi arvestus algab liitumispunkti valmimise tähtajast või viide kättesaadavale dokumendilevõrguühenduse ja tootmisseadme kogu tootmissuunalise liitumisvõimsuse kasutamiseks vajalike liitumislepinguliste tööde valmimise ajast, millesolenevalt sellest, kumb saabub hiljem. 4 (4¹) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood võib päikesepaneelide puhul olla pikem käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodist, kui nende paigaldamine on põhinäitajad esitatud;seotud ehitisega, mille valmimine on eeldus päikesepaneelide paigaldamiseks. Nimetatud periood võib olla pikem aja võrra, mis jääb liitumistaotluse esitamisel ehitise valmimise tähtajani. 4 (4²) võrguga ühendamiseksKäesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tootmise alustamise ajapikendus ei või tarbimis-ületada kolme aastat.
(5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi, välja arvatud juhul, kui tehnoloogia muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine ning uus tehnoloogia on kütuse põletamisel, vesinikul või tootmistingimustesalvestusel põhinev elektritootmine. Tehnoloogia muutmine ei muuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi ega perioodi arvestamise algusaega. 5 (5¹) Tehnoloogia muutmiseks sõlmitud liitumislepingu alusel võrguga esmakordse ühendamise aeg;ei loeta liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist, kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse suurendamine. 5 (5²) osutatavate hooldusteenuste kirjeldus; 6) lepingu alusel makstavate tasude kohta asjakohase teabe saamise viis; 7) lepinguLiitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat on lubatud muuta aladel ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimusedjuhtudel, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused; 8)kus riigikaitseliste piirangute tõttu ei ole lubatud liitumistaotluses näidatud tehnoloogiat rajada. Tehnoloogiat võib muuta, kui võrgulepingu või liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteetsellise tehnoloogia kasutamine ei ole lepingutingimustega kooskõlasvastuolus sellel alal kehtestatud riigikaitseliste piirangutega.
(6) Kui tootmissuunalist liitumislepingut omav turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses kasutanud, siis andmed selle kohtatasub liituja võrguettevõtjale aasta pärast nimetatud tähtaja saabumist tasu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses. Tasu rakendatakse iga järgmise aasta täitumisel, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastaminemillal turuosaline ei kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumislepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas ning tasu arvutatakse lepingujärgsest võimsusest 95 protsendile vastava tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahe alusel. Kui jaotusvõrgus liitumislepingu sõlminud turuosaline on tootmisseadme või hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine; 8tarbimiskoha võõrandanud, rakendatakse tasu kinnistu omaniku suhtes. Kui jaotusvõrguga liitunud turuosalise liitumislepingujärgne tootmisvõimsus on kasutusele võetud osaliselt, rakendatakse tasu 95-protsendilise liitumislepingujärgse tootmisvõimsuse eest käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel. 6 (6¹) võrgulepingu või elektrilepingu alusel esitatava arve hilinemise või võrguettevõtjast või elektrimüüjast tuleneval põhjusel ebatäpse arve esitamise ja ettemakse korral andmed selle kohtaVähemalt 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu pärast lõikes 4 nimetatud perioodi möödumist 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastaminekui esimesel aastal kasutati liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses. 6 (6²) Võrguettevõtja lükkab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi, tasaarveldaminekui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel kuni nimetatud põhjuste äralangemiseni, hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine; 8²põhjendab sellest keeldumist. Tootja on kohustatud nimetatud põhjuste äralangemisest viivitamata teavitama võrguettevõtjat. 6 (6³) lepingu alusel makstavaKäesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu vähemalt kaks erinevat tasumisviisi; 9ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel toimuvale tootmissuunalisele liitumisele, kui nad ei ole liitunud tootjana.
(64) teave kaebuste käsitlemise kohta; 10) võrgulepingu ja elektrilepinguKäesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadme puhul lepingu tähtaeg.
(265) Kui elektrilepingJaotusvõrguettevõtjal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu rakendada kalendriaastapõhises arvestuses.
