Käesolevas seaduses on mõisteid kasutatud järgmises tähenduses: 1) kultuuriväärtus – asi, mis on liikmesriigi õigusaktide kohaselt on enne liikmesriigistvõi pärast liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikku väljaviimist liigitatud või määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 36 tähenduses kui kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslik rikkus ja mis kuulub ühte käesoleva seaduse § 3 alusel kehtestatud kategooriasse. Kultuuriväärtus on ka asi või asjade kogum, mis ei kuulu ühtegi nimetatud kategooriatest, kuid mis kuulub liikmesriigi õigusaktide kohaselt riiklikuna käsitatavasse kogusse või liikmesriigi kohaliku või piirkondliku muuseumi, arhiivi või raamatukogu kogusse või kogusse, mida märkimisväärselt rahastab riik, või usulise ühenduse kogusse ning on kogu lahutamatu osa; 2) kultuuriväärtuse ebaseaduslik väljaviimine liikmesriigist – kultuuriväärtuse väljaviimine Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt, kui rikutakse kultuuriväärtuste väljaviimiseks liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud korda või määrust nr 3911116/922009/EMÜEÜ (EÜTELT L
Liikmesriigi territooriumilt väljaviidud ja käesoleva seaduse alusel tagastatavate kultuuriväärtuste kategooriad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) TaotlusEuroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtusekultuuriväärtuste tagastamiseks esitatakse Muinsuskaitseametileettenähtud ülesannete täitmist korraldab keskasutusena Muinsuskaitseamet.
(2) Taotluses peavad olema järgmised andmedKeskasutus täidab järgmisi ülesandeid: 1) kultuuriväärtuse kirjeldus ja dokument selle kohtateavitab asjaomaseid liikmesriike Eesti territooriumilt leitud kultuuriväärtusest, kui on põhjust oletada, et tegemistkultuuriväärtus on liikmesriigis kultuuriväärtusena käsitatava asjagateise liikmesriigi territooriumilt välja viidud ebaseaduslikult; 2) abistab taotluse esitanud liikmesriigi
(1) Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet aitavad oma pädevuse piires kaasa liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste leidmisele Eesti territooriumil. Nimetatud asutused teevad liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuse asukoha ja omaniku või valdaja kohta saadud andmed Muinsuskaitseametile kirjalikult teatavaks andmete saamisest alates viie tööpäeva jooksul. (2) Politsei- ja Piirivalveameti ja Maksu- ja Tolliameti pöördumise korral on Muinsuskaitseameti ekspert kohustatud tegema asja kultuuriväärtuse määramise ekspertiisi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused kasutavad koostööks ja teabe vahetamiseks ennekõike käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud infosüsteemi.
(1) Taotluse esitanud liikmesriik võib esitada hagi kultuuriväärtuse asukohajärgsele maakohtule kohtuasja algatamiseks kultuuriväärtuse omaniku või valdaja vastu kultuuriväärtuse sundvõõrandamiseks või ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja tagastamiseks ning omanikule õiglase hüvitise määramiseks kolme aasta jooksul pärast seda, kui taotluse esitanud liikmesriigi pädev keskasutus on teada saanud kultuuriväärtuse asukoha ja selle omaniku või valdaja teada saamisest alates ühe aasta jooksulvaldajal.
(2) Hagiavaldusele lisatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid.
(3) Taotluse esitanud liikmesriik teatab kohtuasja algatamisest viivitamatult Muinsuskaitseametile, kes informeerib sellest teiste liikmesriikide keskasutusi.
(4) Tagastamisnõuet ei või esitada, kui taotluse esitanud liikmesriigi territooriumilt kultuuriväärtuse ebaseaduslikust väljaviimisest on möödunud üle 30 aasta või kui taotluse esitanud liikmesriigi territooriumilt eseme väljaviimist ei peeta nõude esitamise ajal enam ebaseaduslikuks. Liikmesriigi õigusaktide kohaselt riiklikuna käsitatavasse kogusse või liikmesriigi kohaliku või piirkondliku muuseumi, arhiivi või raamatukogu kogusse või kogusse, mida märkimisväärselt rahastab riik, või usulise ühenduse kogusse kuulunud kultuuriväärtuse tagastamise nõude võib esitada asja ebaseaduslikust väljaviimisest alates 75 aasta jooksul, kui taotluse esitanud liikmesriik ei kohalda aegumistähtaega või kui Eesti Vabariigi ja taotluse esitanud liikmesriigi vahel sõlmitud lepinguga ei ole ette nähtud 75 aastast pikemat tähtaega.
(1) Kultuuriväärtuse sundvõõrandamise, ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja tagastamise ning hüvitise määramise kohtuasja menetletakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (2) Kultuuriväärtuse omanikul ei ole õigust esitada kultuuriväärtuse tagastamiseks esitatud hagile vastuväiteid, mis ei tulene käesolevast seadusest. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud menetluses võib taotluse esitanud liikmesriiki tema volituse alusel esindada Eesti Vabariik. 3 (3¹) Kultuuriväärtuse sundvõõrandamist kohaldatakse ka isiku suhtes, kes on kultuuriväärtuse saanud pärimise või kinke teel, ning sellisel juhul ei ole omanik soodsamas olukorras kui isik, kellelt ta kultuuriväärtuse sai. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esindab Eesti Vabariiki Muinsuskaitseamet.