Määruses ja selle lisades kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) diplom ja tunnistus – käesoleva määruse ja STCW konventsiooni kohaselt väljaantud ja kinnitatud dokument, mis annab isikule, kellele see on väljastatud, õiguse töötada ametikohal ning täita ettenähtud vastutustasandiga seotud ülesandeid laeval, mille tüüp, kogumahutavus, peamasinate efektiivne koguvõimsus ja tüüp vastavad diplomil, tunnistusel ning kinnituslehel kindlaksmääratule; 2) juhtkonna liige – kapten ja laevaohvitserid; 3) kapten – laeva ainuisikuline üldjuht, kelle seaduslikud korraldused on kohustuslikud täitmiseks kõigile laeval viibivatele isikutele; 4) kemikaalitanker – laev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi (koos muudatustega) 17. peatükis loetletud vedelate toodete veoks mahtlastina; 5) kolmas riik – riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik; 6) kuu – kalendrikuu või 30 päeva, mis koosneb vähem kui ühe kalendrikuu pikkuste ajavahemike summast; 7) laevajuht – 2. peatüki 2. jaole vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser; 8) laevamehaanik – 2. peatüki 3. jaole vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser; 9) laevaohvitser – laevajuht, laevamehaanik, raadioelektroonik, laeva turvaülem ja teised reederi määratud spetsialistid; 10) laeva turvaülem – kapteni ees vastutav isik laeva pardal, kelle reeder on määranud vastutama laeva turvalisuse eest; 11) mereside teenistus – hõlmab vahiteenistust, tehnohooldust ja remonti vastavalt raadioeeskirjale, SOLAS konventsioonile ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) asjakohastele soovitustele koos muudatustega; 12) meresõidupraktika – diplomi, tunnistuse või kinnituslehe saamiseks vajalik teenistus laeva pardal; 13) naftatanker – laev, mis on ehitatud nafta ja naftasaaduste veoks mahtlastina; 14) peamasinate efektiivne koguvõimsus – laeva peamasinate nimiväljundvõimsus kilovattides, mis kantakse üle käiturile ja mis on kajastatud laeva registreerimistunnistusel või muus ametlikus dokumendis; 15) punkrilaev – naftatanker, mida kasutatakse laevade punkerdamiseks sadamas või reidil; 16) raadioeeskiri – eeskiri, koos muudatustega, mille on vastu võtnud ülemaailmne raadioside konverents liikuva mereside teenistuse kohta; 17) raadioside operaator – 2. peatüki 4. jaole vastava kvalifikatsiooniga isik; 18) reakoosseisu liige – laevapere liige, kes ei ole juhtkonna liige; 19) STCW koodeks – meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeks koos muudatustega, mis on vastu võetud STCW konventsiooni osalisriikide 1995. aasta konverentsi 2. resolutsiooniga; 20) teenistusülesanded – laeva käitamiseks, inimelude ohutuse tagamiseks merel ja merekeskkonna kaitseks vajalikud ülesanded, kohustused ja vastutus, mis on kindlaks määratud STCW koodeksis; 21) teine mehaanik – laevamehaanik, kellele läheb üle vastutus laeva mehaanika- ja elektriseadmete käitamise, toimimise ja hoolduse eest, kui vanemmehaanik on võimetu oma ülesandeid täitma; 22) vanemmehaanik – laevamehaanik, kes vastutab laeva mehaanika- ja elektriseadmete käitamise, toimimise ja hoolduse eest; 23) vanemtüürimees – laevaohvitser, kellele läheb üle laeva üldjuhtimine, kui kapten on võimetu oma ülesandeid täitma; 24) veeldatud gaasi tanker – laev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse veeldatud gaase mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete rahvusvahelise koodeksi (koos muudatustega) 19. peatükis loetletud veeldatud gaaside või muude toodete veoks mahtlastina.