(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, esitab jaotusvõrguettevõtja või müüjaviimase kahe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud andmed käesoleva seaduse § 86perioodi möödumisest arvates vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu, mis arvutatakse lepingujärgsest võimsusest 95 protsendile vastava tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahe alusel väljastatavas kinnituskirjasvastavalt lõikes 6 nimetatud tasu suurusele. Füüsilisest isikust tarbijale esitatakseNimetatud tasu ei rakendu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ning vajaduse korral sellele lisatud 5-protsendilise varuteguri ulatuses, mis on seotud käesoleva paragrahviseaduse § 422 lõikes 1 nimetatud andmed võlaõigusseaduses sätestatud korrasreservvõimsuse mehhanismis osalemisega või § 425 lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime tagamise teenuses osalemisega või mis on vajalik süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks või süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks. 7 (37¹) Elektrilepingu ja agregeerimislepingu sõlmimisePärast käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud esmase kaheaastase perioodi möödumist rakendatakse tasu samas lõikes viidatud suuruses iga järgmise aasta eest kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähemmillal turuosaline ei kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Nimetatud tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel sõlmitud võrgulepingule, kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimahtnad ei ületa 10 miljonit eurotole liitunud tootjana. 7 (7²) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu rakendatakse nii põhi- kui ka jaotusvõrgus oleva turuosalise suhtes, kes on tasu rakendamise hetkel võrgulepingu pool. Kui tasu rakendamise hetkel jaotusvõrgus oleval turuosalisel kehtiv võrguleping puudub, rakendatakse tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud turuosalise suhtes. 7 (7³) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu ei tohi küsidakohaldata kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadme puhul.
(474) 5 Jaotusvõrguettevõtjal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu rakendada kalendriaastapõhises arvestuses.
(58) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist, mis on fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega, mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunalise võimsuse suurus.
(9) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtajaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei ole võrguettevõtja kohustatud tagama turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Võrguettevõtjal on õigus võrgulepingus ühepoolselt vähendada tootmisvõimsust või võrgulepingu tootmistingimused tühistada, kui võrgulepingujärgne tootmisvõimsus on jäetud kasutusele võtmata. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.
(1) Võrguleping, elektrileping või agregeerimisleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega.
(2) Tähtajatu elektrileping lõpeb, kui lõpeb selle võrguühenduse kohta sõlmitud võrgulepingu kehtivus, mille kaudu on elektrilepingu alusel elektrienergiat müüdud.
(3) Elektrilepingu saab sõlmida turuosaline, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping.
(4) Elektrimüüja või agregaator võimaldab tarbijal sõlmida nii tasuta kui ka tasu eest lõpetamisega tähtajalist elektrienergia müügilepingut. 4 (4¹) Kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähem kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot ja sellest on elektrimüüjat enne lepingu sõlmimist teavitatud, ei tohi vahetustasu küsida, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.
(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda kodutarbijalt ja alla 50 töötajaga äriühingult, mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot, tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on kodutarbijattarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. EnnetähtaegseLepingu lõpetamise tasu peab olema põhjendatudproportsionaalne ega tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju. Otsese rahalise kahju tõendamise kohustus lasub elektrimüüjal või agregaatoril.
(6) Kodutarbija võib tähtajalise või tähtajatu elektrilepingu või agregeerimislepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest neliteist päeva ette.
(1) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgulepingu tüüptingimusi ning võrguettevõtja või tema nimetatud müüja võib ühepoolselt muuta üldteenuse tüüptingimusi juhul, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud ja vajalik muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ning kui Konkurentsiamet on tüüptingimuste muudatusega nõustunud. Konkurentsiamet ei nõustu tüüptingimuste muudatusega, kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
(2) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgutasu või muud võrgulepingus ettenähtud tasu, kui Konkurentsiamet on muudatuse kooskõlastanud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimuste muudatus kehtib kõigi muutmise ajal jõus olevate lepingute ja pärast muutmist sõlmitavate lepingute kohta. 3 (3¹) Müüja võib ühepoolselt muuta elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest.
