Redaktsioonide võrdlus

(1) Süsteemi ühtsus ja töövõime peavad häire korral säilima. Ühe piirkonna varustuskindluse säilitamisest tähtsam on säilitada süsteemi kui terviku varustuskindlus. (2) Süsteemi talitlust ja arengut kavandades tuleb arvestada, et sagedamini esinevad häired N-1 ja N-1-1 ei põhjustaks pinge või sageduse või muude suuruste kõrvalekaldeid standarditest, ulatuslikke toitekatkestusi või süsteemi stabiilsuse kadumist. (3) Põhivõrgu kaudu võib elektrienergiat importida ja eksportida ning transiidi korras edastada sellisel määral ja sellistel tingimustel, mis ei vähenda süsteemi töökindlust, ei tekita elektri sisetarbimisele lisapiiranguid ega halvenda kogu süsteemi tarbijate varustuskindlust ja energia kvaliteeti. (4) Häire ajal ja häire tõttu tekkinud olukorras võivad süsteem ja selle osad talitleda tavalisest väiksema töö- ja varustuskindlusega, kui see on vajalik häire paigustamiseks või kõrvaldamiseks või tarbijate elektrivarustuse taastamiseks. Põhivõrku arendades ja käitades arvestab süsteemihaldur, et riketest tingitud toitekatkestused ei ületaks võrguteenuste kvaliteedinõuetega kehtestatud näitajaid.

(1) Tootja annab võrguettevõtjale oma tootmisseadmete kohta töökindluse garantii. Seda väljendatakse lepingus tootmisseadmete kavandatud seisakute ja eeldatavate seisakute arvuna ning seisakute kestusena. (2) Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja esitab tarbijaga ja tootjaga sõlmitud lepingus varustuskindluse nõuded ning teabe kavandatud katkestuste ja eeldatavate katkestuste kestuse kohta.

(1) 2 (2) Süsteemis olevate tootmisseadmete võimsus peab rahuldama süsteemi või selle osa tarbimise nõudluse pärast avariitõrjeautomaatika talitlemist ning tagama lühisvoolude vajaliku taseme. (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse tavatalitlusele, N-1 häiringute suhtes ja kavandatud elektrienergia saamata jäämise suhtes. (4) Süsteemi töövõime tagamiseks erakorralises olukorras peab süsteemis olema piisav reserv. (5) Süsteemihalduril on õigus hallata tootmisseadmete väljastatavat võimsust seadmete tehniliselt võimaliku reservi ulatuses juhul, kui see on vajalik süsteemi varustuskindluse tagamiseks ja riikidevaheliste lepingute täitmiseks.

(1) Süsteemi tavatalitlus peab olema staatiliselt ja dünaamiliselt stabiilne. (2) Staatilise stabiilsuse tagamiseks peab generaatorite staatilise stabiilsuse varu tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%. Generaatori stabiilsuse varutegur kP arvutatakse järgmise valemiga: kus P0 on generaatorist väljastatav aktiivvõimsus,   Pmax on generaatoriga ühendatud elektrisüsteemi võimsuse nurkkarakteristiku amplituud. [RT I 2007, 37, 255 - jõust. 25.05.2007] (3) Võrguettevõtja tagab elektrivõrgu osade ühenduste staatilise stabiilsuse aktiivvõimsuse järgi. Ühenduse aktiivvõimsusest lähtudes arvutatakse varutegur järgmise valemiga: kus Pmax on ühenduse staatilise stabiilsuse piirile vastav aktiivvõimsus,   P on ühendust läbiv aktiivvõimsus,   ΔP on ühenduses antud režiimil esinevate ebaregulaarsete aktiivvõimsuse võngete amplituudväärtus. (4) Ühenduse aktiivvõimsuse järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%. (5) Elektrivõrgu sõlmedes ja tarbija liitumispunktides peab võrguettevõtja tagama staatilise stabiilsuse pinge järgi. Pinge järgi arvutatakse varutegur valemiga: kus Ukr on vaadeldava koormussõlme staatilise stabiilsuse piirile vastav pinge,   U on koormussõlme pinge. (6) Pinge järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 15% ja avariijärgses talitluses vähemalt 10%.

(1) Süsteemi elektriettevõtja rakendab varustuskindluse tagamise abinõusid süsteemihalduri korraldusel. (2) Süsteemi või selle osa varustuskindluse tagamiseks võib süsteemihaldur erakorralises olukorras lülitada tarbimise tehniliselt vajalikus mahus välja.

