(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Eesti sadamaid külastavate välisriigi lippu kandvate laevade (edaspidi välislaev ) kontrollimise ja kinnipidamise kord ning laevakontrolli akti ja kinnipidamise akti vormid. (2) Käesolevat määrust kohaldatakse Eesti sadamaid külastavatele välislaevadele. Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevadele, mereväe abilaevadele ja kalalaevadele ning lihtsa konstruktsiooniga puulaevadele ja riigilaevadele, mida ei kasutata kommertseesmärkidel, ning lõbusõidulaevadele, mida ei kasutata kaubanduslikuks meresõiduks. (3) Kui konventsioonide nõuded otseselt laevale ei laiene, peab Veeteede Ameti järelevalveametnik, kellel on õigus ja kohustus kontrollida välislaevu (edaspidi inspektor) veenduma, et laeva, inimeste ja merekeskkonna ohutus on tagatud. (4) Konventsioonid käesoleva määruse tähenduses on «1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon» koos «1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 1988. aasta protokolliga» ja kehtivate muudatustega, «1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel» koos «1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 1988. aasta protokolliga» ja kehtivate muudatustega, «1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt» koos kehtivate protokollide ja muudatustega, «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978» koos kehtivate muudatustega (edaspidi STCW konventsioon), «Laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja kehtestamise konventsioon» koos kehtivate muudatustega, «1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon» koos kehtivate muudatustega, «Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 147 «Kaubalaeva miinimumstandardid»» koos kehtivate muudatustega, «1969. aasta rahvusvaheline konventsioon tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral» koos kehtivate protokollide ja muudatustega ning «Laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvaheline konventsioon».
(1) Kontroll käesoleva määruse tähenduses on inspektori käik laevale eesmärgiga kontrollida laeva tunnistuste ja teiste laevadokumentide kehtivust, laeva seisukorda ja selle seadmeid ning laevapere liikmeid ja nende elamis- ja töötingimusi. Kontroll jaguneb järgmiselt: 1) tunnistuste, dokumentide ja laeva seisukorra kontroll; 2) üksikasjalikum kontroll; 3) laiendatud kontroll. (2) Kontrollimisel juhindub inspektor konventsioonide ning käesoleva määruse ja teiste õigusaktide nõuetest. (3) Konventsioonidega ühinemata riigi laevu kontrollitakse samas mahus, kui konventsioonidega ühinenud riikide laevu. (4) Veeteede Amet peab ühe kalendriaasta jooksul kontrollima vähemalt 25% Eesti sadamatesse saabunud välislaevadest. Arvestuse aluseks on üks külastus laeva kohta kalendriaasta jooksul arvestatuna kolme viimase aasta keskmisena. (5) Esmajärjekorras kontrollimisele kuuluvate laevade väljavalimisel tuleb lähtuda §-des 3 ja 4 esitatud kriteeriumidest. (6) Veeteede Amet peab tagama, et laev, mille tehnilist, organisatsioonilist ja muud seisukorda väljendava «26. jaanuari 1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi laevakontrolli kohta» koos selle kehtivate muudatustega (edaspidi Pariisi MOU) laevakontrollialases andmebaasis ja teabesüsteemis (edaspidi SIReNaC süsteem) arvutatud suhtarv (edaspidi valikutegur ( target factor)) on 50 või enam ning mis ei ole laiendatud kontrolli subjekt ja mille viimasest kontrollist on möödunud vähemalt üks kuu, kontrollitakse § 5 kohaselt. (7) Laiendatud kontroll käesoleva määruse tähenduses on § 7 lõikes 1 nimetatud laeva põhjalik kontroll Pariisi MOU protseduurireeglite ja käesoleva määruse nõuete kohaselt. (8) Kontrollimisele kuulub: 1) paragrahvis 3 märgitud laev, olenemata laeva valikutegurist; 2) paragrahvis 4 märgitud laev, olenevalt laeva valikutegurist. (9) Kontrollimist ei teostata, kui laeva on eelneva kuue kuu jooksul kontrollinud mis tahes Euroopa Liidu või Pariisi MOU liikmesriik ja juhul, kui: 1) laev ei ole §-des 3 ja 4 toodud loetelus; 2) eelmise kontrolli käigus ei avastatud puudusi; 3) puudub §-s 6 nimetatud kindel põhjus laeva kontrollimiseks; 4) laev ei kuulu § 7 lõikes 1 nimetatute hulka. (10) Kindel põhjus (clear grounds) käesoleva määruse tähenduses on §-s 6 nimetatud põhjus või tõendus, et laev või selle varustus või laevapere ei vasta konventsioonide nõuetele või kapten ja laevapere ei tunne peamisi mereohutuse tagamise ning merereostuse vältimise nõudeid ja protseduure. (11) Kontrolli võivad läbi viia inspektorid, kes vastavad «Meresõiduohutuse seaduse» § 76 lõike 61 alusel kehtestatud välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuetele. (12) Laeva kontrollimisel võib inspektor kasutada sõltumatu eksperdi abi. (13) Inspektor peab laeva kontrollimisel vältima laeva põhjendamatut kinnipidamist ja viivitust.