(4) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu. Kui elektrimüüja või agregaator tulenevalt õigusaktist muudab elektrilepingut või agregeerimislepingut, ei vabasta see tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse tarbijale koos talle esitatava arvega või kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.
6 (6) 7
(7) Elektrimüüja peab tarbija üleviimiseks fikseeritud elektrihinnaga lepingult dünaamilise elektrihinnaga lepingule saama tarbijalt selge nõustumuse.
(1) Võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning, tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave ning teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahti ühendamine. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave muude võimaluste kohta kui võrgust lahti ühendamine peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud võimalused; 2) energia säästmise võimalused või viide sellist teavet sisaldavatele veebilehtedele; 3) alternatiivsed maksevõimalused; 4) võrguühenduse võimsuse piiramise võimalused, kui võrguettevõtja seda võimaldab.
(3) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil.
(4) Võrguühenduse võib katkestada, kui tarbija ei ole katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 15 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.
(5) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata raskest haigusest või töötuks jäämisest tingitud ajutise maksejõuetuse tõttu, võib füüsilisest isikust tarbija selle asjaolu kohta edastada võrguettevõtjale kirjaliku teate. Teatele tuleb lisada nimetatud asjaolu kinnitav tõend.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjaliku teate ja tõendi saanud võrguettevõtja võib füüsilisest isikust tarbija võrguühenduse katkestada, kui tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 30 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.
(7) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata, võib võrguühenduse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil või täielikult või peamiselt kütmisel kasutatava muud kütuseliiki tarbiva küttesüsteemi toimimiseks on elektrienergia kasutamine vältimatu, kui tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 90 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikega 7 ei ole vastuolus, et tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks paigaldab võrguettevõtja asjakohase tehnilise kaitseseadme ja kasutab seda, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata või kui ta on võrgulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Tarbijale tuleb võimsuse piiramisest käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras ette teatada vähemalt 15 päeva.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetega 1–7 ei ole vastuolus võrguettevõtja õigus viivitamata katkestada tarbija võrguühendus, kui tarbija: 1) omavoliliselt suurendab käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud korras piiratud võimsust; 2) kasutab elektrienergiat või võrguteenust ebaseaduslikult käesoleva seaduse § 68 tähenduses; 2¹) annab elektrienergiat võrku võrguettevõtjaga sõlmitud lepinguta; 3) kasutab elektripaigaldisi, mis ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad kogu võrgu toimimist või ohustavad varustuskindlust.
(10) Võrguühenduse katkestamine käesolevas paragrahvis nimetatud alustel ei vabasta tarbijat liitumislepingus, elektrilepingus, võrgulepingus ega agregeerimislepingus ettenähtud tasude maksmise kohustusest.
(11) Võrguettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt käesolevas paragrahvis nimetatud abinõude rakendamiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2 ja 8–11 kohaldatakse ka tootja ja liinivaldaja ning teise võrguettevõtja võrguühenduse katkestamisele ja võrguühenduse võimsuse piiramisele.
(13) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka juhul, kui elektrienergiat edastatakse ja müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.
(1) Pärast 2009. aasta 25. juunit esimest korda tööd alustanud Eestis asuva uue tootmisseadmega või Eestis asuva tootmisseadme renoveerimise tulemusena pärast 2009. aasta 25. juunit lisandunud võimsuse abil taastuvast energiaallikast toodetud energia võib lahutada taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusest, mida arvestatakse Eesti jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel, ning lisada see taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise liikmesriigi jaoks samas lisas sätestatud eesmärkide täitmise hindamisel. Seejuures käsitatakse tootmisseadme võimsuse suurenemisest tingitud taastuvenergiakogust, nagu oleks see toodetud eraldi tootmisseadmega, mis alustas tegevust samal hetkel, kui võimsus suurenes.
(2) Koostööprojektis ei tohi osaleda tootmisseadmega: 1) millega toodetud elektrienergia eest makstakse tootjale käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust; 2) millega toodetud elektrienergia eest on tootjale käesoleva seaduse §-s 108 sätestatud perioodi ulatuses makstud käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust; 3) mille ehitamiseks või renoveerimiseks on riik maksnud tootjale investeeringutoetust, mida tootmisseadme omanik riigile ei hüvita.
