Redaktsioonide võrdlus

(1) Kõikidel veekogudel on keelatud: 1) sulgeda püünistega, välja arvatud silmutorbikute ja õngejadadega püügil, üle 1/3 kanali laiusest, vooluveekogust või vooluveekogul olevate saarte (madalike) vahelise vooluosa laiusest, siseveekogust, Võrtsjärv välja arvatud, merel väina või lahe laiusest, jättes vabaks ristlõike sügavaima osa, ning Lämmijärvel Eesti territoriaalvee laiusest, jättes vabaks laevatee; 2) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid; 3) asetada seisevpüüniseid, välja arvatud silmutorbik, silmumõrd, vähinatt, vähimõrd ja õngejada, püügile lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti; 4) kinnitada püünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust lubatust väiksemaks; 5) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust; 6) kasutada allveekalapüügil harpuuni ilma harpuunpüssita; 7) kasutada õngpüünist tragimiseks; 8) ühte jadasse asetada kalapüügiõigust tõendavas dokumendis märgitud eri liiki püügivahendeid või mitmes kalapüügiõigust tõendavas dokumendis märgitud püügivahendeid, välja arvatud kahe nakkevõrgu asetamine harrastuskalapüügil; 9) püüda kala kutselise kalapüügi vahenditega veekogudel, kuhu Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister püügivõimalust või vastava püügivahendi piirarvu kehtestanud ei ole; 10) 11) asetada seisevpüüniseid suudmesse ehitatud muulidele lähemale kui 150 m, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti; 12) 13) jätta jõesilmupüügi keeluajaks veekogusse silmumõrdasid ja silmutorbikuid; 14) viia püügivahendeid veekogusse või paigutada neid ümber enne püügihooaja algust või püügivahendile kehtestatud keelu lõppu; 15) jätta püügivahendeid veekogusse püügivahendi kohta kehtestatud püügikeelu ajaks või pärast püügivahendiga püütava sihtliigi püügivõimaluse või aastasaagi ammendumist, välja arvatud lõigetes 2–4 sätestatud asjaoludel ja tingimustel. (2) Kui mõrra või kastmõrraga püügi keeld kestab alla 40 päeva, tuleb kalapüük nimetatud püügivahenditega lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras katkestada ja püügivahendit veest välja võtma ei pea, juhul kui käesolevas määruses või kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (3) Kui püügikeelu kestus on 40 päeva või rohkem, tuleb püük mõrra või kastmõrraga püügikeelu alguseks lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras katkestada ning mõrd mõrrajadades ja kastmõrrad veekogust välja võtta kümne päeva jooksul ja teised mõrrad seitsme päeva jooksul pärast püügikeelu algust, juhul kui käesolevas määruses või kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (4) Esimesel poolaastal kalapüügi peatamise korral aastase lubatud saagi poolaastaks kehtestatud osa ammendumise tõttu peab püügi lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras katkestama mõrdu ja kastmõrdu veekogust välja võtmata. (5) Kalapüük mõrraga loetakse katkestatuks, kui mõrra kere on horisontaalasendis ja pära avatud kalakoti viimase mõrravitsa, -rõnga või -raamini kogu ulatuses nii, et kala pääseb püünisest välja, või sissepääs kariaeda on kalale suletud. (6) Kalapüük kastmõrraga loetakse katkestatuks, kui vähemalt üks kastmõrra pära seintest on alla lastud nii, et kala pääseb püünisest välja. (7) Harrastuskalapüügil ja õngepüügil on § 4 lõike 2 punktides 1-9 nimetatud õngpüünistega ja §-s 5 nimetatud allveepüügivahenditega keelatud ühel isikul püüda ühes ööpäevas järgmisi kalaliike rohkem kui: 1) 15 kg ahvenat; 2) 5 haugi; 3) 5 koha; 4) 15 latikat; 5) 2 lõhet või 2 forelli või 1 lõhe ja 1 forell; 6) 15 säinast; 7) 20 vimba. (8) Harrastuskalapüügil vähipüügivahenditega on lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda 75 jõevähki. (9) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N ja 24º16.719'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelisest ühendussirgest põhja pool ja siseveekogudes on keelatud kasutada rohkem kui kolme vedelit.