(1) Laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendab meresõidudiplom (edaspidi diplom) või -kutsetunnistus (edaspidi tunnistus). (2) Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmiste diplomite ja tunnistuste vormid: 1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lisa 1); 2) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus (lisa 2); 3) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lisa 3); 4) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus (lisa 4); 5) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom (lisa 5); 6) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lisa 6); 7) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lisa 7); 8) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lisa 8); 9) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lisa 9); 10) 11) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus (lisa 11); 12) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom (lisa 12); 13) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom (lisa 13); 14) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom (lisa 14); 15) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom (lisa 15); 16) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom (lisa 16); 17) laeva elektrimehaaniku diplom (lisa 17); 18) laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lisa 18); 19) piirangutega raadioside operaatori tunnistus (lisa 19); 20) raadioside operaatori tunnistus (lisa 20); 21) teise klassi raadioelektrooniku diplom (lisa 21); 22) esimese klassi raadioelektrooniku diplom (lisa 22); 23) 24) 25) 26) madruse tunnistus (lisa 26); 27) vahimadruse tunnistus (lisa 27); 28) vanemmadruse tunnistus (lisa 28); 29) laevakoka tunnistus (lisa 29); 30) laevamotoristi tunnistus (lisa 30); 31) laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lisa 31); 32) laevaelektriku tunnistus (lisa 32); 33) päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus (lisa 33); 34) päästeparve vanema tunnistus (lisa 34); 35) kiirvalvepaadi vanema tunnistus (lisa 35); 36) laeva turvaülema tunnistus (lisa 43); 37) ohutusalane tunnistus (lisa 44); 38) kiirlaeva laevajuhi tunnistus (lisa 45); 39) tankeril töötamise tunnistus (lisa 46); 40) väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistus (lisa 48). (3) Lõikes 2 nimetatud diplomid ja tunnistused väljastab Veeteede Amet kooskõlas STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetega.
(1) Mereõppeasutuste konventsioonikohase õppe õppekavad ja valmendid peavad tagama STCW konventsiooni nõuete täitmise ning vastama Eesti õigusaktide nõuetele. Mittekonventsioonikohase õppe õppekavad peavad vastama Eesti õigusaktide nõuetele. Õppekavade sisu, õppeainete loetelu, õppeainete mahu ja haridustasemele vastavuse osas peab täitma vähemalt vastava kutsestandardi nõudeid. (2) Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavas on praktilise töö ühe vormina ette nähtud meresõidupraktika praktikandina juhul, kui konventsioonikohasele õppele asuja ei ole eelnevalt läbinud õppekava lõpetamiseks ja vastava kvalifikatsiooni saamiseks vajalikku meresõidupraktikat. Meresõidupraktika vorm, maht ja läbiviimise ning arvestamise tingimused määratakse kindlaks STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetega.
STCW konventsiooni reegli I/12 ja STCW koodeksi alajaotises A-I/12 sätestatud tehnilisi tingimusi ja teisi selle alajaotise sätteid ning STCW koodeksi A osaga diplomi või tunnistuse suhtes kehtestatud nõudeid järgitakse: 1) kõikide kohustuslike valmendil põhinevate koolituste puhul; 2) kõikide STCW koodeksi A osas nõutavate hindamiste puhul, mida tehakse valmendi abil; 3) kõikide STCW koodeksi A osas nõutavate pädevustaseme demonstreerimiste puhul, mida tehakse valmendi abil.
(1) Mereõppeasutus moodustab eksamikomisjoni «Meresõiduohutuse seaduse» § 20 lõike 52 kohaselt. (2) Eksamikomisjoni koosseisu kuuluvad esimees, vähemalt kolm liiget ja sekretär. Eksamikomisjoni koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga mereõppeasutuse juht. (3) Eksamikomisjoni eksamiprotokollid vormistab komisjoni sekretär. Eksamiprotokollide alusel väljastatakse mereõppeasutuse lõpudokument. (4) Eksamikomisjoni tööga seonduvad kulud kannab mereõppeasutus.
Laevakoka koolitus peab vastama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1946. aasta laevakokkade diplomeerimise konventsioonile nr 69.
(1) Veeteede Amet väljastab diplomi või tunnistuse Eesti kodanikule või Eestis seaduslikul alusel viibivale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kellel on käesoleva määruse nõuete kohane meresõidupraktika ning kes on läbinud käesoleva määruse nõuetele vastava koolituse ja omandanud vastava kutse Eestis või välisriigis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses või on lõpetanud nimetatud mereõppeasutuse. (2) Diplom või tunnistus väljastatakse § 6 lõikes 3 nimetatud mereõppeasutuse lõpudokumendi alusel või § 7 lõikes 3 nimetatud mereõppeasutuse kursuse õppekava läbimise ja kutse omistamise või kinnitamise tunnistuse ning eksamiprotokolli alusel. Isikud, kes on läbinud koolituse ja omandanud kutse välisriigis tegutsevas või tegutsenud õppeasutuses või lõpetanud nimetatud mereõppeasutuse, peavad diplomi või tunnistuse saamiseks esitama Veeteede Ametile läbitud õppekava sisu ja mahtu tõendava õiendi. (3) Diplomid ja tunnistused väljastatakse määramata ajaks. Diplomi või tunnistuse väljastamise aluseks olevaid dokumente säilitatakse 50 aastat. (4) Juhul kui diplomi või tunnistuse tekst on muutunud raskesti loetavaks või selle tekstis on vähemalt üks täht muutunud mitteloetavaks või kui tuvastatakse diplomi või tunnistuse vormistamise ebatäpsus või sellele kantud andmete ebaõigsus või kui diplom või tunnistus on hävinud, kadunud või ära varastatud, peab selle omanik tegema duplikaadi saamiseks kirjaliku avalduse Veeteede Ametile. Diplomi või tunnistuse duplikaat väljastatakse arhiivis olevate dokumentide alusel, arvestades diplomi või tunnistuse omaniku õigusi selle väljastamise ajal ning vastavust STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetele. (5) Kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplom või tunnistus annab õiguse töötada oma eriala mis tahes madalamal ametikohal. Veeteede Amet võib väljastada laevapere liikme taotlusel tema kvalifikatsioonist madalama astme tunnistuse.
(1) Diplomi või tunnistuse kehtivuse meresõiduks määrab kinnitusleht, välja arvatud §-s 37 ja 2. peatüki 6. jaos nimetatud tunnistuste korral. Kinnitusleht kuulub 2. peatüki 2. jao ja 3. jao §-de 30–36 ning sama peatüki 4. jao alusel väljastatud diplomi või tunnistuse juurde ning annab diplomi või tunnistuse omanikule õiguse töötada kinnituslehel märgitud tasemele vastaval ametikohal ja õiguse täita kinnituslehel märgitud teenistusülesandeid. Kinnituslehte ei nõuta kohalikus rannasõidus alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval. STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe vorm on toodud lisas 36. Käesoleva määruse alusel väljastatud STCW konventsioonis sätestamata diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe vorm on toodud lisas 37. (2) STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe väljastamise aluseks on lisas 39 loetletud täiendusõppekursuste lõpetamise kehtivad tunnistused vastavalt teenistusülesannetele, tasemele ja ametikohale, kui taotleja ei ole saanud vastavat väljaõpet üldise koolituse käigus, ning kehtiv tervisetõend laevapere liikme terviseseisundi kohta. STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe saamiseks peavad kinnituslehe taotlejad laeva juhtkonna liikme diplomi või tunnistuse esmakordsel taotlemisel esitama tunnistuse merendusalase inglise keele eksami sooritamise kohta §-s 7 nimetatud komisjoni ees või tõendama inglise keele oskust §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (3) Veeteede Amet märgib kinnituslehele diplomi või tunnistuse kordumatu numbri ja kinnituslehe järjekorranumbri. (4) Veeteede Amet väljastab registreeritud kinnituslehe kuni viieks aastaks. Kinnituslehe kehtivusaeg määratakse lähima täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi kehtivusaja järgi. (5) Laeva otstarbest tuleneva kohustusliku täiendusõppe mitteläbimise puhul märgitakse kinnituslehele lisa 39 punktidest 10, 11, 18 ja 19 tulenevad piirangud, mis ei luba töötada asjaomase otstarbega laeval. (6) Veeteede Amet võib reederi taotlusel erakorralistel asjaoludel pikendada kinnituslehe kehtivust kuni kolmeks kuuks. (7) Kinnitusleht kaotab kehtivuse, kui diplomi või tunnistuse tunnistab kehtetuks või tühistab selle väljaandnud Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik või kolmas riik. (8) Ametikoht, millel diplomi või tunnistuse omajal on õigus töötada, peab olema vähemalt samaväärne ohutu mehitatuse tunnistusel märgituga.
(1) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi poolt nõuetekohaselt väljastatud diplomeid ja tunnistusi, kui need on välja antud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 323, 03.12.2008, lk 33–61). (2) Veeteede Amet tunnustab kolmanda riigi poolt laevapere liikmele nõuetekohaselt väljastatud diplomeid ja tunnistusi, kui see riik kuulub Euroopa Komisjoni poolt koostatud riikide nimekirja, kelle diplomeid ja tunnistusi Euroopa Liidu liikmesriigid tunnustavad. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide tunnustamisel väljastab Veeteede Amet kinnituslehe ja kannab sellele võimalikud piirangud tulenevalt ametikohast, teenistusülesandest ja vastutustasandist. Diplomi või tunnistuse tunnustamise kinnituslehe vorm on toodud käesoleva määruse lisas 38. (4) Veeteede Amet võib kehtestada piiranguid Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja antud diplomite ja tunnistuste omanikele tulenevalt ametikohast, teenistusülesandest ja vastutustasandist kohalikus rannasõidus ja alternatiivdiplomite omanikele, mis on välja antud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ I lisa reegliga VII/1. Piirangute kehtestamisel tuleb arvestada, et nõuded ei oleks rangemad kui nõuded, mis on kehtestatud Eesti meremeestele. (5) Välisriigi kapten, vanemtüürimees, vanemmehhaanik või teine mehhaanik, kes töötab Eesti riigilippu kandvatel laevadel, peab omama vajalikke teadmisi Eesti merendusalastest õigusaktidest ja seda peab tõendama kirjalikult reeder või tema esindaja. (6) Laeva juhtkonna liige võib töötada Eesti riigilippu kandval laeval kuni kolm kuud, kui tal on kolmandas riigis välja antud nõuetekohase kinnituslehega asjakohane kehtiv diplom või tunnistus, millele Veeteede Amet ei ole veel väljastanud kinnituslehte selle kohta, et juhtkonna liige on pädev töötama Eesti riigilippu kandval laeval, välja arvatud raadioelektroonik ja raadiooperaator, kelle suhtes kohaldatakse raadioeeskirju. Sel juhul peab olema laeval lisas 47 toodud vormi kohane Veeteede Ameti väljastatud tõend selle kohta, et Veeteede Ametile on esitatud taotlus kinnituslehe saamiseks.
