(1) Määrus sätestab rikutud kultuurimälestise (edaspidi mälestis) ja selle tähise endise seisundi taastamise korra. (2) Mälestise rikkumise all mõistetakse käesolevas määruses mälestise kahjustamist tema omaduste, struktuuri või ilme muutmisega, samuti «Muinsuskaitseseaduse» § 16 lõike 1 punktides 1 ja 11 sätestatud kohustuse (edaspidi hooldus- või remondikohustus) täitmata jätmist, mille tagajärjel mälestis on osaliselt kaotanud oma väärtuse. (3) Tähise rikkumise all mõistetakse käesolevas määruses tähise ilme kahjustamist, samuti «Muinsuskaitseseaduse» § 16 lõike 1 punktis 5 sätestatud kohustuse täitmata jätmist. (4) Käesoleva määrusega reguleeritav haldusmenetlus toimub «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
(1) Rikutud mälestise taastamist korraldab mälestist rikkunud isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus. Kui mälestist on kahjustatud hooldus- või remondikohustuse täitmata jätmise tõttu, korraldab mälestise taastamist selle omanik või valdaja. (2) Mälestise endise seisundi taastamiseks vajalike toimingute kindlaksmääramisel lähtutakse mälestistega seotud tööde tegemiseks sätestatud korrast vastavalt «Muinsuskaitseseadusele». (3) Mälestis loetakse taastatuks vastava aktiga, mille koostab Muinsuskaitseamet.
(1) Rikutud tähise taastamist, samuti uuega asendamist juhul, kui taastamine ei ole võimalik, korraldab tähist rikkunud isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus. Kui tähist on rikutud «Muinsuskaitseseaduse» § 16 lõike 1 punktis 5 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, korraldab tähise taastamist mälestise omanik või valdaja. (2) Käesolevas paragrahvis reguleerimata küsimustes lähtutakse §-des 5–7 sätestatud korrast.
Mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanikule või valdajale võib anda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise taastamiseks toetust riigieelarvest «Muinsuskaitseseaduse» § 29 lõike 31 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras või valla- või linnaeelarvest.
(1) Mälestise rikkumise kohta koostab Muinsuskaitseamet mälestise rikkumise akti (edaspidi akt) kümne päeva jooksul mälestise rikkumise päevast või rikkumise avastamise päevast arvates. Jätkuva või süveneva kahjustuse korral koostatakse akt rikkumise avastamise päeval. (2) Akti märgitakse: 1) selle koostamise kuupäev; 2) mälestise rikkumise või rikkumise avastamise kuupäev; 3) kahjustuse ulatus ja võimalusel selle tekitamise asjaolud; 4) mälestise seisund ja taastamise võimalikkus.
(1) Muinsuskaitseamet koostab mälestise taastamiseks ettekirjutuse (edaspidi ettekirjutus): 1) mälestist rikkunud isikule viivitamata pärast kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse jõustumist; 2) mälestise omanikule või valdajale hooldus- või remondikohustuse täitmata jätmise korral ühe kuu jooksul akti koostamise päevast arvates. (2) Ettekirjutus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse: 1) ametiasutuse, kelle nimel ettekirjutus on tehtud, nimi; 2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 3) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 4) isiku nimi, kellele ettekirjutus tehakse; 5) ettekirjutuse tegemise põhjendused; 6) viide õigusakti sättele, mille alusel ettekirjutus tehakse; 7) ettekirjutuse sisu, sealhulgas mälestise kahjustuste kõrvaldamiseks või edasiste kahjustuste ärahoidmiseks vajalikud toimingud, arvestades «Muinsuskaitseseaduses» sätestatud nõudeid, ning mälestise taastamise tähtaeg; 8) sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral; 9) ettekirjutuse vaidlustamise viis ja tähtaeg; 10) ettekirjutuse teinud ametniku allkiri; 11) adressaadi allkiri ettekirjutuse kättesaamise kohta või märge muul viisil kättetoimetamise kohta. (3) Ettekirjutus toimetatakse mälestist rikkunud isikule või mälestise omanikule või valdajale kätte väljastusteatega tähtkirjaga kolme päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. (4) Ettekirjutuse tegemisest informeerib Muinsuskaitseamet kirjalikult mälestise asukohajärgset valla- või linnavalitsust viie päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
(1) Kui mälestist rikkunud isik või mälestise omanik või valdaja ei ole talle ettekirjutusega pandud kohustust tähtaja jooksul täitnud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, võib Muinsuskaitseamet korraldada rikutud mälestise taastamise ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine), andes selleks täitekorralduse «Asendustäitmise ja sunniraha seaduses» sätestatud korras. (2) Asendustäitmise kulud nõutakse mälestist rikkunud isikult või mälestise omanikult või valdajalt sisse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.
Kui mälestise taastamine ei ole võimalik, korraldab Muinsuskaitseamet mälestise kohta säilinud informatsiooni talletamiseks mälestise säilinud osade ning vajaduse korral ka mälestise kaitsevööndi uurimise. Uurimiskulud nõutakse sisse vastavalt seadusele.
[käesolevast tekstist välja jäetud]