(1) Lõhe- ja meriforellipüügil meres kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa C osa punktis 2 sätestatut. (2) Aasta ringi on keelatud kalapüük: 1) Pärnu lahes, mis on piiratud koordinaatidega 58°22.829'N, 24°27.664'E; 58°21.959'N, 24°26.302'E; 58°21.282'N, 24°27.961'E ja 58°22.446'N, 24°29.637'E, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist 30. aprillini ja jääalune püük sikutiga; 2) Nasva jõe suudmele, mis asub koordinaatidel 58º12.918'N, 22º23.769'E, lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, lendõnge ja spinninguga; 3) Vaemla lahes punktide 58º49.241'N, 22º54.417'E ja 58º49.200'N, 22º53.317'E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01.407'N, 22º30.808'E ja 59º01.515'N, 22º31.320'E ühendusjooneni; 4) lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1000 m, arvestades lõike 3 punktis 10 sätestatud erisust; 5) Väikeses väinas, Tillunire oja suudmetele, mis asuvad koordinaatidel 58°34.133'N, 23°10.043'E ja 58°34.205'N, 23°09.880'E, lähemal kui 300 m kutselise kalapüügi vahenditega; 6) Puulaiu kanalis punktide 58º47.940'N, 22º44.819'E ja 58º47.932'N, 22º44.908'E ühendusjoonest kuni Käina laheni nakke- ja lõkspüünistega. (3) Tähtajaliselt on keelatud püüda: 1) Pärnu lahes koordinaatidega 58º22.446'N, 24º29.637'E; 58º22.300'N, 24º30.300'E; 58º21.600'N, 24º29.700'E ja 58º21.802'N, 24º28.710'E määratud alal 1. jaanuarist 15. juulini, välja arvatud jääalune püük sikutiga ja 1. märtsist 5. maini tindipüük mõrdadega tingimusel, et mõrrad eemaldatakse veealalt hiljemalt 10. maiks; 2) Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mida piirab kaldajoon, Elda pangast 58º18.466'N, 21º49.820'E edasi mõtteline joon, mis läbib Vilsandi majakat 58º22.972'N, 21º48.764'E ja Jaagarahu sadamamuuli 58º23.735'N, 21º58.240'E – 10. oktoobrist 30. novembrini; 3) Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme 58º58.401'N, 23º22.295'E, Hobulaiu põhjatippu 58º57.339'N, 23º23.055'E, Hobulaiu lõunatippu 58º55.912'N, 23º23.126'E ja Sviby sadamat (Sviby kai tulepaaki) 58º58.204'N, 23º18.751'E ühendavate sirgete vahel – 10. oktoobrist 30. novembrini; 4) Tagalahes Uuemõisa 58º56.965'N, 23º33.745'E–Tahuküla 58º58.047'N, 23º33.745'E joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini; 5) Matsalu siselahes Haeska sadama muuli lõunaotsast 58º46.659'N, 23º39.601'E, Lambarahu 58º45.483'N, 23º39.340'E ja Keemu sadama muuli põhjaotsa 58º44.830'N, 23º40.277'E ühendavast joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini; 6) Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele 59º37.022'N, 26º0.761'E lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega; 7) Õunaku lahes alal, mis on piiratud geograafilisi punkte 58°49.191'N, 22°55.197'E; 58°49.191'N, 22°56.070'E; 58°48.161'N, 22°56.070'E ja 58°48.161'N, 22°55.197'E ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga; Soonlepa lahes aladel, mis on piiratud geograafilisi punkte 58°50.214'N, 22°59.188'E; 58°50.214'N, 22°59.426'E; 58°50.065'N, 22°59.426'E ja 58°50.065'N, 22°59.188'E ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga ja mis on piiratud geograafilisi punkte 58°49.471' N, 23°1.955'E; 58°49.471'N, 23°2.249'E; 58°49.249'N, 23°2.249'E ja 58°49.249'N, 23°1.955'E ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga - 10. oktoobrist 30. novembrini; 8) lisas 7 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 500 m – 15. augustist 30. novembrini; 9) lisas 8 loetletud vooluveekogude suudmele lähemal kui 500 m, välja arvatud lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist 31. maini; 10) lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1500 m – 1. septembrist kuni 31. oktoobrini; 11) lisas 14 loetletud väinadele või väljavooludele lähemal kui 500 m – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega; 12) Hara lahes lõuna pool punktide 59º5.595'N, 23º31.264'E ja 59º5.689'N, 23º32.547'E ühendusjoont – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega; 13) Liivi lahes Laidevahe lahte (VEE3415000) Liivi lahega ühendavale väinale, mis on määratud koordinaatidega 58°18.105'N, 22°52.083'E,lähemal kui 500 m – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega; 14) lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 (Soome lahes) alla 3 meetri sügavuses vees nakke- või raamvõrguga, mille silmasuurus on väiksem kui 110 mm – 1. detsembrist 31. märtsini; 15) Laheotsa lahes lõuna pool punktide 59º16.581'N, 24º5.000'E ja 59º16.427'N, 24º5.296'E ühendusjoont – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega, ja 15. augustist 30. novembrini; 16) Kihelkonna lahes (VEE3243010) punktide 58°23.744′N, 21°58.272′E ja 58°23.615′N ning 21°58.855′E ühendavast mõttelisest sirgjoonest ida pool (Allika laht), ning punkti 58°23.678′N ja 21°58.555′E 500 meetri raadiuse ulatuses osas, mis jääb nimetatud sirgjoonest väljapoole (lääne poole) − 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega. (4) Keelatud on püüda järgmisi kalaliike nimetatud ajavahemikul: 1) haugi – 1. märtsist 30. aprillini; 2) siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal – 25. oktoobrist 1. detsembrini; 3) lesta lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 – 15. veebruarist 31. maini ning alarajoonides 28 ja 29 – 15. veebruarist 15. maini; 4) koha – 15. maist 15. juulini; 5) angerjat – 1. septembrist 31. märtsini. 5 (5) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõikes 4 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikeelu kestuse samaks.