(1) Veeteede Ametis moodustatakse alaliselt tegutsev komisjon laevapere liikmete teadmiste ja oskuste hindamiseks. Komisjon hindab laevapere liikmete teadmisi ja oskusi «Meresõiduohutuse seaduse» § 20 lõikes 56 nimetatud juhtudel. (2) Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni koosseisu kinnitab Veeteede Ameti peadirektor. Komisjoni esimeheks määratakse Veeteede Ameti töötaja. Komisjoni koosseisu kaasatakse tööandjate esindajad. (3) Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni esimehe kutset tõendav diplom peab olema väljastatud STCW konventsiooni reegli II/2, III/2 või IV/2 alusel ja olema sama või kõrgema tasemega kui eksamineeritava isiku taotletav diplom. (4) Teadmiste ja oskuste hindamise tulemuste kohta koostatakse protokoll, mis võetakse aluseks diplomi või tunnistuse väljastamisel. Protokolli vorm on toodud käesoleva määruse lisas 40. 5 (5)
(1) Esimese diplomi või tunnistuse saamiseks, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud enam kui viis aastat, tuleb vastavalt STCW konventsiooni nõuetele sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni ees. (2) Käesoleva määruse 2. peatüki 6. jaos nimetatud tunnistuste saamiseks, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud enam kui viis aastat, tuleb sooritada kutseeksam §-s 7 nimetatud vastava ala laevapere liikmeid koolitava mereõppeasutuse kutsekomisjoni ees.
(1) Mereväe õppeasutuse lõpetanule väljastatakse laevajuhtkonna liikme diplom või tunnistus §-s 11 nimetatud komisjoni otsuse alusel, kui taotleja esitatud õiendi alusel vastavad mereväe õppeasutuse õppekava sisu ja maht STCW konventsiooni nõuetele. Õppekava sisu ja mahu vastavust STCW konventsiooni nõuetele hindab Veeteede Amet. (2) Juhul kui mereväe õppeasutuse õppekava sisu ja maht ei vasta STCW konventsiooni nõuetele, tuleb mereväe õppeasutuse lõpetanul läbida täiendav õpe puuduvate õppeainete mahus ja sooritada sellekohane eksam mereõppeasutuses. (3) Veeteede Amet väljastab mereväe õppeasutuse lõpetanule 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi ja 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplomi järgmistel tingimustel: 1) diplomi taotlejal on meresõidupraktika vähemalt vahiohvitserina sõjalaeval vähemalt 33 kuud, mille kohta esitatakse mereväe õiend; 2) diplomi taotlejal on meresõidupraktika vähemalt kolm kuud kauba- või reisilaeval kogumahutavusega 500 või enam või peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam vastavalt teki- või masinameeskonnas; 3) diplomi taotleja on sooritanud eksami §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (4) Lõikes 3 nimetatud diplomist kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi saamiseks peab diplomi taotleja haridustase vastama «Meresõiduohutuse seaduse» § 20 lõike 53 nõuetele.
. peatüki 2. jaos ning §-des 74 ja 741 nimetatud laevajuhi ning laevajuhi-mehaaniku diplomit või tunnistust omav isik võib juhtida laeva või väikelaeva vastavalt oma diplomile või tunnistusele ja sellele laevale või väikelaevale lubatud sõidupiirkonnas.
(1) Veeteede Amet võib väljastada soodustusloa «Meresõiduohutuse seaduse» § 20 lõikes 57 nimetatud juhul. (2) 3 (3) Soodustusloa vorm on toodud käesoleva määruse lisas 41.
