Määrusega kehtestatakse maaparandushoiukava sisu- ja vorminõuded ning kava koostamise kord.
(1) Maaparandushoiukava (edaspidi hoiukava) on maaparandushoiutöö (edaspidi hoiutöö) sihipäraseks korraldamiseks ja maaparandussüsteemi keskkonnameetmete (edaspidi keskkonnameede) kavandamiseks paberkandjal ja digitaalselt koostatud planeerimisdokument. (2) Hoiukavad koostatakse Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. a määruse nr 132 „Vesikondade ja alamvesikondade määramine” §-s 1 nimetatud vesikondade kohta. (3) Hoiutööde ja keskkonnameetmete otstarbekamaks kavandamiseks koostatakse hoiukava seletuskiri, tehnilised üldnäitajad, lisas 1 loetletud vesikonna hoiukavade piirkondade (edaspidi piirkond) tehnilised näitajad ja § 5 lõike 5 punktides 4–6 nimetatud kaardid piirkondade kaupa. (4) Hoiukava koostatakse asjakohaste andmete ja kava koostamiseks tehtud uurimistöö tulemuste alusel, arvestades asjaomase veemajanduskava põhimõtetega. (5) Hoiukavas määratakse «Maaparandusseaduse» § 47 lõikes 2 nimetatud eesvoolu kaitselõigu asukoht suublal, kui maaparandussüsteemi suublaks on vooluveekogu. Kaitselõigu alguseks on eesvoolu suubumiskoht suublal. Kaitselõigu lõpuks on koht suublal, kus suubla kalda kõrgusarv on kümme sentimeetrit väiksem eesvoolu suubuva kõige madalamal paikneva drenaažikollektori suudme põhja kõrgusarvust või kus suubla kalda kõrgusarv vastab eesvoolu suubuva kõige madalamal paikneva dreeni või kuivenduskraavi põhja kõrgusarvule.
Hoiukava osad on: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) seletuskiri; 4) lisas 2 toodud vormi kohased hoiukava tehnilised üldnäitajad; 5) lisas 3 toodud vormi kohased piirkonna tehnilised näitajad; 6) hoiukava kaardid; 7) 8)
(1) Hoiukava tiitellehel märgitakse: 1) hoiukava nimetus (vesikond); 2) hoiukava koostaja ja hoiukava koostamisse kaasatud isiku nimi; 3) hoiukava koostamise aasta. (2) Hoiukava sisukorras esitatakse seletuskirja osade nimetused ja lisade loetelu.
Hoiukava üldosas antakse ülevaade: 1) maaparanduse vajadusest; 2) maaparandussüsteemide toimimisest; 3) maaparandushoiu vajadusest; 4) hoiukava senisest rakendamisest; 5) kasutatud andmestikest ja tehtud uurimistöödest.
(1) Vesikonna ülevaates kirjeldatakse: 1) vesikonna üldandmeid; 2) 3) 4) 5) piirkondi; 6) maaparandussüsteemide üldandmeid; 7) vesikonna maaparandushoiu olulisemaid probleeme; 8) maaparandushoiu ühistegevust. (2) Vesikonna maaparandushoiu olulisemad probleemid on muu hulgas: 1) eesvoolude hooldatus; 2) maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu seisund; 3) eesvoolude hoidu mõjutav inimtegevus; 4) muult maalt (elamumaa, ärimaa, tootmismaa, turbatööstusmaa) maaparandussüsteemi suunatud vee mõju maaparandussüsteemi toimimisele; 5) põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud kuivendatud maa ja selle kasutussobivus; 6) koprapaisutused maaparandussüsteemidel; 7) üleujutusoht maaparandussüsteemidel; 8) riigieesvoolude ökoloogiline seisund; 9) põllumajandusliku hajukoormuse vähendamise võimalused maaparandussüsteemidel; 10) maaparandushoidu mõjutavad kaitsealused objektid. (3) Maaparandushoiu ühistegevuse kirjeldamisel esitatakse andmed maaparandusühistute kohta ja analüüsitakse maaparandusühistute tegevust.
(1) Vesikonna maaparandushoiu kokkuvõttes antakse ülevaade: 1) riigieesvoolude maaparandushoiu prioriteetidest; 2) riigieesvoolude hoiutööde mahtudest ja hoiuks vajalikest vahenditest; 3) riigieesvooludel keskkonnameetmete rakendamise mahtudest ja vajalikest vahenditest; 4) muudel I järgu eesvooludel keskkonnameetmete rakendamise mahtudest. (2) Vesikonna maaparandushoiu kokkuvõttes analüüsitakse maakasutuse muutusi ebapiisava maaparandushoiu korral.
(1) Vesikonna üldkaardile kantakse: 1) vesikonna piir; 2) piirkondade piirid; 3) maakondade piirid; 4) maaparandussüsteemide maa-ala piir; 5) maaparandussüsteemi eesvoolud, sealhulgas eraldi riigieesvoolud. (2) Vesikonna riigieesvoolude ökoloogilist seisundit kajastavale kaardile kantakse: 1) vesikonna piir; 2) piirkondade piirid; 3) riigieesvoolud; 4) muult maalt, sealhulgas elamumaa, ärimaa, tootmismaa ja turbatööstusmaa, maaparandussüsteemi suunatud vee suubumiskohad; 5) nende vooluveekogumite seisundiklassid, kuhu riigieesvoolud kuuluvad. (3) Vesikonna maaparandusalast ühistegevust kajastavale kaardile kantakse: 1) vesikonna piir; 2) maakondade piirid; 3) maaparandussüsteemide maa-ala piir; 4) riigieesvoolud ja ühistute hooldatavad ühiseesvoolud; 5) olemasolevate maaparandusühistute tegevuspiirkonnad. (4) Piirkonna maaparandussüsteemide kaardile kantakse: 1) piirkonna piir; 2) maakondade piirid; 3) kohalike omavalitsuste piirid; 4) maaparandussüsteemide maa-ala piir; 5) maaparandussüsteemi eesvoolud, sealhulgas eraldi riigieesvoolud; 6) maaparandussüsteemi eesvoolude kaitselõigud; 7) kasutuses olev kuivendatud põllumajandusmaa; 8) drenaažiga kuivendatud maa-alal eraldi sügava madalsoo ja peenliivade ala; 9) keskkonnaregistrisse kantud vooluveekogud ja seisuveekogud. (5) Piirkonna maaparandussüsteemidega seotud kaitstavate loodusobjektide kaardile kantakse: 1) piirkonna piir; 2) maakondade piirid; 3) kohalike omavalitsuste piirid; 4) maaparandussüsteemide maa-ala piir; 5) maaparandussüsteemi eesvoolud, sealhulgas eraldi riigieesvoolud; 6) maaparandussüsteemil asuvate või sellega piirnevate kaitstavate loodusobjektide piirid või asukohad; 7) keskkonnaregistrisse kantud vooluveekogud, seisuveekogud ja allikad. (6) Piirkonna eesvoolude veekaitse kaardile kantakse: 1) piirkonna piir; 2) maakondade piirid; 3) kohalike omavalitsuste piirid; 4) maaparandussüsteemide maa-ala piir; 5) maaparandussüsteemi eesvoolud, sealhulgas eraldi riigieesvoolud ja muud I järgu eesvoolud; 6) riigieesvooludel ja muudel I järgu eesvooludel hajukoormuse levikust mõjutatud lõigud ja hajukoormuse koondatud sissevoolud; 7) keskkonnaregistrisse kantud vooluveekogud ja seisuveekogud; 8) kohad, kus maaparandussüsteemi suublaks on karst.
Hoiukavad koostab Põllumajandusamet.
Eesvoolude kaitselõigud suublal määratakse 1. jaanuariks 2021. a.