(1) Kui ühendatud energiasüsteemis häire tagajärjel sagedus langeb, peavad talitlema sagedusautomaadid, et tagada süsteemis tootmise ja tarbimise tasakaal. (2) Kui raske harvaesineva või muu häire tõttu langeb elektrisüsteemist välja üle ühe elemendi, võivad pingelaviini vältimiseks talitleda pinge järgi koormuse vähendamise automaadid, mis võivad ühes või mitmes piirkonnas välja lülitada kuni 80% tarbimist. (3) Kui ühendsüsteem või süsteem paralleeltalitluses teiste elektrisüsteemidega kaldub kõrvale sageduse nimiväärtusest üle 1,0 Hz, võib avariitõrjeautomaat või süsteemihaldur süsteemi paralleeltalitlusest eraldada.

(1) Pärast süsteemi kustumist taaspingestatakse see süsteemihalduri koostatud juhendi järgi. (2) Võrgust väljalülitumise korral peavad tootmisseadmed olema võimelised talitlema omatarbekoormuse toitmiseks.

(1) Ühe elemendi väljalülitumine on lubatud, kui see ei põhjusta kogu piirkonna tarbijate elektrivarustuse katkestust ega avariitõrjeautomaatika talitlemist. (2) Süsteemihaldur kõrvaldab süsteemihäire sellest teadasaamisest alates 30 minuti jooksul, kui see on tehniliselt võimalik. (3) Süsteemi tavatalitluse ja hooldustalitluse korral ei ole kogu piirkonda hõlmav elektrikatkestus lubatud.

(1) Kahe elemendi väljalülitumine on lubatud, kui see ei põhjusta süsteemi täielikku kustumist. (2) Kahe elemendi väljalülitumise korral on lubatud ühe või mitme piirkonna või kuni 80% kogu süsteemi tarbimise väljalülitumine. (3) Kahe elemendi väljalülitumise korral on tava- ja hooldustalitlusel kohaliku elektrivarustuse katkestus lubatud. (4) Süsteemi tavatalitluse korral võib piirkonnas katkestada kuni 80% tarbijate elektrivarustuse, kui seal toimib avariitõrjeautomaatika. (5) Plaanilise hoolduse korral võib katkestada kogu piirkonna elektrivarustuse. (6) Tavatalitluse ja plaanilise hoolduse korral ei või mitme piirkonna elektrivarustust samal ajal katkestada. Neil juhtudel on lubatud avariiautomaatika toimimine.

(1) Enam kui kahe elemendi häire tagajärjel võib kogu süsteem kaotada stabiilsuse ja jaguneda iseseisvateks osadeks ning tekitada seeläbi mõne piirkonna täieliku elektrikatkestuse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud häirete kõrvaldamiseks töötab süsteemihaldur välja üksikasjaliku plaani, milles nähakse ette süsteemi terviklikkuse ja varustuskindluse taastamine. Süsteemihaldur paigaldab avariitõrjeautomaatika seadmed, et vältida häirete tagajärjel kogu süsteemi kustumist.

(1) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostab süsteemihaldur lähtudes nõudest, et süsteemi piisavuse varu ei tohi olla väiksem süsteemi päevasest maksimaalsest tarbimisest 2 (tiputarbimine), millele on lisatud 10%-line varu elektrivarustuse tagamiseks ootamatute koormuse muutuste ning pikemaajaliste planeerimata tootmiskatkestuste korral. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudele arvestab süsteemihaldur tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostamisel ka elektrijaamade ühikvõimsuste kättesaadavust, planeeritud ja võimalikke planeerimata katkestusi, põhivõrgu süsteemiteenuste jaoks vajalikke tootmisvarusid, tootjatega sõlmitud liitumislepinguid ning elektrienergia ekspordi- ja impordilepinguid.3 (3) Kõigist kavandatavatest elektrienergia ekspordi- ja impordilepingutest tuleb eelnevalt teavitada süsteemihaldurit.4 (4) Süsteemihaldur koostab maksimaalse ja minimaalse tarbimise prognoosi ning hindab baaskoormuse ja tipukoormuse võimalikku vahet. Maksimaalse tarbimise prognoosi koostamisel lähtutakse aastaajale iseloomulikest ilmastikutingimustest.5 (5) Kõik elektritootjadElektritootjad esitavad süsteemihaldurile elektrisüsteemi piisavuse varu hindamiseks iga aasta 1. veebruariks lisaselektrituruseaduse § 42 lõike 3 toodudalusel kehtestatud määruses nimetatud andmed järgmise kümneviieteistkümne aasta kohta elektrisüsteemi piisavuse varu hindamiseks. 6 (6) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu avaldab süsteemihaldur varustuskindluse aruande raames oma veebilehel iga aasta 1. juuniks järgmise kümne aasta jaanuari (maksimaaltarbimine) ja juuli (minimaaltarbimine) kohta.

