(1) Mobilisatsioon on kaitsejõudude ning riigi majanduse ja institutsioonide viimine rahuaja seisundist sõjaaja seisundisse. (2) Kaitseväe mobilisatsioon on Kaitseväe viimine rahuaegselt ülesehituselt ja koosseisudelt sõjaaegsele ülesehitusele ja koosseisudele. (3) Käesolev määrus sätestab Kaitseväe mobilisatsiooni (edaspidi mobilisatsioon) ettevalmistamise ja läbiviimise korra ning Kaitseväe sõjalise valmisoleku (edaspidi valmisolek) tõstmise korra sõjalise valmisoleku astmete (edaspidi valmisolekuaste) rakendamise kaudu.
(1) Mobilisatsiooni ulatuse otsustab pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Vabariigi Valitsus. (2) Sõjaseisukorra ajal otsustab kaitsejõudude mobilisatsiooni ulatuse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Kaitseväe juhataja.
(1) Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine ning Kaitseväe valmisoleku tõstmine on Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe juhataja ühine ülesanne, mille täitmisele kaasatakse riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja teised isikud seaduses ettenähtud alustel ja korras. (2) Kaitseväe juhataja vastutab Kaitseväe mobilisatsiooniplaanide koostamise, sõjaaja üksuste ja reservüksuste arvestuse ja formeerimise eest ning Kaitseministeerium mobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku täiendava materiaalse ressursi kasutuselevõtu ning riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute kaasamise eest. (3) Kaitseväe mobilisatsioon viiakse läbi hajutatult. Mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine toimub koostöös Kaitseressursside Ametiga. (4) Vabariigi Valitsus paneb vajadusel täidesaatva riigivõimu asutustele Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ning Kaitseväe valmisoleku tõstmisega seotud täiendavaid ülesandeid. (5) Kohalikud omavalitsused ja teised isikud osalevad sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel seaduses sätestatud alustel.
(1) Kaitseväe valmisolek jaguneb: 1) alaline valmisolek; 2) kõrgendatud valmisolek; 3) tõrjevalmisolek; 4) täielik valmisolek. (2) Alaline valmisolek on Kaitseväe igapäevane seisund. Alaline valmisolek peab tagama Kaitseväe rahuaja ülesannete täitmise ja valmisoleku üleminekuks kõrgemasse valmisolekusse. (3) Kõrgendatud valmisolek ja tõrjevalmisolek saavutatakse vastavate valmisolekuastmete rakendamise kaudu. (4) Täielik valmisolek saavutatakse mobilisatsiooni läbiviimise kaudu.
(1) Kaitseväe valmisoleku tõstmine toimub valmisolekuastmete rakendamisega. (2) Valmisolekuaste on ohuhinnangule vastav abinõude kogum, mis tagab valmisoleku kaitsta riiki sõjalise tegevusega. (3) Valmisolekuastmete rakendamise otsustab Vabariigi Valitsus ning selle peab heaks kiitma Riigikogu. Riigikogu poolt sõjalise valmisoleku tõstmise heakskiitmise arutamine ei peata valmisolekuastme rakendamist. (4) Kui Riigikogu ei kiida sõjalise valmisoleku tõstmist heaks, ei tohi Vabariigi Valitsus rakendada edasisi abinõusid sõjalise valmisoleku tõstmiseks ning peab lõpetama ettevõetud abinõude rakendamise.
Kaitseväe valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel võetakse kasutusele järgmised varad: 1) Kaitseväe varad; 2) lepingute alusel kasutusele võetav vara; 3) mobilisatsioonivaru; 4) muu riigivara riigivara ümberjaotamise korra alusel; 5) sundkoormiste rakendamisel saadav vara.
Kaitseväe valmisoleku tõstmiseks ja mobilisatsiooni läbiviimiseks võetakse kooskõlas «Riigieelarve seadusega» kasutusele järgmised eelarvelised vahendid: 1) Vabariigi Valitsuse reserv; 2) riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmisest saadavad vahendid; 3) stabiliseerimisreserv; 4) riigilaenu arvel saadavad vahendid; 5) riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega selleks eraldatud vahendid.
(1) Kaitseväekohustuslaste, sõjaaja üksuste ja reservüksuste isikkoosseisuga komplekteerituse ja mobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku materiaalse ressursi üle keskse arvestuse pidamine toimub mobilisatsiooniregistris. 2 (2)
(1) Sõjaaja üksuste ja reservüksuste valmidusaste täita sõjalisi ülesandeid määratakse vastavuses neile ettenähtud sõjaaja ülesannetega. Sõjaaja üksuse valmidusastet iseloomustavad tema reageerimiskiirus, väljaõppe tase ja varustusaste. Sõjaaja üksused jagunevad valmidusastme järgi alalises valmiduses olevateks väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses olevateks väeüksusteks. (2) Alalises valmiduses olevad väeüksused koosnevad tegevväelastest. (3) Kiirreageerimisväeüksused koosnevad tegevväelastest ja reservis olevatest isikutest, kelle ajateenistuse läbimisest on möödunud kuni seitse aastat. (4) Põhivalmiduses olevad väeüksused koosnevad tegevväelastest ja reservis olevatest isikutest.
(1) 2 (2) Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoht (edaspidi sõjaaja ametikoht) täidetakse õppekogunemise või mobilisatsiooni käigus reservis oleva isiku, tegevväelase või vastava väljaõppe saanud ajateenijaga. (3) Kaitseväelane või reservis olev isik nimetatakse sõjaaja ametikohale kaitseväeteenistuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
Sõjaaja üksuste ja reservüksuste formeerimine õppekogunemise või mobilisatsiooni läbiviimisel toimub Kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras. Kaitseväe juhataja näeb ette sõjaaja üksuste ja reservüksuste formeerimiskohtade määramise, formeerimist teostava struktuuri moodustamise, varustuse formeerimiskohtadesse hajutamise ja muude formeerimiseks vajalike abinõude rakendamise.
Kutsealuse üle arvestuse pidamist ja tema ajateenistusse kutsumist korraldab Kaitseministeerium Kaitseressursside Ameti kaudu vastavalt «Kaitseväeteenistuse seadusele».
(1) Ajateenistuse ajal antakse ajateenijale sõjaväeline väljaõpe tegutsemaks sõjaaja üksuse või reservüksuse koosseisus. (2) Ajateenistuskohustuse täitnud ajateenija arvatakse reservi ning määratakse sõjaaja ametikohale, kui teda ei ole ajateenistuse käigus sõjaaja ametikohale määratud.
(1) Reservis olevate isikute sõjaaja ametikohtadele määramisel komplekteeritakse sõjaaja üksused ja reservüksused ühe üksuse või allüksuse koosseisus väljaõppe saanud reservis olevatest isikutest. Käesolevas lõikes sätestatust võib kõrvale kalduda üksnes erandjuhul. (2) Reservis oleva isiku võib nimetada pärast ajateenistuse läbimist valmidusreservi (kiirreageerimisväeüksuse koosseisu). Valmidusreservi nimetatud isik on kohustatud teavitama Kaitseressursside Ametit oma kontaktandmetest ja nende muutumisest, sealhulgas sidevahendist, mis võimaldab temaga ühendust võtta 36 tunni jooksul. (3) Pärast nelja-aastast teenistust valmidusreservis läheb reservis olev isik koos oma sõjaaja üksusega ja reservüksusega põhivalmiduses olevasse reservi. Põhivalmiduses olevasse reservi võidakse reservis olev isik määrata ka kohe pärast ajateenistuse läbimist. (4) Hiljemalt kaheteistkümne aasta möödumisel ajateenistuse läbimisest vabastatakse reservis olev isik sõjaaja ametikohalt ja arvatakse täiendusreservi. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud vabastamine võidakse jätta kohaldamata ohvitseri või allohvitseri sõjaväelise auastmega reservis oleva isiku suhtes, samuti Kaitseliidu liikmest reservis oleva isiku suhtes. (6) Täiendusreservi üle peetakse sõjaaja üksuste ja reservüksuste ning isikute põhist arvestust.
(1) Reservis olev isik nimetatakse sõjaaja ametikohale kaitseväeteenistuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (2) Sõjaaja ametikohale nimetamine ja sealt vabastamine kantakse mobilisatsiooniregistrisse. 3 (3)
(1) Reservis olevat isikut teavitatakse sõjaaja ametikohale määramisest ja sealt vabastamisest ning tema sõjaaja üksuse ja reservüksuse valmidusastme muutumisest posti teel. 2 (2)
(1) Valmisolekuastme tõstmisel kutsutakse reservis olev isik lisaõppekogunemisele rahuaja riigikaitse seaduse § 212 lõikes 4 ettenähtud viisil edastatud kutsega. (2) Mobilisatsiooni korral kutsutakse reservis olev isik teenistusse Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga. (3) Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni korral on sõjaaja ametikohale määratud reservis olev isik kohustatud ilmuma sõjaaja ametikohale määramise teatises märgitud kogunemiskohta määratud tähtaja jooksul, kui kutses või mobilisatsioonikäsus ei ole teatatud teisiti. (4) Kutse õppekogunemisele või mobilisatsioonikäsk toimetatakse reservis olevale isikule kätte posti teel, avaldatakse ajalehes või ringhäälingu kaudu vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduses» sätestatule. Mobilisatsioonikäsk või kutse õppekogunemisele võidakse anda vastava sõjaaja üksuse ja reservüksuse koosseisu kuuluvale reservis olevale isikule üldkorraldusena, nimetades ainult sõjaaja üksuse ja reservüksuse nime või tunnuse, ilma reservis oleva isiku nime nimetamata. (5) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel on reservis olev isik kohustatud rahuaja riigikaitse seaduse §-s 214 sätestatud korras ilmuma kogunemiskohta sellekohast korraldust ära ootamata.