(3) Koostööprojektiga ei tohi takistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu saavutamist.
(4) Tootja teavitab oma soovist koostööprojektis osaleda Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumiKliimaministeeriumi. Teates peavad sisalduma: 1) kavandatava, renoveeritava või renoveeritud tootmisseadme kirjeldus; 2) koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi nimi ja pädeva asutuse kontaktandmed; 3) ajavahemik kalendriaastates, mille jooksul soovitakse koostööprojekti esemeks oleva tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetava energia kogust lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel; 4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetava energia kogus absoluutväärtusena kalendriaastate kaupa või proportsioonina selle tootmisseadme abil toodetavast energiast, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel; 5) võimaluse korral käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitus selle kohta, et liikmesriik nõustub teate sisuga ning soovib selles märgitud tingimustel esitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühise teate Euroopa Komisjonile.
(5) Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud juhul nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmetele lisaandmeid.
(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate ja lõikes 5 nimetatud lisaandmete saamist teeb valdkonna eest vastutav minister asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele ettepaneku esitada Euroopa Komisjonile koostööprojekti kohta ühine teade lõikes 4 sätestatud andmetega.
(7) Kui Euroopa Liidu liikmesriik nõustub käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettepanekuga või on nõustunud teate sisuga lõike 4 punkti 5 kohaselt, esitab valdkonna eest vastutav minister koos nimetatud liikmesriigi pädeva asutusega Euroopa Komisjonile koostööprojekti kohta ühise teate lõikes 4 sätestatud andmetega.
(8) Energia koguse eest, mis soovitakse lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel, ei maksta käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust.
(9) Kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ajavahemikku jääva iga kalendriaasta lõppemist teavitab valdkonna eest vastutav minister Euroopa Komisjoni ja lõike 4 punktis 2 nimetatud liikmesriiki lõike 4 punktis 1 nimetatud tootmisseadmega eelmise kalendriaasta jooksul taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusest ning energia kogusest, mida soovitakse lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel.
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet.
(2) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga (edaspidi koostööamet) ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega. Vajaduse korral kaasab Konkurentsiamet järelevalvesse sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd Eesti teiste järelevalveasutustega.
(3) Konkurentsiamet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu.
(4) Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires. 4 (4¹) Käesoleva seaduse §-s 212 sätestatud nõuete üle teeb järelevalvet Päästeamet.
(5) Liitumislepingust, võrgulepingust, elektrilepingust või agregeerimislepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile, mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täidab Konkurentsiamet järgmisi riikliku järelevalvega seotud ülesandeid: 1) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist; 1¹) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 täitmist; 2) jälgib tootmisvõimsustesse ja salvestusse investeerimist ning teeb, pidades silmas varustuskindlust arvestades süsteemihaldurile vajaduse korral kohustuseks korraldada käesoleva seaduse § 4 lõikes 41 nimetatud konkurss; 3) jälgib ja kontrollib käesoleva seaduse § 4 lõikes 41 sätestatud konkursi läbiviimist; 3¹) kooskõlastab käesoleva seaduse § 662 lõikes 1 ja § 663 lõikes 2 nimetatud riigihanke tingimused; 3²) kontrollib perioodiliselt võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 821 lõikes 3 esitatud nõuetele; 4) lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi käesolevas seaduses sätestatud korras; 5) avalikustab oma veebilehel võrguettevõtjate võrgutasud, mis ta on kooskõlastanud käesoleva seaduse alusel; 6) väljastab käesolevas seaduses sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid; 7) kontrollib jaotusvõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse § 18 nõuetele; 8) kontrollib käesoleva seaduse § 592 lõikes 4 nimetatud põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust; 9) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 42 nimetatud avatud tarne raames