(1) Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam ning kes: 1) on täis- või osakoormusega või doktoriõppes õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või 2) on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või 3) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1 või 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis. (2) [Kehtetu] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. (3¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on varasemate õpingute kestel samal haridustasemel ja haridusastmel saanud õppelaenu, vähendatakse kordade arvu, mil tal on õigus saada õppelaenu varasematel kordadel saadud õppelaenude arvu võrra. Kutseõppe tasemeõppe puhul loetakse õppimine esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel ning erinevatele kutsetasemetele vastavatel esmaõppe õppekavadel erinevateks haridusastmeteks. (4) Akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel ei ole õigust saada õppelaenu. (5) Õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses antakse üks kord õppeaastas. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui üheksa kalendrikuud, antakse õppelaenu üks kord õppeaastas poole maksimaalmäära ulatuses. (6) Õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini.
(1) Õppelaenu andjad on krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel. (2) Õppelaenu andjad on Eestis asutatud krediidiasutus või teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal, kes on sõlminud riigiga õppelaenu andmise korraldamise lepingu. Riigi nimel sõlmib õppelaenu andmise korraldamise lepingu valdkonna eest vastutav minister. (3) Õppelaenu andmise korraldamise lepingu kohustuslikud tingimused on: 1) õppelaenu andmise tingimused ja kord; 2) riigitagatise rakendamise tingimused ja kord; 3) riigi poolt krediidiasutusele kompenseeritava
(1) Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid: 1) isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest; 2) välismaalase puhul dokument, milles on märge pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse kohta, või ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta; 3) välisriigis õppiva õpilase ja üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse, õpilase puhul õppekava nominaalkestuse kohta; 4) andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta; 5) andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta; 6) muud krediidiasutuse nõutud andmed.
(2) Krediidiasutus keeldub õppelaenu andmisest, kui õpilane õpilasele või üliõpilaneüliõpilasele, kes ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele, õppelaenul puudub käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud tagatis või on õppelaenuvõlglane. Krediidiasutusel on õigus keelduda õppelaenu andmisest, kui õpilane või üliõpilane on õppelaenuvõlglaneei ole krediidiasutuse andmetel täitnud nõuetekohaselt muid kohustusi krediidiasutuse või mõne teise laenuandaja ees.
(1) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 sätestatud ulatuses.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud laenusumma tagasimaksmise alustamist on kokkuleppel õppelaenu väljastava krediidiasutusega võimalik pikendada laenusaaja taotluse alusel kuni 18 kuuni, muutmata muid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimusi.
(2) Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma: 1) kui laenusaaja lõpetas õppe seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates õppekava kahekordseneljakordse nominaalkestuse jooksul; 2) kui laenusaaja lõpetas õpingud muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul ja mitte pikema perioodi kui õppekava pooleteisekordse nominaalkestuse jooksul.
(3) Kui laenusaaja on 12 kuu jooksul pärast õppe lõpetamist jätkanud õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 2025-aastase perioodi jooksul.
(4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub käesolevas lõikes nimetatud perioodil krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel.
(5) Isikul, kes enne 2009. aasta 1. juulit on lõpetanud õppe käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus, olnud teenistuses või tööl riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või tööl avalik-õigusliku juriidilise isiku juures vähemalt 12 kuud ning esitanud taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus, on õigus riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt. Õppelaenu kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
(5¹) [Kehtetu]
(5²) [Kehtetu]
(5³) [Kehtetu]
(5⁴) [Kehtetu]
(5⁵) [Kehtetu]
(5⁶) [Kehtetu]
(5⁷) [Kehtetu]
(5⁸) Riik ei kustuta õppelaenu või lõpetab õppelaenu kustutamise käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või § 28 lõigetes 9 või 10 sätestatut.
(6) Õppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagab vähemalt ühe Eesti kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale.[Kehtetu]
(2) Riik tagab õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
(1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 lõigetes 1–3 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tematagasi maksma või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses.
(2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodudsätestatud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtesvastu nõudeõigus kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses, mille riik krediidiasutusele tasus.
(3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja või pantija, kui kokku on lepitud uues maksegraafikus, riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud laenusumma tagastamata jäägilt vastavalt laenulepingus kokku lepitud kommertsintressimäärale.