(1) Kaitseväe vara käesoleva määruse tähenduses on riigivara, mida Kaitsevägi valdab riigivara valitsema volitatud asutusena vastavalt «Riigivaraseadusele». (2) Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel annab Kaitseliit tema valdusesse tasuta antud riigivara üle Kaitseväe valdusesse Kaitseväe juhataja sellekohase käsu alusel, kusjuures vastavalt «Riigivaraseaduse» § 101 lõikele 4 ei kohaldata sellisele üleandmisele nimetatud seaduses sätestatud riigivara üleandmise korda. (3) Kaitseväe valmisoleku tõstmiseks ja mobilisatsiooni läbiviimiseks vajalik materiaalne ressurss peab olema Kaitseväe varade hulgas, kui seda nõuab sellise ressursi kiire kasutuselevõtu vajadus. (4) Kaitseväe juhataja kehtestab Kaitseväe varade hulgas puutumatu varu suuruse ja sortimendi. Puutumatu varu suurust arvestatakse lahingupäevade kaupa. Puutumatu varu võetakse kasutusele Kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras.
(1) Kaitseministeerium korraldab hankelepingute sõlmimist täiendava vara saamiseks sõjaaja üksuste ja reservüksustega. Sellised lepingud sõlmitakse eelnevalt vastavuses Kaitseväe sõjaaja üksuste ja reservüksuste vajadustega ja nende täitmine nähakse ette Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel. (2) Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel võidakse sõlmida täiendavaid hankelepinguid.
(1) Mobilisatsioonivaru moodustatakse «Rahuaja riigikaitse seaduse» alusel. (2) Mobilisatsioonivaru võidakse kasutusele võtta Kaitseväe valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni korraldamiseks. 3 (3)
Muu riigivara antakse Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel Kaitseväe valdusesse «Riigivaraseaduse» § 101 lõike 2 alusel kehtestatud riigivara ümberjaotamise korra alusel. Sellisel üleandmisel ei kohaldata «Riigivaraseaduses» ettenähtud riigivara üleandmise korda.
(1) Sundkoormiste rakendamisel saadava varana käsitatakse riigile mittekuuluvat vara, mis antakse «Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse» alusel Kaitseväe käsutusse. (2) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni korraldamiseks sundkoormiste planeerimist, määramist ja sissenõudmist korraldab Kaitseministeerium. (3) Rahuajal määrab sundkoormisi ja nõuab need sisse Kaitseministeerium Kaitseressursside Ameti kaudu. (4) Sõjaajal nõuavad rahuajal määratud sundkoormised sisse Kaitseväe juhataja ja talle alluvad ülemad. Samuti määravad nad vastavalt vajadusele täiendavaid sundkoormisi ja nõuavad need sisse.
(1) Valmisolekuastmete rakendamisel ettenähtud abinõusid rakendatakse üksteisele järgnevate sammudena, mis on ettevalmistuseks mobilisatsiooni läbiviimisel. (2) Ohu alanedes võib ettenähtud abinõusid rakendada väiksemas ulatuses või nende rakendamisest loobuda. Ohu suurenedes võib ettenähtud abinõusid rakendada suuremas ulatuses. (3) Igal valmisolekuastmel tehakse ettevalmistused vastavalt kas järgmise valmisolekuastme rakendamiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks. (4) Kõrgema valmisolekuastme kehtestamisel, minnes mööda madalamast valmisolekuastmest, rakendatakse lisaks vastava valmisolekuastme puhul ettenähtud abinõudele madalama valmisolekuastme puhul ettenähtud abinõusid. Mobilisatsiooni läbiviimisel rakendatakse kõiki valmisolekuastmete puhul ettenähtud abinõusid, kui neid ei ole varem rakendatud.