müüdava elektrienergia hind on põhjendatud; 9¹) hindab taastuvelektrienergia müügilepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid ning esitab juhised selliste lepingute kasutuselevõtmise põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks; 10) kontrollib müüja poolt tarbijale esitatud käesoleva seaduse §-s 751 nimetatud andmeid; 11) kontrollib, kas üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind on kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 763; 12) kontrollib energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud päritolutunnistuse väljaandmist, üleandmist ja kehtivust; 13) kontrollib süsteemihalduri määratud bilansiteenuse ja bilansienergia hindu; 14) kontrollib võrguettevõtja võetavat edastamistasu elektrienergia transiidi eest ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 71–73; 15) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga, ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks; 16) jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelist tehnilist koostööd; 17) teeb koostööd teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega piirkonna elektrituru andmevahetusplatvormide ühitamiseks; 18) jälgib turu avamisearengut ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsidünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja kodutarbijatele määratud hindunende mõju tarbijate arvetele, ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta; 19) jälgib, kui palju aega kulub võrguettevõtjatel ühenduste rajamiseks ning remonditöödeks; 20) jälgib elektrituru läbipaistvuse taset, sealhulgas elektrituru hulgihindade läbipaistvust; 21) kontrollib, et ei toimuks ristsubsideerimist ülekande-, jaotus- ja müügitegevuse vahel; 22) kontrollib, et ei esineks lepingulist piiravat tegevust, sealhulgas keeldu osta määratud tarnet mitme müüja käest samal ajal; 22¹) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid; 22²) töötab väljakooskõlastab käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused; 22³) jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning hindab käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tingimuste uuendamise vajadust; 23) kontrollib, et tarbijatele on tagatud kiire juurdepääs nende tarbimisandmetele ilma lisatasu nõudmata; 23¹) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.04.2013, lk 39–75) artikli 2 punktis 7 määratletud nutivõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist, ning avaldab oma veebilehel iga kahe aasta järel hindamise tulemuste kohta aruande koos soovitustega; 24) teeb, ilma et see piiraks tema iseseisvust ja eripädevust, oma ülesannete täitmiseks koostööd põhivõrguettevõtjaga ning vajaduse korral teiste asjaomaste ametiasutustega. Mis tahes heakskiit, mille Konkurentsiamet annab käesoleva seaduse kohaselt, ei piira tema volituste kasutamist tulevikus; 25) esitab Euroopa Komisjonile aruande, mis käsitleb turgu valitsevaid elektriettevõtjaid ning turu hõivamist ja konkurentsi muul viisil kahjustavat käitumist, omandisuhete muudatusi, konkurentsi edendamise meetmeid ning üldteenuse osutamise kohustuse täitmiseks võetud meetmete võimalikku mõju riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile; 26) teavitab Euroopa Komisjoni põhivõrguettevõtjale tegevusloa andmise otsusest ning avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas; 27) koostab, avaldab oma veebilehel ja esitab igal aastal Euroopa Komisjonile, liikmesriikide energeetikasektorit reguleerivatele asutustele ning koostööametile aruande, mis käsitleb Konkurentsiameti ülesannete täitmiseks võetud meetmeid ja saavutatud tulemusi; 28) edastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014 artikli 3 kohaselt Euroopa Komisjonile; 29) avaldab oma veebilehel teabe, mis käsitleb tarbija õigusi, asjaomaseid õigusakte ja vaidluse lahendamise võimalusi.
(7) Konkurentsiamet teeb otsuse temale käesoleva seaduse alusel esitatud kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatada.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.
(9) Konkurentsiamet võib kehtestada ajutised võrgutasud või tasu arvutamise metoodika olukorras, kus võrgutasu ei ole põhjendatud või ei ole määratud ning võrguettevõtja ei järgi Konkurentsiameti ettekirjutust. Konkurentsiameti poolt kehtestatu kehtib seni, kuni võrguettevõtja kooskõlastab, lähtudes käesoleva seaduse §-st 73, uue võrgutasu. Enam teenitud tulu, mida võrguettevõtja põhjendamata võrgutasu kasutamise ajal teenis, arvestatakse põhjendatud müügitulust maha, võttes arvesse võrguettevõtja jätkusuutlikkust, kas järgmisel või vajaduse korral järgmistel võrgutasude kooskõlastamistel.
(10) Konkurentsiamet koostab ja avaldab iga aasta 31. juuliks oma veebilehel eelmise kalendriaasta kohta ülevaate, milles kajastatakse järgmist: 1) süsteemidevaheliste ühenduste võimsuse jaotamise reeglid; 2) süsteemi ülekoormuse lahendamise reeglid; 3) võrkudevaheliste ühenduste loomisele ja remondile kulutatud aeg; 4) võrguettevõtja avaldatav teave võrkudevaheliste ühenduste ja võrgu võimsuse jaotamise kohta, arvestades ärisaladuse hoidmise vajadust; 5) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tegevusalade eristamine; 6) uutele tootjatele kehtestatud liitumistingimused; 7) süsteemihalduri ja võrguettevõtjate kohustuste täitmine; 8) konkurentsi olukord elektriturul.
(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ja, tootmise piiramisega seotud kulude hüvitamist, mis ei lähtu käesoleva seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud korrast, agregeerimislepinguid ning aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.
(1) Elektriettevõtjad viivad oma tegevuse käesoleva seaduse § 87 lõike 1 punktis 81 nimetatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2014. aasta 1. novembriks. (2) Käesoleva seaduse § 751 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmeid esitavad müüjad arvetel alates 2015. aasta 1. juulist. (3) Käesoleva seaduse § 591 lõike 2 punktis 4 sätestatud tingimust kohaldatakse tootjale, kes on alustanud elektrienergia tootmist või võrku või otseliini andmist pärast 2018. aasta 31. detsembrit. (4) Enne 2018. aasta 1. jaanuari tootmiskohustusega tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahel üliväikeses eraldatud võrgus sõlmitud elektrienergia ostmise lepingud loetakse kehtivaks kuni nende lõppemise tähtpäevani. (5) Käesoleva seaduse § 64 lõiget 1 kohaldatakse vaid juhul, kui võrk on rajatud enne 2003. aasta 1. juulit. (6) Pärast käesoleva seaduse § 221 kohase majandustegevusteate esitamist muutub elektrienergia müügiks väljastatud tegevusluba kehtetuks. (7) Käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2023. aasta 1. septembriks, kui aasta jooksul pärast käesoleva lõike jõustumist ei ole ükski turul tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti väljastatavat usaldusmärgist. (8) Käesoleva seaduse § 7415 lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni peab jaotusvõrguettevõtja korraldama hiljemalt 2022. aasta 1. augustil. (9) Käesoleva seaduse § 7416 lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise peab võrguettevõtja korraldama hiljemalt 2022. aasta 1. augustil. (10) Käesoleva seaduse § 7416 lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga energiasalvestusüksuste suhtes, mille jaotusvõrguettevõtja ühendas võrku hiljemalt 2021. aasta 4. juulil ja põhivõrguettevõtja 2026. aasta 31. detsembril. (11) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 nimetatud aruandluskohustusest vabastust rakendatakse tagasiulatuvalt majandusaastatele, mis algasid 2022. aasta 1. jaanuaril ja hiljem. (12) Käesoleva seaduse § 65 lõiget 12 rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse, liitumislepingu pakkumise ja liitumislepingu suhtes alates 30 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. (13) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 5 nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise keeldu rakendatakse enne käesoleva lõike jõustumist sõlmitud liitumislepingu suhtes alates 2023. aasta 1. augustist. (14) 14 (14¹) Käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud § 871 lõike 1 alusel jaotusvõrguettevõtjale makstud tagatisraha tagastatakse turuosalisele või teatatakse tagatiseks oleva garantii andjale garantiist tulenevatest õigustest loobumisest vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul. Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu. 14 (14²) Põhivõrguettevõtja algatab käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud § 871 lõike 1 alusel põhivõrguettevõtjale makstud tagatisraha tagastamise turuosalisele või tagatiseks oleva garantii andjale garantiist tulenevatest õigustest loobumise menetluse hiljemalt 2026. aasta 31. märtsiks. (15) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest iga järgmise aasta eest. (16) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse liitumislepingute suhtes, mille liitumislepingujärgne võrguühendus ja kõik tootmissuunalise liitumise kasutamiseks vajalikud liitumislepingukohased tööd on valminud hiljemalt 2023. aasta 17. märtsi seisuga. Käesoleva seaduse § 871 lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestatakse alates 2023. aasta 17. märtsist ning tasu rakendatakse samas lõikes nimetatud perioodi möödumisest arvates iga järgmise aasta eest. 16 (16¹) Käesoleva seaduse § 871 lõiget 63 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist. (17) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 7 ja 71 nimetatud tähtaegasid arvestatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga ka nende tootmissuunaliste võrgulepingute puhul, mis on sõlmitud enne käesoleva lõike jõustumist. Käesoleva seaduse § 871 lõike 7 rakendamisel arvestatakse enne 2023. aasta 17. märtsi valminud võrguühenduste suhtes sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi alates 2023. aasta 17. märtsist. 17 (17¹) Käesoleva seaduse § 871 lõike 6 esimest, kolmandat ja viiendat lauset, lõikeid 64 ja 65, lõike 7 esimest lauset ning lõikeid 73 ja 74 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist. 17 (17²) Käesoleva seaduse § 871 lõike 71 teist lauset rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist. (18) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas käesoleva lõike jõustumise seisuga elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes mitte varem kui alates 2025. aasta 1. jaanuarist § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel tingimusel, et piirangud on kõrvaldatud. (19) Pärast universaalteenuse regulatsiooni kehtetuks muutumist muutub tootjale, kellel on kohustus käesoleva seaduse § 766 alusel toota elektrienergiat universaalteenuse osutamiseks, väljastatud täitmiseks kohustuslik otsus sellest hetkest kehtetuks. (20) Käesoleva seaduse § 591 lõike 9 teist lauset kohaldatakse tootja väljamakse taotluse suhtes, mis on esitatud pärast 2025. aasta 13. juulit. (21) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 102 nimetatud tasude tagasiulatuvat võtmist rakendatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist. (22) Käesoleva seaduse § 591 lõike 2 punkti 8 kohaldatakse tootja väljamakse taotluse suhtes, mis on esitatud pärast 2025. aasta 1. septembrit. (23) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 7 nimetatud liitumistasude hinnakirja kehtima hakkamise seisuga kehtivale põhivõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingule, mille alusel ei ole tasutud liitumistasu kolmandat osamakset, rakendatakse § 72 lõikes 63 sätestatud liitumistasu juhul, kui olemasolev liitumistasu on kõrgem kui § 72 lõikes 63 nimetatud liitumistasu. Vähendatav liitumistasu kulu arvestatakse pärast turuosalise liitumistasu vähendamist põhivõrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka ja võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasu arvutamisel. (24) Käesoleva seaduse § 72 lõikeid 63–66 rakendatakse 30 päeva möödudes pärast § 74 lõikes 7 nimetatud liitumistasude hinnakirja avalikustamist võrguettevõtja veebilehel. (25) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 7 nimetatud liitumistasude hinnakiri hakkab kehtima 30. päeval pärast selle avalikustamist võrguettevõtja veebilehel. (26) 27 (27) Käesoleva seaduse § 871 lõike 7 teises lauses sätestatud tasu vabastust rakendatakse alates 2023. aasta 17. märtsist tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingule, mis on sõlmitud enne 2024. aastat. (28) Käesoleva seaduse § 58 lõiget 22 kohaldatakse pärast käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele. (29) Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõikeid 111–113, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (30) Enne käesoleva lõike jõustumist korraldatud vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 598 lõike 4 punkti 1 vähempakkumise korraldamise ajal kehtinud redaktsiooni. (31) Käesoleva seaduse § 592 lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist. (32) Perioodil 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 30. aprillini tarbitud võrguteenuse tarbimismahu eest saab käesoleva seaduse § 592 lõikes 41 nimetatud vähendamismäära rakendamist taotleda tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. maist ühekordse tagasimaksena. Tagasimakse teeb põhivõrguettevõtja.