(1) Diplomi või tunnistuse saamiseks või vahetamiseks või kinnituslehe saamiseks vajaliku meresõidupraktikana arvestatakse dokumentide esitamise päevale eelneva kümne aasta jooksul läbitud meresõidupraktikat. Sellest varasemat meresõidupraktikat arvestatakse juhul, kui seda on võimalik tõendada ja kontrollida Eesti Vabariigis asuvates arhiivides. (2) Laeva pardal töötava laevapere liikme meresõidupraktika ajast arvatakse välja sadamas või remondis viibiva laeva seisuaja osa, mis ületab 30 päeva. (3) 2. peatüki 3. jaos nimetatud laevamehaanikute ning §-s 741 nimetatud laevajuhtide-mehaanikute diplomite ja tunnistuste saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd teisaldataval ujuvvahendil. (4) Meresõidupraktikat arvestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» § 29 lõike 3 punktis 6 sätestatud munsterdamise andmete või meresõidupraktika tõendi alusel. (5) Meresõidupraktika arvestamisel võib Veeteede Amet laevade kogumahutavuse ja peamasinate efektiivse koguvõimsuse suhtes rakendada mööndusi, kui meresõidupraktika pikkus eelnimetatud laevadel ületab nõutava meresõidupraktika. (6) Meresõidupraktika arvestamisel, kui laeval kasutatakse käesolevas määruses sätestamata ametikohtade nimetusi, esitab reeder Veeteede Ameti nõudmisel nende ametikohtade ametijuhendid. (7) 8 (8) Veeteede Amet keeldub meresõidupraktika arvestamisest järgmistel juhtudel: 1) esitatud meresõidupraktika andmed on ebaõiged või mitteloetavad; 2) isik ei täitnud laeval töötades ettenähtud teenistusülesandeid; 3) isikul ei olnud õigust täita temale antud teenistusülesandeid.
Veeteede Amet rakendab meetmeid, kui selgub või kui talle teatatakse tema väljastatud diplomi või tunnistuse või kinnituslehe omaniku ebapädevusest, tegevusest või tegevusetusest, mis võib kujutada otsest ohtu inimelule, varale või merekeskkonnale, ning vajaduse korral määrab karistuse «Meresõiduohutuse seaduse» 16. peatüki kohaselt või peatab diplomi või tunnistuse kinnituslehe kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks kooskõlas «Meresõiduohutuse seaduse» § 21 lõike 10 alusel kehtestatud korraga.
(1) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) rannasõidukipri ja piiranguga raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine; 2) lisas 39 nimetatud ohutusalase põhikoolituse lõpetamine; 3) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogupikkusega 12 meetrit või enam või väikelaevajuhina laeval kogupikkusega alla 12 meetri. (2) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistuse omanik võib töötada kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval. (3) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistuse omanik võib töötada ilma vanemmehaanikuta laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on alla 200 kW ja peamasinaid käitatakse navigatsioonisillalt või kohalt, kust laeva roolitakse.
(1) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) kipri ja piiranguga raadioside operaatori õppekursuste lõpetamine; 2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 50 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis; 3) käesoleva määruse lisas 39 nimetatud baasväljaõppe kursuse või kursuse «ohutusalane tutvustav õpe laeval» lõpetamine. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule. (3) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada: 1) vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega kalapüügilaeval; 2) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 20-se kogumahutavusega laeval.
(1) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 50 või enam; 3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule. (3) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse omanik võib töötada: 1) kiprina lähisõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega kalapüügilaeval; 2) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeval; 3) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega reisilaeval kuni 36 reisijaga pardal, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam; 4) vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega kalapüügilaeval.
(1) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni ja raadioside operaatori õppekursuste lõpetamine; 2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 100 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule. (3) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval.
(1) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus; 2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 100 või enam; 3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule. (3) Laevajuhile, kellel on väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus, väljastatakse väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam ja ta on läbinud täiendusõppe laevajuhi kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks. (4) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse omanik võib töötada kaptenina lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega reisilaeval, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kaptenina või kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam ja kaptenina lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega muul laeval.
(1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks on vajalik: 1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe koolitus; 2) raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine; 3) vähemalt 12 kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 500 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis; 4) päästevahendite ja valvepaadi vanema täiendusõppe läbimine. (2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd sõja- või jõelaeval. Mereõppeasutuse õppuritel arvatakse meresõidupraktika hulka kuni kaks kuud meresõidupraktikat sõjalaeval. (3) Kui puudub mereõppeasutuse nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõend 36 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 500 või enam. Kui praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktika pikkus on väiksem kui 12 kuud, tuleb diplomi saamiseks esitada meresõidupraktika tõend puuduva osa kohta kolmekordses mahus. 3 (3¹) Lõike 1 punktis 3 ja lõikes 3 nimetatud meresõidupraktika asemel võib arvestada laevajuhil, kel on §-s 21 või 22 või § 741 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud laevajuhi tunnistus, 36 kuud meresõidupraktikat laevajuhina laeval kogumahutavusega 75 või enam. (4) Diplom väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule. (5) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi omanik võib töötada: 1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest; 2) kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 100 või enam.