(4) Laenusaaja või tema käendaja või pantija põhjendatud taotluseltaotluse alusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel leppida laenusaaja, tema käendaja või pantijagalaenusaajaga kokku ositi maksmises.
(5) Kui riigi tagatud õppelaenu väljastamisel või sissenõudmisel ei ole krediidiasutus järginud õppelaenu väljastamisele või sissenõudmisele käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimusi, on riigil õigus keelduda riigitagatise rakendamisest.
(1) Laenusaaja surma korral lõpevad krediidiasutuse õppelaenulepingust tulenevad nõuded riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses.
(2) Laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaajal puuduva töövõime tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt, tema käendajatelt või pantijatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses.
(3) Laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt, tema käendajatelt või pantijatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuste täitmist nimetatud ulatuses. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse raske või sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.
(4) Laenusaaja surma, temal puuduva töövõime tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral loobub riik käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest.
(1) Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks esitab krediidiasutus Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele vastavasisulise kirjaliku taotluse ühe kuu jooksul arvates päevast, kui krediidiasutus sai teada käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või § 22 lõikes 1 nimetatud asjaolust.
(1¹) Riigi poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel esitab isik Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise kirjaliku taotluse. Taotluse esitamisel annab isik krediidiasutusele nõusoleku andmete edastamiseks Sotsiaalkindlustusametile.
(1²) Isik võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile krediidiasutuse kaudu.
(1³) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel kantakse taotlusele järgmised andmed: 1) nimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, kontaktandmed; 2) õppelaenu väljastanud krediidiasutuse andmed.
(1⁴) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud juhul kinnitab isik taotluses, et teine vanem on teadlik ja nõus, et õppelaenu kustutamist taotleb taotlust allkirjastav isik.
(2) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul lisabedastab krediidiasutus valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele lisaks taotlusele järgmised dokumendid: 1) õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad; 2) käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad; 3) laenusaajale õppelaenu laekumist kinnitava dokumendi; 4) krediidiasutuse poolt õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise nõudmist kinnitavate dokumentide ärakirjad; 5) muud riigitagatise rakendumiseks vajalikud andmed.
(3) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud juhul lisabedastab krediidiasutus Rahandusministeeriumile lisaks taotlusele järgmised dokumendid: 1) õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad; 2) riigitagatise rakendumise aluseks olevaid asjaolusid tõendavate dokumentide (surmatunnistus, kohtumäärus surnuks tunnistamise kohta jms) ärakirjad; 3) muud riigitagatise rakendumiseks vajalikud andmed.
(3¹) Riigitagatise rakendumisel käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 või 3 sätestatud juhul edastab krediidiasutus Sotsiaalkindlustusametile ühe kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates järgmised andmed: 1) õppelaenulepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad; 2) õppelaenu andmed: laenu taotlemise ja väljamaksmise kuupäev, laenusumma, laenujääk riigitagatise rakendamise taotlemise ajal; 3) teavitus, kui riigitagatis on rakendunud käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel.
(4) Rahandusministeeriumil või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusel on õigus krediidiasutuselt nõuda ka käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata dokumentide esitamist, kui need võivad tõendada krediidiasutuse nõude aluseks olevaid asjaolusid.
(5) Kui krediidiasutus on täitnud käesolevas seaduses riigitagatise rakendumiseks esitatud nõuded, makstakse laenusaaja poolt võlgnetav laenusumma krediidiasutusele välja ühe kuu jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud taotluse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates.
(6) Kui laenusaaja kohustusele on rakendunud riigitagatis krediidiasutuse taotlusel vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 1, kuid isik esitab käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud taotluse Sotsiaalkindlustusametile, edastatakse isiku nõusolekul tema taotlus koos nõude aluseks olevate andmetega asjaomasele ametiasutusele.
(7) Sotsiaalkindlustusamet ja Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus säilitab riigitagatise rakendumisel saadud isikuandmeid kuni seitse aastat alates laenusaaja, tema käendaja või pantija poolt kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ning käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 ettenähtud intressi maksmisest või riigi poolt krediidiasutusele laenusaaja poolt võlgnetava laenusumma maksmisest § 22 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud juhul. Pärast nimetatud tähtaja möödumist isikuandmed kustutatakse.
