(1) Määrus sätestab nõuded Eesti tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud ülikergõhusõidukite käitamisele ja nende lendudele Eesti õhuruumis.
(2) Ülikergõhusõidukiks loetakse kuni kahe istekohaga mootorõhusõidukit, mille maksimaalne stardimass (MTOM) ei ületa: 1) 300 kg üheistmelise maalennuki või kopteri puhul; 2) 450 kg kaheistmelise maalennuki või kopteri puhul; 3) 330 kg üheistmelise amfiib-, vesilennuki või kopteri puhul; 4) 495 kg kaheistmelise amfiib-, vesilennuki või kopteri puhul; 5) 472,5 kg kahekohalise maale maanduva lennuki puhul, mis on varustatud lennukile paigaldatud päästelangevarjusüsteemiga; 6) 315 kg ühekohalise maale maanduva õhusõiduki puhul, mis on varustatud lennukile paigaldatud päästelangevarjusüsteemiga; 7) tiiviklennukid maksimaalse stardimassiga mitte üle 560 kg gürokopteri puhul.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule loetakse ülikergõhusõidukiks lennukit, mille varisemiskiirus või minimaalne stabiilse lennu kiirus maandumisel ei ületa 35 sõlme kalibreeritud õhkkiirust.
Ülikergõhusõidukid liigitatakse: 1) A klassi ülikergõhusõidukiteks, mille juhtimine toimub kas osaliselt või täielikult ülikergõhusõiduki raskuskeskme asendi muutmise teel kandepinna suhtes; 2) B klassi ülikerglennukiteks, mille kandepind (kandepinnad) on lennuki kerega ühendatud jäigalt ja mille juhtimine toimub juhtpindade abil.; 3) kopteriteks, mille tõstejõud moodustub peamiselt õhu vastumõjul kandetiiviku(te)ga, mis pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede; 4) gürokopteriteks, mille tõstejõud moodustab peamiselt õhu vastumõjul kandetiivikutega (rootoriga), mis pöörlevad lennul ilma jõuseadme abita.
(1) Ülikergõhusõiduk peab olema varustatud vähemalt järgmiste mõõteriistade ja varustusega: 1) kõrgusemõõtja; 2) kiirusemõõtja; 3) magnetkompass; 4) kütusevaru näitur; 5) mootori heitgaaside või silindripeade temperatuuri näitur (kahetaktilise mootori puhul); 6) töökorras raadiosidevahend ja transponder (lendamisel kontrollitavas õhuruumis, lendamisel veekogu kohal, maandumisel või startimisel veepinnalt). (2) B klassi ülikerglennuk peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõõteriistadele ja varustusele olema varustatud ka järgmiste mõõteriistadega : 1) libisemisnäitaja; 2) tahhomeeter. (3) Amfiib- ja vesilennukid peavad olema varustatud istekohtade arvule vastava arvu päästevestidega. 3 (3¹) Gürokopter peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõõteriistadele olema varustatud ka rootori pöörete näidikuga. (4) Tüübisertifikaati mitteomava ülikergõhusõiduki kabiinis peab olema nähtaval kohal informatsioon «Õhusõiduk kuulub eksperimentaalkategooriasse ja ei ole ette nähtud inimeste vedamiseks», kui lennukäsiraamat ei sätesta teisiti.
(1) Ülikergõhusõiduki käitamisel kohaldatakse «Lennundusseadust» ja kõiki sellest tulenevaid õigusakte koos käesolevas eeskirjas sätestatuga.
(2) Õhusõidukite registrisse kantud ülikergõhusõidukit võib juhtida piloot, kellel: 1) on Lennuameti poolt väljastatud vastava pädevusega piloodiluba või mõne teise riigi lennundusvõimu poolt väljastatud ja Lennuameti poolt tunnustatud piloodiluba; 2) on läbitud Lennuameti poolt heaks kiidetud koolitusprogramm ja kes omab A-klassi ülikergõhusõiduki juhtimise pädevust.
(3) Eesti õhuruumis võib lennata : 1) Eesti tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud ülikergõhusõidukil; 2) välisriigi õhusõidukite registrisse kantud ülikergõhusõidukil, millel on Lennuameti poolt välja antud lennuluba.
(4) Ülikergõhusõidukeid ei või kasutada ärilistel eesmärkidel.
(5) Ülikergõhusõidukil lendamiseks Eesti õhuruumis peavad olema täidetud lennundusseaduses sätestatud kindlustusnõuded.
(1) 2 (2) 3 (3) Veekogu kohal lendamisel, veepinnale maandumisel või veepinnalt startimisel tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) piloodil ja kaassõitjal peavad olema seljas päästevestid; 2) transponder ja raadiosidevahendid peavad olema sisse lülitatud; 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud nõuded ei laiene lendudele, mis ei eemaldu veekogu kohal kaldajoonest kaugemale kui lauglemiskaugus seiskunud mootoriga. (4) Lahtise kabiiniga ülikergõhusõidukil peavad piloot ja kaassõitja kandma ohutusprille või visiiri ning kaitsekiivrit.
(1) Enne väljalendu peab ülikergõhusõiduki piloot veenduma et: 1) tal on kaasas piloodiluba, tervisetõend ja isikut tõendav dokument, välja arvatud juhul, kui tehakse vigurlende; 2) kaassõitjal on kaasas isikut tõendav dokument; 3) ülikergõhusõiduk on hooldatud ja lennukõlblik; 4) ülikergõhusõiduki pardal on käesoleva määruse §-s 3 lõikes 1 loetletud varustus, ülikergõhusõiduki registreerimissertifikaat, ülikergõhusõiduki kehtiv lennukõlblikkussertifikaat, ülikergõhusõiduki lennupäevik ja ülikergõhusõiduki lennukäsiraamat või lendamisjuhend, raadioluba (kui ülikergõhusõiduk on varustatud raadiojaamaga) varustatuse korral raadioluba, ülikergõhusõiduki kontrollkaardid, üle kahe tunni kestusega lendudel andmed ilmastikutingimuste kohta (lendudel kestusega üle 2 tunni) ning lennuplaanile vastav kütusevaru, millele lisandub lennuvälja ringlendudel kütusevaru vähemalt 1510-minutiliseks lennuks ja marsruutlennul vähemalt 4530