(1) Süsteemihaldur tagab ühendelektrisüsteemis bilansikoostöö. (2) Elektrienergia import teistest elektrisüsteemidest ja eksport teistesse elektrisüsteemidesse ning transiit põhivõrguettevõtja elektrivõrgu kaudu on lubatud sellisel määral ning sellistel tingimustel, mis otse ei kahjusta riigi elektrisüsteemi, ei tekita lisapiiranguid elektri sisetarbimisele ega halvenda riigi elektrisüsteemi tarbijate varustuskindlust ja elektrienergia kvaliteeti. (3) Süsteemihaldur tagab põhivõrgu ohutu ja töökindla toimimise ühendsüsteemis.

(1) Kui süsteem talitleb ühendsüsteemis ja kui lepingutega on osa ühendsüsteemi talitluse korraldamisest antud ühendsüsteemi operaatori korraldada, on ühendsüsteemi korraldamise lepingulistel ülesannetel esimus süsteemi talitluse korraldamise ülesannete ees ja süsteemihaldur täidab esmajoones ühendsüsteemi operaatori korraldusi. (2) Ühendsüsteemis talitleva elektrisüsteemi stabiilsusega seotud tehnikaküsimused lahendab süsteemihaldur koostöös ühendsüsteemi operaatoriga. (3) Koostööd tehes järgivad süsteemihaldur ja naaberriikide asjaomased ettevõtjad keskkonnanõudeid.

(1) Avariireserv on ette nähtud süsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalangemise asendamiseks. Ühendsüsteemis määratakse süsteemidevahelise avariireservi jaotus asjakohaste lepetega. (2) Reguleerimisreserv on ette nähtud süsteemi bilansi tagamiseks. (3) Süsteemihaldur võib osta võimsuse reserve ühendsüsteemi naaberelektrisüsteemidest. Ostukulud jaotatakse ühendsüsteemi elektrisüsteemide vahel omavahelisel kokkuleppel. (4) Süsteemi reguleerimis- ja avariireservi suurus ja nende kasutamise kord määratakse elektrisüsteemidevaheliste lepingutega. (5) Süsteemidevahelise reservide hankimise ja kasutamise tagab süsteemihaldur.

(1) Kui liitumistingimused väljastatakse tootjale, kes kasutab kuni 200 kWel võimsusega elektrijaama (edaspidi pisitootja), ei arvesta põhivõrguettevõtja liitumispakkumist koostades või jaotusvõrguettevõtja liitumispakkumist kooskõlastades teistele tootjatele väljastatud liitumispakkumisi ega tootmisvõimsusi, mille kohta on sõlmitud liitumisleping, kuid mille lepingujärgne või põhivõrguettevõtjale teada olev elektrivõrku lülitamine on kavandatud hilisemaks ajaks, kui on märgitud pisitootja tootmisseadmel. (2) Kui pisitootja tootmisseadme elektrivõrguga ühendamine mõjutab liitumislepingu sõlminud tootja liitumisvõimsust, loob põhivõrguettevõtja pisitootjale liitumiseks lisavõimsuse. Sel juhul arvatakse liitumiskulude hulka ka need kulud, mis tekivad juhul, kui võrgu arenduskohustus täidetakse liitumisest tingituna enne tähtaega. Arenduskohustuse täitmise kulusid ei arvata liitumistasu hulka, kui võrguettevõtja on asunud arenduskohustust täitma enne liitumistaotluse esitamist. Lõplik liitumistasu määratakse liitumispakkumises. (3) Kui võrguga ühendatakse tootmiseks taastuvat energiaallikat kasutav seade, mille võimsus on alla 15 kW, ei pea seda põhivõrguettevõtjaga kooskõlastama.

(1) Võrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetavat tingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu võib põhineda keskmistel kuludel. Võrguettevõtja võib liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamiseks kasutada kindlaid kulukomponente arvestavaid valemeid. (2) Võrguettevõtja võetud summaarne liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ei või aasta lõikes olla suurem kui liitumislepingute täitmiseks tehtud kulutused. (3) Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud, sealhulgas uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamise kulud.

(1) Kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrgu madalpingevõrguga (kuni 1000 V) liitumise korral liitumispunkt: 1) liitujale kuuluva kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis; 2) kaablivõrgu transiitkilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või liituja kinnistul või kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes; 3) hoone liitumiskilbis. (2) Kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrgu keskpingevõrguga (üle 1000 V) liitumise korral liitumispunkt alajaama jaotusseadmes või õhuliinimastil. (3) Kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt: 1) õhuliinilt toitmise korral toite poolt esimestel isolaatoritel, mis asuvad hoonel või torupüstikul. Sel juhul on püstik ja isolaatorid tarbija elektripaigaldise osa ja ühendusklemmid või -bandaažid kuuluvad võrguettevõtjale; 2) tarbija elektripaigaldisse kuuluva kaabli ja võrguettevõtja õhuliini ühenduse kohas. Sel juhul kuuluvad ühendusklemmid või -bandaažid võrguettevõtjale; 3) kaablivõrgu transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa; 4) kaablivõrgus korterelamu peakilbis peakaitsme elamupoolsetel klemmidel. (4) Põhivõrguga liitumise korral asub liitumispunkt alajaama seadmes. (5) Tarbija või turuosaline, kes „Elektrituruseaduse” § 22 lõike 11 kohaselt ei vaja võrguteenuse osutamiseks tegevusluba, võib põhivõrguga liituda ainult selle jaotusvõrguettevõtja nõusolekul, kelle teeninduspiirkonnas liituja elektripaigaldis asub.