(1) Käesoleva seaduse § 21 lõigetest 2 ja 4 tulenevates õigussuhetes esindab riiki valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ning käesoleva seaduse § 22 lõigetest 2 ja 3 tulenevates õigussuhetes esindab riiki Sotsiaalkindlustusamet.
(2) Õppelaenu saamiseks õigustatud ja õppelaenu saanud isikute arvestust peab Haridus- ja Teadusministeerium. Ülikoolid, rakenduskõrgkoolid
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib õppelaenu saajate arvestuse pidamiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu.
(4) Krediidiasutus edastab Haridus- ja kutseõppeasutusedTeadusministeeriumile või käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel volitatud isikule järgmised andmed ja dokumendid: 1) õppelaenu saaja nime, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutusisikukoodi, edastavadõppelaenulepingu sõlmimise kuupäeva ning õppelaenu väljastanud krediidiasutuse andmed oma õpilasteviivitamata pärast õppelaenulepingu sõlmimist; 2) välisriigis õppiva laenusaaja õppeasutusega seotud dokumendid ja esildise 30 päeva jooksul nende dokumentide krediidiasutusele esitamisest arvates; 3) käesoleva seaduse § 18 lõikes 4 sätestatud juhul õppelaenu saaja lapse isikukoodi viie tööpäeva jooksul tõendatud taotluse krediidiasutusele esitamisest arvates; 4) õppelaenu saanud isikute andmed koos haridustasemega, üliõpilastemille omandamiseks laenu saadi, magistrandide ja doktorantide kohtakord aastas pärast õppeaasta lõppu.
(5) Haridus- ja Teadusministeeriumile kaks korda aastas – 1. veebruariksTeadusministeerium või käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel volitatud isik säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid ja 1dokumente seitse aastat alates õppelaenulepingu lõppemisest. oktoobriks.
2013Haridus- ja Teadusministeerium teeb järelhindamise hiljemalt 2030. aastal eraldatavate kõrgharidustaseme õppe õppetoetuste fondide arvestamisele ei kohaldataaasta 31. detsembriks, et hinnata käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut ning 20132026. aasta õppetoetuste fondid arvestatakse1. septembril jõustunud õppelaenuga seotud muudatuste rakendamise mõju ja eraldatakse õppeasutustele 2012tulemuslikkust. aasta mahus.
(1) Enne 2026/27. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse nende sõlmimise ajal kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Enne 2022/23. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepinguid võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsioonis toodud tingimustele. Kui laenusaaja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustele, võib õppelaenulepingut muuta nimetatud lõike kohaselt.
(3) Laenusaaja, kellel on kehtiv õppelaenuleping sõlmitudei ole enne 20222026/2327. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva õppelaenulepinguga seotud õpingud lõppenud või kellel ei ole õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud või kes on nimetatud aja jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta vastavat õppelaenulepingut käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
(4) Laenusaajal, kellel on enne 2026/27. õppeaasta algust sõlmitud kehtiva õppelaenulepinguga seotud õpingute lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel lõpetamisest möödunud rohkem kui 12 kuud ja kes ei ole nimetatud 12 kuu jooksul asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis, ei ole õigust krediidiasutuselt taotleda selle õppelaenulepingu tingimuste muutmist või lepingu lõpetamist pooltekäesolevas seaduses sätestatud tingimustele, sealhulgas laenu refinantseerimisel. Nimetatud õppelaenulepingus võib krediidiasutusega kokkuleppel muuta intressimäära vastavalt käesolevas seaduses toodudsätestatud tingimustele.
(25) Laenusaaja ja krediidiasutus võivadAlates 2022/23. õppeaastast sõlmitud õppelaenulepingutele kohaldatakse riigi poolt krediidiasutusele intressi vahe tasumisel käesoleva seaduse 2026. aasta 1. septembril jõustunud redaktsiooni § 16 lõike 6 teist lauset.
(6) Kui õppelaenulepingule rakendub käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud juhul riigitagatis ning õppelaenuleping on tagatud õppelaenu intressimäära muutmises kokku leppidakäendusega või hüpoteegiga Eestis asuvale kinnisvarale, lisab krediidiasutus taotlusele peale § 23 lõikes 2 nimetatud dokumentide ka enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad.