(1) Tööandja on kohustatud tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut, nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta on nõutav järgmistelt töötajatelt: 1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toidu ja joogiveega või nende käitlemisvahenditega kokkupuutuvad töötajad, samuti toidu ja joogivee käitlemisruume puhastavad töötajad, välja arvatud töötajad, kes töötavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) I lisas nimetatud valdkonnas, ning töötajad, kes töötavad valdkonnas, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 ning määruse nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), reguleerimisalas; 2) loomapidajad ja isikud, kes oma tööülesannete tõttu puutuvad vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, välja arvatud loomapidajad, kes peavad põllumajandusloomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks; 3) õpetajad, lastehoiu ja lasteaia töötajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvad töötajad; 4) abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad; 5) tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad; 6) kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad; 7) käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad. (2) Tööle asuja esitab tööandjale nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi, mida tööandja säilitab töösuhte kestuse jooksul ning vähemalt aasta pärast töösuhte lõppemist. (3) Tööandja ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas ning osaleb tööprotsessides, kus on mis tahes nakkuse otsese või kaudse ülekandumise oht, peab läbima tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes ning tal peab olema selle kohta tervisetõend. (4) Perearst või töötervishoiuarst teeb nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ning väljastab selle kohta tervisetõendi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 kohaselt. (5) Tööandjal on õigus nõuda tööle asujalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ning vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat või tervisekontrolli läbimine ning uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas töötava isiku tervisekontroll toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Töötaja tervisekontrolli tegemisel arvestatakse vajaduse korral töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid. (7) Tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes. (8) Kui
Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks eriolukorrakriisiolukorra ajal rakendatakse hädaolukorrakriisiolukorra ja riigikaitse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(1) Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.
(2) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga: 1) ajutiselt sulgeda koole, lastehoidusid, lasteaedasid ja sotsiaalteenuseid osutavaid asutusi või piirata nende tegevust; 2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist; 3) nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut; 4) kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu; 5) kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud terviseuuringuks ja nakkushaiguse diagnoosimiseks võib kohustada isikuid, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja nendega seotud nakkuskahtlaseid isikuid. Terviseuuringust ja nakkushaiguse diagnoosimisest keeldumisel võib kohaldada isikute suhtes käesolevas seaduses sätestatud viibimiskeeldu või liikumisvabaduse piirangut.
(4) Lastehoiu, lasteaia ja sotsiaalteenuseid osutava asutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.
(5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt: 1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevust; 2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise või kehtestada nende pidamisele ja korraldamisele nõudeid; 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.
(7) Käesoleva paragrahvi alusel kehtestatud nõuded, meetmed ja piirangud lõpetab vajaduse äralangemisel haldusorgan, kes need kehtestas. Kui nõuded, meetmed ja piirangud on sama adressaadi suhtes kehtestanud nii Terviseamet kui ka Vabariigi Valitsus, loetakse Terviseameti haldusaktist tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks Vabariigi Valitsuse haldusakti jõustumisest osas, milles need õigused ja kohustused on erinevad või vastuolulised.
(8) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
(9) Teabe käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50.
(10) Haldusakt käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega.
(11) Isikut, keda käesolevas paragrahvis nimetatud piirangud puudutavad, kaasatakse viivitamatult vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule.
(12) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatakse vajaduse korral hädaolukorra seadust.[Kehtetu]
(1) Terviseamet võib kaasata eriolukorras või hädaolukorrasolukorras, mis on seotud nakkushaiguse epideemiagatervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorraga, oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud korrakaitseorganil on ülesande täitmisel Terviseameti volitused ulatuses, milliste ülesannete täitmisse korrakaitseorgan kaasati.
(3) Terviseameti ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, vastavalt ülesandele, milleks ta kaasati.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud korrakaitseorgani ametnikul või töötajal peab olema ülesande täitmiseks vastav väljaõpe, teadmised ja oskused.
(5) Kui Terviseamet kaasab ülesannete täitmisse Politsei- ja Piirivalveameti, siis ülesannetesse kaasatuna võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada vahetut sundi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja korra, sealhulgas kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.