(1) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni koolitus; 2) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom; 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 500 või enam ning sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd sõjalaeval. (3) Laevajuhile, kellel on väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, võib väljastada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (4) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada: 1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest; 2) vanemtüürimehena väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval; 3) vanemtüürimehena kohalikus rannasõidus, sõltumata laeva kogumahutavusest; 4) kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval.
(1) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni koolitus; 2) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva või 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom; 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 500 või enam; 4) täiendusõppe läbimine mitte varem kui üks aasta enne kapteni diplomi taotlemist; 5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd sõjalaeval. (3) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanik võib töötada: 1) vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest; 2) kaptenina väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval; 3) kaptenina kohalikus rannasõidus, sõltumata laeva kogumahutavusest.
(1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni koolitus; 2) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom; 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam; 4) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd sõjalaeval. (3) Laevajuhile, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, võib väljastada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (4) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada: 1) vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest; 2) kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval.
(1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni koolitus; 2) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom; 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat rahvusvahelises meresõidus vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam või kaptenina laeval kogumahutavusega 500 või enam; 4) täiendusõppe läbimine mitte varem kui üks aasta enne kapteni diplomi taotlemist; 5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd sõjalaeval. (3) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanik võib töötada kaptenina ning vahi- ja vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest ja sõidupiirkonnast.
Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele järgmisi laevamehaaniku diplomeid ja tunnistusi: 1) 2) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus (lühendatult MMK), mille vorm on toodud lisas 11; 3) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom (lühendatult VMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 12; 4) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom (lühendatult VTM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 13; 5) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom (lühendatult VVM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 14; 6) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom (lühendatult STM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 15; 7) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom (lühendatult SVM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 16; 8) laeva elektrimehaaniku diplom (lühendatult EMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 17; 9) laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lühendatult KMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 18.
(1) Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) mootorlaeva mehaaniku õppekursuse lõpetamine; 2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 150 kW või enam. (2) Tunnistust ei vahetata kõrgema kutsekvalifikatsiooni vastu. (3) Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse omanik võib töötada: 1) vahimehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW; 2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW.
(1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku koolitus; 2) vähemalt neli kuud õppepraktikat laevaremondiettevõttes või mereõppeasutuse mehaanikatöökojas; 3) vähemalt kuus kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam; 4) päästevahendite ja valvepaadi vanema täiendusõppe läbimine. (2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd sõja- või jõelaeval. Mereõppeasutuse õppuritel arvatakse meresõidupraktika hulka kuni kaks kuud meresõidupraktikat sõjalaeval. (3) Kui puudub mereõppeasutuse nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõend 18 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam ja täidetud peab olema lõike 1 punkti 2 nõue. Kui praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktika pikkus on väiksem kui kuus kuud, tuleb diplomi saamiseks esitada meresõidupraktika tõend puuduva osa kohta kolmekordses mahus. 3 (3¹) Lõike 1 punktis 3 ja lõikes 3 nimetatud meresõidupraktika asemel võib arvestada laevamehaanikul, kel on §-s 30 ja § 741 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tunnistus, 36 kuud meresõidupraktikat laevamehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 200 kW või enam. (4) Diplom väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule. (5) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplomi omanik võib töötada: 1) vahimehaanikuna igal mootorlaeval; 2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW. 6 (6)
(1) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku koolitus; 2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom; 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam; 4) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd sõjalaeval. (3) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada: 1) vahimehaanikuna igal mootorlaeval; 2) teise mehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 3000 kW; 3) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW.
(1) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku koolitus; 2) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom; 3) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat mehaanikuna, mille hulka arvatakse teise mehaaniku diplomi taotlemisel esitatud meresõidupraktika ning millest vähemalt 12 kuud on meresõidupraktikat teise mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam; 4) mehaanikute täiendusõppe läbimine mitte varem kui üks aasta enne vanemmehaaniku diplomi taotlemist; 5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd sõjalaeval. (3) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada: 1) vahi- või teise mehaanikuna igal mootorlaeval; 2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 3000 kW; 3) vanemmehaanikuna kohalikus rannasõidus, sõltumata mootorlaeva peamasinate efektiivsest koguvõimsusest.
(1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku koolitus; 2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom; 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW või enam; 4) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd sõjalaeval. (3) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada: 1) vahi- või teise mehaanikuna igal mootorlaeval; 2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 3000 kW, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat teise mehaanikuna mootorlaeval peamasinate koguvõimsusega 750 kW või enam; 3) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW.