(1) Aasta ringi on keelatud püüda: 1) traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal; 2) traalpüünistega Irbe väinas alal, mis jääb Sõrve poolsaare ja Eesti Vabariigi ning Läti Vabariigi mereala piiri vahele ning on piiritletud mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 57º58.837 N, 22º11.893 E; 57º52.072 N, 22º24.377 E; 57º46.450 N, 22º08.360 E; 57º44.580 N, 21º54.580 E; 57º45.783 N, 21º50.567 E ja 57º57.947 N, 21º58.812 E; 3) põhjatraaliga Liivi lahes; 4) Liivi lahes laevaga, mille mootori võimsus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa C osa punkti 3.3 alapunktis b ja punkti 3.4 alapunktis b ning punkti 3.5 alapunktis a nimetatule; 5) agarikku tragiga väljaspool ala, mis on piiritletud koordinaatidega 58º42.120'N, 22º51.780'E; 58º39.480'N, 22º52.020'E; 58º39.360'N, 22º55.560'E; 58º40.320'N, 22º57.180'E; 58º42.240'N, 22º54.000'E, ja väljaspool ala, mis on piiritletud koordinaatidega 58º43.020'N, 22º57.540'E; 58º42.840'N, 23º0.360'E; 58º44.580'N, 22º59.940'E; 58º41.040'N, 22º58.440'E. (2) Tähtajaliselt on keelatud püüda: 1) põhjatraaliga Soome lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini; 2) traaliga Liivi lahes 20. aprillist 22. maini, Läti majandusvööndis tuleb järgida Läti Vabariigi kehtestatud püügikeeldu; 3) traaliga lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestes püügiruutudes 243, 258, 291, 292, 302, 303, 313, 325, 329, 330 ja 342 – 1. aprillist 20. maini. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 alusel ajutiselt määrata lõike 1 punktis 5 sätestatust erineva agariku püügiala. 4 (4) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõike 2 punktis 2 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikitsenduse kestuse samaks.

Keelatud on: 1) püük mõrraga Lämmi- ja Pihkva järves – 5. maist 10. juunini, mõrrad tuleb veekogust eemaldada hiljemalt 10. maiks; 2) kastmõrraga püük, välja arvatud Peipsi järves − 21. juunist 20. augustini, arvestades kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2, 3 ja 5 alusel antud õigusaktiga kehtestatud rääbise püügi piiranguid või rääbisepüügi peatamist kalapüügiseaduse § 49 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul.

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata § 33 punktides 1–3, 5 ja 7 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikitsenduse kestuse samaks. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni (edaspidi kalanduskomisjoni) otsuse põhjal muuta § 33 punktides 4, 6, 8 ja 9, § 37 punktides 3 ja 4 ja §-s 43 sätestatud keeluaegu, arvestades, et püügikeelu algus jääb vahemikku 25. aprillist 5. maini, ja jättes püügikitsenduse kestuse samaks. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib tulenevalt kalanduskomisjoni soovitustest määrusega ajutiselt muuta §-s 40 nimetatud püügikeelu aegu. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib tulenevalt kalanduskomisjoni soovitustest ajutiselt suurendada või vähendada Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel: 1) lisas 3 sätestatud kalaliikide alammõõtu ; 2) paragrahvis 34 sätestatud kaaspüügimäära ; 3) paragrahvides 35, 38 ja 41 sätestatud püügivahendite silmasuurust ; 4) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 sätestatud püügivahendi kasutamise ala .

(1) Keelatud on püüda: 1) nakke- ja lõkspüünistega Võrtsjärves Emajõe muulidele lähemal kui 100 meetrit, ja lõuna pool ala, mis on piiritletud koordinaatidega 58º7.356'N, 26º3.596'E ja 58º7.321'N, 26º5.388'E; 2) nakkepüünisega – 15. märtsist, jääalusel püügil 26. märtsist 31. augustini; 3) haugi – 15. märtsist 30. aprillini; 4) koha – 5. maist 10. juunini; 5) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõike 1 punktides 3–5 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikitsenduse kestuse samaks. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatust erineva ajavahemiku.

(1) Keelatud on kalapüük: 1) lisas 15 nimetatud vooluveekogudes, välja arvatud püük § 7 lõike 2 punktides 4–6 ja § 8 lõike 2 punktis 7 nimetatud vahenditega; 2) 3) Kunda jões – esimese hüdroelektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud püük silmutorbiku ja -mõrraga 1. juulist 5. oktoobrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni; 4) Vasalemma jões – Vanaveski paisust suudmeni, välja arvatud silmupüük silmutorbikuga ning vähipüük vähimõrra ja vähinataga; 5) Keila jões – Keila joast suudmeni; 6) Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni; 7) Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni; 8) Selja jões – Arkna sillast suudmeni; 9) Mustojas – Vihula II (Mõisa) paisust suudmeni; 10) Altja jões – Oandu paisust suudmeni; 11) Võsu jões – Laviku paisust suudmeni; 12) Loobu jões – Joaveski paisust suudmeni; 13) Valgejões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni; 14) Pärlijões / Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni; 15) Loo jões – Loo paisust suudmeni; 16) Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni; 17) Purtse jões – Püssi paisjärve paisust suudmeni; 18) Nõva jões – Tusari–Targama maantee sillast suudmeni; 19) Veskijões – Harju-Risti–Riguldi–Võntküla maantee sillast suudmeni; 20) Piusa jões – Kivioja suubumiskohast kuni Karisilla–Petseri maantee sillani; 21) Vaidva jões – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni; 22) Peetri jões – kogu ulatuses; 23) Pühajões – Tallinna−Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni; 24) Kirikulahes; 25) lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, allveepüügivahendite ja unnaga lisas 10 nimetatud jõgedes või nende osades; 26) 27) Emajõe lähtest Jõesuu maanteesillani (uus sild – Tartu−Viljandi−Kilingi-Nõmme maantee sild), välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, spinningu ja lendõngega; 28) kutselise kalapüügi vahenditega Emajõe vanajõgedes ning sulgeda nakkepüünistega Emajõe vanajõgede sisse- ja väljavoolukohti 50 m raadiuses Emajõe suhtes; 29) nakkepüünise, unna ja harpuunpüssiga looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes, välja arvatud paisjärvedes; 30) mõrraga merre suubuvates jõgedes ja ojades, välja arvatud püük Nasva jõel ja Narva jõel lähtest Kulgu paisuni ning püük silmumõrra ja -torbikutega. 31) (2) Keelatud on püük kalapääsudel ja neist üles- ja allavoolu lähemal kui 50 m. (3) Keelatud on püük kõikidest paisudest ja lisas 13 nimetatud jugadest või joastikest kuni 100 m allavoolu, välja arvatud lõikes 1 nimetatud juhtudel. (4) Erandina võib lõike 1 punktides 5–19 ja 23 nimetatud piirkondades, kuid lisas 13 nimetatud jugadele või joastikele ja kõikidele paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda silmutorbiku, silmumõrra, vähimõrra ning vähinataga. (5) Erandina võib lõike 1 punktides 3–23 nimetatud piirkondades, kuid lisas 13 nimetatud jugadele või joastikele ning kõikidele paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel antud määrusega kehtestanud vastavad võimalused. (6) Vooluveekogudele rajatud paisjärvedel kehtivad kalapüügil samad piirangud kui veekogul, millel paisjärv asub, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti. (7) Liivi ja kuuritsaga on keelatud püüda kala alla 10-hektarilistel järvedel, vooluveekogudel, Võrtsjärvel, Peipsi järvel, Narva veehoidlal ja kaitsealade sihtkaitsevööndis asuvatel veekogudel.

(1) Keelatud on püüda: 1) jõgedes jõesilmu – 1. märtsist 30. juunini; 2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1. septembrist 30. novembrini; 3) jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud Narva jões; 4) merisiiga Pärnu jões – 15. oktoobrist 15. novembrini; 5) peipsi siiga – 1. novembrist 30. novembrini; 6) rääbist – 1. augustist 30. juunini; 7) haugi – 15. märtsist 30. aprillini; 8) latikat – 1. maist 10. juunini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega; 9) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves (Endla Sinijärves) on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega; 10) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari, Paadremaa, Audru ja Pärnu jões – 10. maist 20. juunini; 11) koha – 5. maist 10. juunini; 12) jõevähki – 1. septembrist 31. juulini. 1 (1¹) Erandina võib lõike 1 punktis 2 nimetatud kalaliike püüda siseveekogudes või nende lõikudes nimetatud ajavahemikul landi või rakisega varustatud spinningu ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel kehtestanud vastavad võimalused. 1 (1²) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõike 1 punktides 7 ja 11 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikitsenduse kestuse samaks. (2) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes on lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud Narva jões ning silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.

Kalapüügieeskirja (RT I, 29.11.2023, 2) alusel ministrile antud edasivolituse alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad kuni nende kehtivuse aja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.