(1) Kõrgendatud valmisoleku kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Kõrgendatud valmisoleku ajal korraldatava lisaõppekogunemise aega ei arvata kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 sätestatud õppekogunemise kestuse hulka ja lisaõppekogunemisele kutsumisel ei arvestata kaitseväeteenistuse seaduse § 73 lõikes 2 sätestatud tähtaega. Lisaõppekogunemisele kutsutavate reservis olevate isikute arvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. (3) Kõrgendatud valmisoleku ajal võib Vabariigi Valitsus kehtestada valmidusreservi nimetatud isikutele Eestist lahkumise keelu. (4) Kõrgendatud valmisoleku kehtestamisel: 1) kutsutakse Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses lisaõppekogunemisele valmidusreservi nimetatud isikud ning formeeritakse kiirreageerimisväeüksused, mis on vajalikud ohuhinnangust tulenevalt; 2) 3) tehakse ettevalmistused põhivalmiduses olevate väeüksuste formeerimiseks, sealhulgas hajutatakse nende formeerimiseks vajalik varustus; 4) on põhivalmiduses oleva väeüksuse koosseisu määratud reservis olev isik kohustatud teavitama Kaitseressursside Ametit oma kontaktandmetest, millelt ta on kättesaadav 36 tunni jooksul. (5) Kaitseväe viimisel kõrgendatud valmisolekusse võetakse vastavalt vajadusele kasutusele järgmine materiaalne ressurss: 1) eraldised Vabariigi Valitsuse reservist; 2) riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmisega eraldatavad rahalised vahendid; 3) eraldised stabiliseerimisreservist; 4) Kaitseväe varad; 5) lepingute alusel asutusele võetav vara; 6) muu riigivara riigivara ümberjaotamise korra kohaselt. (6) Lisaks lõikes 4 sätestatule tehakse ettevalmistused mobilisatsioonivaru sundkoormiste rakendamiseks ning riigilaenude võtmiseks.
(1) Tõrjevalmisoleku kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Tõrjevalmisoleku ajal korraldatava lisaõppekogunemise aega ei arvata kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 sätestatud õppekogunemise kestuse hulka ja lisaõppekogunemisele kutsumisel ei arvestata kaitseväeteenistuse seaduse § 73 lõikes 2 sätestatud tähtaega. Lisaõppekogunemisele kutsutavate reservis olevate isikute arvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. (3) Tõrjevalmisoleku ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks käesoleva määruse § 24 lõikes 3 sätestatule kehtestada põhivalmiduses olevatele isikutele Eestist lahkumise keelu. (4) Tõrjevalmisoleku kehtestamisel: 1) kutsutakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses lisaõppekogunemisele põhivalmiduses olevasse reservi kuuluvad reservis olevad isikud ning formeeritakse need põhivalmiduses olevad reservüksused, mis on vajalikud ohuhinnangust lähtuva operatiivplaani täitmiseks; 2) 3) tehakse vajalikud ettevalmistused mobilisatsiooni läbiviimiseks; 4) on täiendusreservis olev reservis olev isik kohustatud teavitama Kaitseressursside Ametit oma kontaktandmetest, millelt ta on kättesaadav 36 tunni jooksul. (5) Kaitseväe viimisel tõrjevalmisolekusse võetakse vastavalt vajadusele kasutusele järgmine materiaalne ressurss: 1) riigilaenudest saadud vahendid; 2) mobilisatsioonivaru; 3) 4) sundkasutuse ja sundvõõrandamise teel Kaitseväe käsutusse antav vara vastavalt «Riigikaitseliste sundkoormiste seadusele» osaliselt rahuajal määratud mahus.
(1) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel võib Vabariigi Valitsus kehtestada 18-aastastele ja vanematele kaitseväekohustuslastele, sealhulgas kutsealustele, Eestist lahkumise keelu. (2) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel: 1) muutuvad varem õppekogunemisele kutsutud reservis olevad isikud mobiliseerituteks; 2) formeeritakse seni formeerimata sõjaaja üksused ja reservüksused vastavalt Vabariigi Valitsuse või Kaitseväe juhataja poolt määratud mobilisatsiooni ulatusele; 3) mobiliseeritakse Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsu alusel täiendusreservi kuuluvaid reservis olevaid isikuid vastavalt vajadusele ning täiendatakse nendega olemasolevaid sõjaaja üksusi ja reservüksusi. (3) 4 (4) Kaitseväe varustamiseks pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist võetakse vastavalt vajadusele kasutusele järgmine materiaalne ressurss: 1) riigieelarve muutmise või lisaeelarve rakendamise teel selleks «Riigieelarve seaduse» alusel eraldatud vahendid; 2) sundkoormiste teel Kaitseväe käsutusse antav vara vastavalt «Riigikaitseliste sundkoormiste seadusele» osaliselt või täielikult rahuajal määratud mahus.
(1) Määrus jõustub 1. mail 2003. a. 2 (2)