(1) Võrguettevõtja tagab liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ega esine võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid, eelkõige siis, kui liituja elektripaigaldis vastab nõuetele. (2) Kui liituja võtab elektripaigaldise esmakordselt kasutusele või kui elektripaigaldise tarbimistingimusi muudetakse, esitab liituja elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise võrguettevõtjale, kelle võrguga elektripaigaldis ühendatakse. Elektripaigaldise tarbimistingimuste muutmisel peab teatise esitama üksnes siis, kui peakaitsme nimivool jääb üle 63 ampri. (3) Elektripaigaldise kasutuselevõtu teatises kinnitatakse elektripaigaldise valmisolekut pingestamiseks ja nõuetele vastavust ning selles peavad olema: 1) andmed elektripaigaldist sisaldava ehitise kohta; 2) andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate kohta; 3) andmed elektripaigaldise auditi kohta; 4) teatise allkirjastanud isiku kontaktandmed. (4) Võrguettevõtja pingestab elektripaigaldise selle kasutuselevõtuks teatise alusel pärast seadme ohutuse seaduse § 12 alusel asutatud tehnilise järelevalve infosüsteemist kindlaks tegemist, et elektripaigaldisele on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu.

(1) Kui pingesüsteemi muutmise madalpingel (kuni 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile vastavaks kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt asjakohase teate saamist. Liitumiskilbi ja hoone peajaotuskilbi vahelise kaabli, mis on tarbija elektripaigaldise osa, projekteerimise ning ehitamise finantseerib ja korraldab võrguettevõtja. (2) Kui pingesüsteemi muutmise kesk- ja kõrgepingel (üle 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile ning võrguettevõtja kannab sellega seotud põhjendatud kulud. (3) Tarbija algatusel pingesüsteemi muutmine on tarbimis- või tootmistingimuste muutmine.

(1) Võrguettevõtja mõõdab alla 1000 V pingel tarbijale elektrit järgmiselt: 1) kui tarbija liitumispunkti kaitse on kuni 63 A, peab mõõtesüsteem võimaldama mõõta aktiivenergiat kilovatt-tundides. Alates 1. jaanuarist 2017. a peab mõõtesüsteem võimaldama aktiivenergiat mõõta kauglugemisseadmega; 2) kui tarbija liitumispunkti kaitse on suurem kui 63 A, peab mõõtesüsteem võimaldama aktiivenergiat (kWh) mõõta ühesuunaliselt. Vajaduse korral võib mõõta reaktiivenergiat (kvarh) kahesuunaliselt. Alates 1. jaanuarist 2013. a peab mõõtesüsteem võimaldama mõõta aktiivenergiat ja reaktiivenergiat kauglugemisseadmega. Reaktiivenergia mõõtmise nõue ei kehti korterelamu ega korteriühistu kohta, kus lõpptarbija on koduklient; 3) kui võrguga on ühendatud tootmisseade, peab mõõtesüsteem võimaldama kauglugemisseadmega kahesuunaliselt mõõta nii aktiivenergiat kui ka reaktiivenergiat. (2) Mõõtesüsteem peab alates 1. jaanuarist 2017. a võimaldama korteris mõõta aktiivenergiat kauglugemisseadmega. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud kauglugemisseadmega mõõtmise nõuet ei kohaldata juhul, kui tarbimiskohas ei ole elektrienergiat tarbitud alates 1. jaanuarist 2013. a. Kui tarbimiskohas elektritarbimine taastub, peab mõõtesüsteem võimaldama aktiivenergiat mõõta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 kohaselt.

(1) Võrguettevõtja paigaldab üle 1000 V pingel elektrienergia tarbijale mõõtesüsteemi, mis võimaldab kahesuunaliselt mõõta aktiivenergiat (kWh) ja reaktiivenergiat (kvarh). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõõtesüsteem peab võimaldama alates 1. jaanuarist 2013. a mõõta energiat kauglugemisseadmega.

(1) Võrguettevõtja paigaldab üle 100 kW netovõimsusega tootjale mõõtesüsteemi, mis võimaldab kauglugemisega mõõta: 1) kahesuunaliselt aktiivenergiat (kWh); 2) kahesuunaliselt reaktiivenergiat (kvarh); 3) võimsust (kW); 4) kahesuunaliselt reaktiivvõimsust (kvar). (2) Võrguettevõtja paigaldab alla 100 kW netovõimsusega tootjale mõõtesüsteemi, mis võimaldab kauglugemisega mõõta kahesuunaliselt aktiivenergiat (kWh). (3) Tootja tagab elektrijaamas toodetava või tarbitava elektrienergia mõõtmise energialiikide kaupa.

(1) Kui võrguteenuste ja elektrienergia tarbimist mõõdetakse mujal kui liitumispunktis, määrab võrguettevõtja osutatud võrguteenuste mahu ja tarbitud elektrienergia koguse arvutuse järgi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutus põhineb mõõdetud võrguteenuste ja elektrienergia kogustel, mõõtepunkti ja liitumispunkti vahelise võrgu aktiivtakistusel ning mõõteseadme ja liitumispunkti vaheliste elektripaigaldiste tehnilistel parameetritel. (3) Korterelamutes põhineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutus liitumispunktis ja mõõtepunktides mõõdetud võrguteenuste ja elektrienergia kogustel ja nende vahel. (4) Mõõtmiskohustus on võrguettevõtjal, kelle ettevõte on elektrisüsteemis tehniliste parameetrite poolest kõrgemal tasemel. Võrdse taseme korral määrab mõõtmiskohustuse süsteemihaldur. (5) Võrguettevõtja võib kasutusele võtta tariifijuhtimiskellasid, mis tõendatult vastavad standardi EVS-EN 62054-21 nõuetele. Tõendusmaterjaliks on: 1) tootja vastavusdeklaratsioon või 2) selleks pädeva akrediteeritud kalibreerimislabori, akrediteeritud inspekteerimis- või sertifitseerimisasutuse vastavusotsus. (6) Võrguettevõtja peab kasutusel olevad tariifijuhtimiskellad pärast kellasisese toiteelemendi vahetust või kella remonti esitama kalibreerimisele akrediteeritud kalibreerimislaborisse. Kalibreerimistunnistus peab muu hulgas sisaldama otsust tariifijuhtimiskella vastavusest või mittevastavusest standardi EVS-EN 62054-21 täpsusnõudele. (7) Alates 1. jaanuarist 2013. a peab kauglugemisseade võimaldama järgmist: 1) andmesidevõrgu kaudu edastada võrguettevõtjale vähemalt üks kord ööpäevas igal kauplemisperioodil registreeritud mõõteandmeid; 2) tagada turuosalise ja võrguettevõtja kokkulepitud isiku juurdepääs võrguettevõtja salvestatud mõõteandmetele, mis on nimetatud käesoleva lõike punktis 1. (8) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed lisas 4 toodud andmevahetuse vormi kohaselt.

(1) Korterelamu korteri elektrienergia mõõtesüsteemi vahetab vajaduse korral välja võrguettevõtja, kui energiat müüakse otse korteri valdajale. (2) Kui elamu omanik soovib hakata arveldama ühe mõõtesüsteemi kaudu, peab ta võimaldama võrguettevõtjale kuuluva mõõtesüsteemi ettevõtjal ära võtta. (3) Kui tarbijale kuuluva mõõtesüsteemi taatlemise tähtaeg on lõppenud, asendab võrguettevõtja selle mõõtesüsteemi temale kuuluva mõõtesüsteemiga oma kulul.

(1) Võrguettevõtja ja liinivaldaja teeb tarbimiskohaga seotud kohtloetavate mõõtepunktide mõõteandmed eelmise kalendrikuu kohta AVP-le kättesaadavaks iga kuu üheksandaks päevaks. (2) Võrguettevõtja ja liinivaldaja esitab AVP-le igal tööpäeval eelmise päeva või päevade kohta esialgsed mõõdetud andmed nende mõõtepunktide kohta, kus mõõtmine toimub kauglugemise teel. Lõplikud andmed esitatakse iga kuu viiendaks päevaks.

(1) Turuosaline võib avatud tarnijat vahetada kalendrikuu vahetudes. Uus avatud tarnija edastab AVP-le teate avatud tarnija vahetuse kohta vähemalt 21 päeva enne kalendrikuu vahetust. (2) Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile bilansi selgitamiseks ja AVP pidamiseks vajaliku informatsiooni oma avatud tarnete ahela kohta. Kui tegevust alustab uus bilansihaldur või kui turuosalise bilansihaldur vahetub, teatab bilansihaldur sellest süsteemihaldurile. (3) 4 (4)

Bilansihaldur kasutab sidevahendeid, mis võimaldavad süsteemihalduril temaga ühendust võtta kogu ööpäeva. Bilansihalduri sidevahendid on: 1) telefon; 2) mobiiltelefon; 3) e-post. 4)

(1) Bilansihaldur edastab süsteemihaldurile teavet bilansilepingu sätete ja süsteemihalduri korralduste kohaselt. Teave edastatakse elektrooniliselt, kui bilansilepingus ei ole sätestatud teisiti. (2) Bilansihaldur edastab süsteemihaldurile andmed järgides AVP tehnilist juhendit ja bilansilepingus sätestatut. (3) Kui bilansihalduri bilanss ei ole tasakaalus, on ta kohustatud süsteemihalduri nõudmisel viivitamata näitama, kuidas bilanss tagatakse. Süsteemihalduri nõudmisel peab bilansihaldur alustama tegevust, mis tema bilansi tasakaalustab. (4) Bilansihaldur ei tohi ettekavatsetult bilansienergiat kasutada.

(1) Teabe edastamine süsteemihaldurile toimub vastavalt bilansilepingus sätestatule ja süsteemihalduri korraldustele. Teave edastatakse elektrooniliselt, kui bilansilepingus ei ole sätestatud teisiti. (2) Andmevahetus toimub AVP tehnilise juhendi ja bilansilepingu kohaselt.

(1) Määratud tarne pooled teevad nende kokkulepitud määratud tarned avatud tarnijale ja bilansihaldurile selle kehtestatud korra kohaselt teatavaks vähemalt üks tund enne, kui bilansihaldur teatab süsteemihaldurile tema bilanssi mõjutavatest määratud tarnetest. (2) Piiriülese määratud tarne korral ei tohi tarnete summaarne kogus ületada asjaomaste süsteemihaldurite poolt kauplemiseks antud vaba ülekandevõimsust piiril. (3) Bilansilepingus ettenähtud tähtaja jooksul esitab bilansihaldur süsteemihaldurile teabe, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) tootmise detailne plaan, millest on maha arvestatud elektrijaamade omatarve. Eraldi tuleb näidata kõikide üle 10 MW tootmisseadmete ja elektrijaamade tootmisplaanid, kõikide tuuleelektrijaamade detailsed tootmisplaanid liitumispunktide kaupa sõltumata nende võimsusest ning alla 10 MW tootmisseadmete ja elektrijaamade tootmise koondplaan; 2) summaarne tarbimine bilansihalduri bilansipiirkonnas; 3) koondandmed bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste ja teiste bilansihaldurite bilansipiirkondadesse kuuluvate turuosaliste vaheliste määratud tarnete kohta bilansihaldurite kaupa; 4) koondandmed bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste ja teiste süsteemihaldurite bilansipiirkondadesse kuuluvate turuosaliste vaheliste määratud tarnete kohta bilansihaldurite kaupa; 5) koondandmed bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste elektribörsi tarnete kohta. (4) Bilansihaldurid esitavad süsteemihaldurile andmed nende bilanssi puudutavate määratud tarnete kohta. Kui bilansihaldurid on määratud tarnete kohta esitanud erisuguseid andmeid, teeb süsteemihaldur selle neile viivitamata teatavaks. (5) Süsteemihaldur avaldab reaalajas oma veebilehel süsteemi kohta järgmist teavet: 1) kogutarbimine ja -tootmine; 2) tootmine tuuleenergiast; 3) süsteemidevaheline ülekandevõimsus; 4) kasutatud ülekandevõimsus; 5) ülekandesüsteemide katkestused; 6) tootmisüksuste katkestused; 7) informatsioon sageduse mõõtmise tulemuste kohta. (6) Avatud tarnija võib nõuda, et tootjad, kelle tootmisseadmete koguvõimsus ületab 2 MW, esitavad talle süsteemihalduri ettenähtud ajaks päeva tootmis- või tarbimisgraafiku prognoosi kauplemisperioodide kaupa. Prognoosis esitatakse eraldi andmed tuuleenergiast toodetud elektrienergia kohta. (7) 8 (8)

(1) Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Kauplemisperiood on täistund. Päeva esimene tund on ajavahemik 00.00–01.00 ja viimane tund on ajavahemik 23.00–00.00. (3) Bilansi selgitamise eesmärk on teha kindlaks turuosaliste vahelised elektrienergia tarned. Bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise kauplemisperioodi avatud tarne suurus. Kauplemisperioodide kaupa selgitatakse kõigi „Elektrituruseaduses” nimetatud turuosaliste bilanss. (4) Bilansihaldur kasutab bilansi selgitamiseks neid piiripunktide mõõtmisi, milles tema vastutab bilansi eest, ning neid mõõteandmeid, mille esitab asjaomane võrguettevõtja. (5) Bilansi selgitamiseks mõõdetakse elektrienergiat perioodimõõtmisseadmega ja tehakse kindlaks määratud tarned. Bilansi selgitamiseks võib kasutada kombineeritud meetodit, mis põhineb mõõtmisel ja tüüpkoormusgraafiku kasutamisel, kui madalpingel talitleva liitumispunkti peakaitsme voolutugevus faasis ei ületa 63 A. (6) Piiriülene tarne selgitatakse asjaomaste määratud tarnete alusel, millel on süsteemihaldurite kinnitus. Muu piiriülene elektrienergia loetakse süsteemihalduritevaheliseks bilansienergiaks.

(1) Süsteemi bilansi selgitamiseks liidetakse bilansihaldurite bilansienergia kogused, kauplemisperioodil ostetud ja müüdud asjaomaste süsteemihaldurite kinnitatud määratud tarnete kogused ning süsteemi bilansienergia. Saadav summa peab olema null. (2) Süsteemihaldur selgitab bilansihalduri ostetud või müüdud bilansienergia koguse, lähtudes bilansihalduri ja võrguettevõtjate edastatud infost ning süsteemihalduri ja bilansihalduri avatud tarnete ahelasse kuuluvate turuosaliste vahel kauplemisperioodil ostetud ja müüdud elektrienergia kogustest. (3) Avatud tarnija selgitab nende turuosaliste bilansi, kelle avatud tarnijana ta tegutseb.

(1) Bilansi selgitamiseks edastatakse: 1) esmane teave bilansi selgitamise kohta; 2) täpsustav teave, mida kasutatakse esmase teabe kontrollimiseks. (2) Kui selgub, et esmane teave ei ole õige, teeb süsteemihaldur koos bilansihalduriga ja teiste turuosalistega kindlaks õige teabe, mida kasutada bilansi selgitamisel.

(1) Bilansi selgitamiseks vajalik esmane teave peab süsteemihaldurile olema AVP-st kättesaadav arvestusperioodi lõppemisest alates kümne päeva jooksul. Esmase teabena käsitatakse andmeid mõõtmistel põhinevate nende avatud tarnete kohta, mis kuuluvad bilansihalduri bilanssi. (2) 3 (3) Hanke ja avatud tarnete koguseid täpsustav teave esitatakse süsteemihaldurile arvestusperioodi lõppemisest alates kahe kuu jooksul. (4) Mõõdetud tarnete täpsustamiseks peavad mõõteandmed olema süsteemihalduri käsutuses bilansilepingus ettenähtud tähtaja jooksul.

(1) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile bilansilepingus ettenähtud tähtaja jooksul kauplemisperioodi kohta järgmise teabe: 1) bilansihalduri mõõdetud elektritarnete summaarsed kogused; 2) bilansihalduri määratud tarnete üldkogused, mille andmed on edastatud süsteemihaldurile; 3) kauplemisperioodi ajal süsteemihalduri ja bilansihalduri avatud tarnete ahelasse kuuluvate turuosaliste vahel tehtud tehingud; 4) bilansihalduri bilansienergia kogus ja hind. (2) Lõplik teave edastatakse bilansihaldurile arvestusperioodi lõppemisest alates kolme kuu jooksul.

(1) 2 (2) 3 (3) Jaotusvõrguettevõtja avatud tarnija tarne kogus jaotusvõrgus arvutatakse jaotusvõrgu piiriarvestite näitude kohaste tarnekoguste summa ja jaotusvõrguettevõtjalt saadud, teiste turuosaliste poolt selle jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas mõõdetud tarnete vahena, millest on lahutatud jaotusvõrguettevõtja määratud tarnetena ostetud ja müüdud elektrienergia kogused. (4) Kui võrkudevaheline mõõtepunkt ei asetse võrkude piiril, võib mõõteandmed arvutada kahepoolselt kokkulepitud valemi alusel.

(1) Süsteemihaldur, bilansihaldur ja turuosalise avatud tarnija saab bilansi selgitamiseks vajalike mõõtepunktide mõõteandmed AVP-lt. (2) Mõõdetud tarnetes ja määratud tarnetes avastatud vigade kohta saadud teave edastatakse turuosalistele, kelle bilanss on vea parandamise tõttu muutunud. (3) Võrku antud ja võrgust võetud elektrienergia koguste kohta esitatud andmete erinevuse tuvastamisel tegelikust tarbimisest või mõõtesüsteemi rikke korral korrigeerib võrguettevõtja või liinivaldaja esitatud mõõteandmeid ja edastab vastava teabe AVP-le. AVP edastab korrigeeritava perioodi mõõteandmed turuosalise avatud tarnijale. (4) Mõõteandmeid korrigeeritakse tagasiulatuvalt kuni 12 kuud.