(1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku koolitus; 2) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku või väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom; 3) vähemalt 36 kuud meresõidupraktikat mehaanikuna, mille hulka arvatakse teise mehaaniku diplomi taotlemisel esitatud meresõidupraktika ning millest vähemalt 12 kuud on meresõidupraktikat teise mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW või enam; 4) mehaanikute täiendusõppe läbimine mitte varem kui üks aasta enne vanemmehaaniku diplomi taotlemist; 5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd sõjalaeval. (3) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada vahi-, teise või vanemmehaanikuna igal mootorlaeval.
(1) Laeva elektrimehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) laeva elektrimehaaniku koolitus; 2) vähemalt kolm kuud laeva elektriseadmete remondi praktikat laevaremondiettevõttes; 3) vähemalt üheksa kuud meresõidupraktikat praktikant-elektrikuna või elektrikuna laeval elektriseadmete koguvõimsusega 600 kW või enam. (2) Diplom väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule. (3) Laeva elektrimehaaniku diplomi omanik võib töötada elektrimehaanikuna igal laeval.
(1) Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) laeva külmutusseadmete mehaaniku koolitus; 2) vähemalt kolm kuud külmutusseadmete remondi praktikat laevaremondi- või muus kaldaettevõttes; 3) vähemalt üheksa kuud meresõidupraktikat külmutusseadmete praktikant-masinistina või masinistina laeval külmutusseadmete külmatootlikkusega 70 00 kcal/t (81,5 kW) või enam. (2) Diplom väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule. (3) Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi omanik võib töötada külmutusseadmete mehaanikuna igal laeval.
Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele järgmisi laeva raadiosidespetsialisti diplomeid ja tunnistusi: 1) piirangutega raadioside operaatori tunnistus (lühendatult RPT), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 19; 2) raadioside operaatori tunnistus (lühendatult ROT), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 20; 3) teise klassi raadioelektrooniku diplom (lühendatult RET), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 21; 4) esimese klassi raadioelektrooniku diplom (lühendatult REE), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 22.
(1) Piirangutega raadioside operaatori tunnistuse saamiseks on vajalik piirangutega raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule. (3) Piirangutega raadioside operaatori tunnistuse omanik võib pidada raadiosidet laevadel, mille sõidupiirkond on merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) rajoon A1.
(1) Raadioside operaatori tunnistuse saamiseks on vajalik raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule. (3) Raadioside operaatori tunnistuse omanik võib töötada kõikidel laevadel, mille sõidupiirkond on merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonid A1, A2, A3 ja A4.
(1) Teise klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) raadioelektrooniku koolitus; 2) vähemalt kolm kuud praktikat raadioseadmete hooldusel või kontrollil. (2) Isik, kellel on raadiotehniline keskeriharidus, peab diplomi saamiseks lõpetama GMDSSi kursuse ja saama vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat raadiosidespetsialistina laeval. (3) Teise klassi raadioelektrooniku diplomi omanik võib töötada reisilaevadel, mille sõidupiirkond on merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonid A1 ja A2, ning kaubalaevadel, sõltumata merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonist.
(1) Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) teise klassi raadioelektrooniku diplom; 2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat laeval teise klassi raadioelektroonikuna; 3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees. (2) Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi omanik võib töötada kõikidel laevadel, sõltumata merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonist.
Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele järgmisi teki- ja masinameeskonna liikmete tunnistusi: 1) madruse tunnistus (lühendatult MMS), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 26; 2) vahimadruse tunnistus (lühendatult WMS), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 27; 3) vanemmadruse tunnistus (lühendatult VMS), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 28; 4) laevakoka tunnistus (lühendatult LKT), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 29; 5) laevamotoristi tunnistus (lühendatult MST), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 30; 6) laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lühendatult KSM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 31; 7) laevaelektriku tunnistus (lühendatult LEK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 32. 8) 9) 10)
(1) Madruse tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada madruse õppekursus. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
(1) Vahimadruse tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) madruse õppekursuse lõpetamine; 2) vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam või õppelaeval või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
(1) Vanemmadruse tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) nooremmadruse, madruse või vahimadruse tunnistus; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam, millest vähemalt kuus kuud vahimadrusena navigatsioonivahis; 3) päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(1) Laevakoka tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) koka õppekursuse lõpetamine; 2) vähemalt kolm kuud erialast tööstaaži; 3) vähemalt kaks kuud meresõidupraktikat. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule. (3) Reisilaeval reisijate toitlustamisega tegelevalt kokalt ei nõuta laevakoka tunnistust.
(1) Laevamotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti ja laevaelektriku tunnistuse saamiseks on vajalik vastava eriala õppekursuse lõpetamine. (2) Laevamotoristi tunnistuse taotlejal peab olema vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat masinaruumis. 2 (2¹) Laeva külmutusseadmete masinisti tunnistuse taotlejal peab olema vähemalt kaks kuud meresõidupraktikat praktikant-külmutusseadmete masinistina või kaks kuud praktikat külmutusseadmete teenindamisel. 2 (2²) Laevaelektriku tunnistuse taotlejal peab olema vähemalt kaks kuud meresõidupraktikat praktikant-laevaelektrikuna või kaks kuud praktikat remondis oleval laeval. (3) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
(1) Kiirvalvepaadi vanema tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus; 2) kiirvalvepaadi õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses. (2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(1) Veeteede Amet vahetab § 8 lõikes 1 nimetatud isikute kehtivuse kaotanud Eesti Vabariigi diplomi või tunnistuse või endise NSV Liidu diplomi või tunnistuse, mis on välja antud enne STCW konventsiooni 1995. aasta muudatuste jõustumist, käesoleva määruse nõuetele vastava diplomi või tunnistuse vastu kooskõlas §-dega 57–73 ning arvestades kehtivuse kaotanud või endise NSV Liidu diplomi või tunnistuse omaniku õigusi selle väljastamise ajal. (2) Laevajuhid ja laevamehaanikud peavad esitama tunnistuse päästevahendite ja valvepaadi vanema täiendusõppe läbimise kohta mereõppeasutuses.
(1) Paragrahvides 57–73 käsitletakse Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määruse nr 389 «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste kohta» alusel väljastatud laevajuhtide, -mehaanikute ja reakoosseisu diplomite ja tunnistuste STCW konventsiooni nõuetele vastavate diplomite ja tunnistuste vastu vahetamise korda. (2) Laevamehaanikud peavad esitama tunnistuse päästevahendite ja valvepaadi vanema täiendusõppe läbimise kohta mereõppeasutuses.
Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidu vahitüürimehe tunnistuse asemel väljastatakse §-s 19 nimetatud väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus.
Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse asemel väljastatakse §-s 20 nimetatud väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus.
Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidu vahitüürimehe tunnistuse asemel väljastatakse §-s 21 nimetatud väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus.
Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse asemel väljastatakse §-s 22 nimetatud väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus.
-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomi asemel väljastatakse §-s 23 nimetatud 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom.
Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi asemel väljastatakse §-s 24 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom.
Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni piiranguga diplomi asemel väljastatakse §-s 25 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom.
Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomi asemel väljastatakse §-s 25 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom.
-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi asemel väljastatakse §-s 26 nimetatud 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom.
-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplomi asemel väljastatakse §-s 27 nimetatud 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom.
Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse asemel väljastatakse §-s 30 nimetatud väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus.
Laevamehaaniku diplomid vahetatakse samanimeliste STCW konventsiooni vormile vastavate §-des 30–35 nimetatud diplomite vastu. Laeva elektrimehaaniku ja laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomid vahetatakse samanimeliste §-des 36 ja 37 nimetatud diplomite vastu.
Nooremmadruse tunnistuse asemel väljastatakse §-s 48 nimetatud madruse tunnistus.
Laeva motoristi ja vanemmadruse tunnistused vahetatakse samanimeliste STCW konventsiooni vormile vastavate §-des 50 ja 52 nimetatud tunnistuste vastu. Külmutusseadmete masinisti ja elektriku tunnistused vahetatakse samanimeliste §-s 52 nimetatud tunnistuste vastu.
(1) Veeteede Amet teavitab Euroopa Komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ kohaselt: 1) lähisõidu määratlust ja väljaõppetingimusi käsitlevatest nõuetest; 2) kolmanda riigi laevapere liikmete väljaõppe ja diplomeerimise tunnustamise taotlemisest. (2) Veeteede Amet edastab Euroopa Komisjonile kvaliteedisüsteemi sõltumatu hindamise aruande kuue kuu jooksul alates hindamise kuupäevast. (3) Veeteede Amet teatab Euroopa Komisjonile, teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele, kellega on sõlmitud kokkulepe vastavalt STCW konventsiooni reegli I/10 punktile 1.2, meremeeste diplomeerimise alaste pettuste avastamise ja teabevahetusega tegeleva pädeva asutuse andmed. (4) Veeteede Amet tõendab teise liikmesriigi taotlusel meremeeste diplomite ja tunnistuste ning kinnituslehtede või muude Eestis väljastatud väljaõpet tõendavate dokumentide kehtivust. (5) Veeteede Amet teeb vastava taotluse korral kättesaadavaks andmed meremeeste diplomite ja tunnistuste, kinnituslehtede ja soodustuslubade ehtsuse ja kehtivuse kohta. (6) Veeteede Amet teatab viivitamata koos põhjendustega Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele kavatsusest tunnistada kehtetuks kõigi kolmanda riigi välja antud diplomite ja tunnistuste kinnituslehed.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]