(1) Võrguettevõtja teeb üks kord aastas kindlaks turuosalisele kombineeritult mõõtmist ja tüüpkoormusgraafikut kasutades arvutatud elektrienergia tarbimiskoguste ja tegelikult tarbitud elektrienergia koguste vahe. Kui § 58 lõikes 2 sätestatud korra alusel fikseeritud elektrienergia tarbimiskogus on suurem kui tegelikult tarbitud kogus, siis võrguettevõtja maksab vahekoguse eest elektrimüüjale. Kui § 58 lõikes 2 sätestatud korra alusel fikseeritud elektrienergia tarbimiskogus on väiksem kui tegelikult tarbitud kogus, siis maksab elektrimüüja vahekoguse eest võrguettevõtjale. (2) Lõikes 1 sätestatud korda rakendatakse, kui korrigeeritava perioodi kohta on bilanss selgitatud, kuid elektrimüüja on turuosalisega tasaarvestuse teinud. Kui bilanss on selgitamata, arvestatakse elektrienergia korrigeeritud tarbimiskogustega selgitatavas bilansis. (3) Kui elektrienergia tarbimiskoguseid tuleb korrigeerida pärast bilansi selgitamist, siis võrguettevõtja ja elektrimüüja tasaarvestavad korrigeeritud tarbimiskogused, mille maksumus arvutatakse korrigeerimisperioodi elektribörsi Eesti hinnapiirkonna hinna alusel.

(1) Kui avatud tarne leping lõpeb, sõlmib avatud tarne teenust saanud turuosaline uue lepingu teise avatud tarnijaga hiljemalt eelmise lepingu lõppemise ajaks. Turuosaline teatab avatud tarne lepingu lõppemisest vähemalt üks kuu ette võrguettevõtjale, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. (2) Kui avatud tarnete ahel katkeb ja turuosaline ei sõlmi uut avatud tarne lepingut, loetakse tema avatud tarnijaks võrguettevõtja, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud, või selle võrguettevõtja nimetatud müüja.

(1) Bilansi selgitamiseks esitab süsteemihaldur bilansihaldurile arvestusperioodi lõppemisest alates 15 päeva jooksul süsteemihaldurile esitatud esmaste andmete alusel koostatud bilansiaruande. Aruandes esitatakse andmed bilansihalduritele igas tunnis müüdud ja bilansihalduritelt ostetud bilansienergia koguste ja arvutatud bilansienergia hinna kohta. (2) Koos bilansiaruandega esitab süsteemihaldur bilansihaldurile arve, kus on toodud summa, mis kuulub tasumisele eelmisel arvestusperioodil kaubeldud bilansienergia eest arvel näidatud maksetähtajaks. Tasumisele kuuluv summa väljendub bilansihalduri ja süsteemihalduri teineteiselt ostetud bilansienergia eest tasumisele kuuluvate summade vahena. (3) Kui lõpliku bilansiselgituse käigus selgub, et bilansienergia kogused erinevad esialgselt selgitatud bilansienergia kogustest, millest tulenevalt muudetakse ka bilansiaruandes määratud bilansienergia koguseid või hinda, esitab süsteemihaldur bilansihaldurile andmete muutumise teate saamisest alates seitsme päeva jooksul täiendava arve või toimub vastava summa tasaarveldamine süsteemihalduri esitatavas järgmises arves.

(1) Süsteemihalduril on õigus nõuda bilansihaldurilt garantiisid, millega bilansihaldur tagab bilansilepinguga võetud kohustuste tingimusteta täitmise. (2) Garantiid jagunevad püsi- ja muutgarantiiks. Iga bilansihalduri püsigarantii summa on 31 955 eurot. Muutgarantii suuruse määrab süsteemihaldur „Elektrituruseaduse” § 20 lõigete 3–6 järgi. Garantii annab Eesti või Euroopa majandusruumi kuuluva riigi pank, millel on rahvusvaheline investeerimistaseme krediidireiting. (3) Bilansihaldur esitab püsigarantii ettenähtud ajal. Garantii peab kehtima vähemalt neli kuud pärast bilansilepingu lõppemist. (4) Muutgarantii kantakse bilansihalduri poolt pangaülekandega süsteemihalduri spetsiaalsele deposiitkontole – garantiikontole. Bilansihaldur katab nimetatud ülekandega seotud kulud. Süsteemihaldur ei kompenseeri bilansihaldurile garantiikontole deponeeritud rahaga seotud kulusid ning süsteemihaldur tagastab bilansihaldurile tema poolt garantiikontole kantud raha eest panga poolt süsteemihaldurile makstavad intressid.