Olenemata valikuteguri suurusest, käsitletakse järgmisi laevu esmajärjekorras kontrollitavate laevadena: 1) laev, mille kohta on lootsilt või sadamakaptenilt või piirivalveametnikult laekunud informatsioon meresõitu ohustavate puuduste kohta; 2) laev, mis on rikkunud laevaliikluse korraldamise süsteemi või ohtlikust lastist teavitamise nõudeid; 3) laev, mida tuleb kontrollida mõne teise riigi palvel; 4) laev, mille kohta on kaebusi kaptenil või teistel laevapere liikmetel või mõnel teisel isikul või organisatsioonil, kellel on õiguspärane huvi laeva elamis- ja töötingimuste või reostuse vältimise vastu, kusjuures teabe edastanud isikut ei avalikustata; 5) laev, mis enne sadamasse saabumist on osalenud kokkupõrkes, olnud madalikul või puutunud põhja või on väidetavalt süüdi ohtlike ainete merre heitmise eeskirjade rikkumises või reostuses või on manööverdanud ebakindlalt või ohtlikult, rikkudes Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO ) kehtestatud liikluskorda või ohutu navigeerimise eeskirju või on navigeerinud viisil, mis on ohtlik teistele laevadele, reisijatele, varale või keskkonnale; 6) laev, millel on ohutuse põhjustel peatatud klass eelneva kuue kuu jooksul.
(1) Järgmisi laevu kontrollitakse olenevalt valikuteguri suurusest: 1) laev, mida Pariisi MOU liikmesriigid ei ole kontrollinud eelmise kuue kuu jooksul SIReNaC süsteemi alusel; 2) laev, mille kohta ei ole andmeid SIReNaC süsteemis; 3) laev, mille klassitunnistused ning konventsioonidega ettenähtud tunnistused laeva konstruktsiooni ja varustuse kohta on välja andnud Euroopa Liidu poolt tunnustamata klassifikatsiooniühing; 4) Pariisi MOU aastaaruandes «musta nimekirja» kantud riigi lipu all sõitev laev; 5) laev, mis on sadamast välja lubatud teatud tingimustel (näiteks puuduste kõrvaldamine enne lahkumist, järgmises sissesõidusadamas, 14 päeva jooksul või muudel tingimustel); 6) eelmise kontrolli käigus leitud puudustega laev sõltuvalt puuduste arvust; 7) laev, mis on eelmises sadamas kinni peetud; 8) sellise riigi lipu all sõitev laev, mis ei ole ratifitseerinud kõiki § 1 lõikes 4 loetletud konventsioone; 9) laev, millele on klassi omistanud klassifikatsiooniühing, mille järelevalve all olevatel laevadel esineb keskmisest rohkem puudusi; 10) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud laev; 11) enam kui 13 aastat vana laev. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud laevade kontrollimise eelistamisel võtab Veeteede Amet arvesse Pariisi MOU lisa 1 1. peatüki nõuete kohaselt SIReNaC süsteemis äratoodud valikuteguri. Valikutegur näitab suuremat prioriteetsuse astet. Valikutegur leitakse kasutatavate, Pariisi MOU raames määratletud valikutegurite summana. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 5–7 kohaldatakse vaid juhul, kui laeva on kontrollitud viimase 12 kuu jooksul.
(1) Inspektor peab kontrollima konventsioonidega ettenähtud laeva tunnistuste ja teiste dokumentide kehtivust ning konventsioonide nõuetele vastavust ning veenduma laeva heas üldseisukorras (sealhulgas masinaruum ja majutustingimused) ja rahuldavates hügieenitingimustes. (2) Kui esineb §-s 6 nimetatud kindel põhjus või kui tunnistuste, dokumentide ja laeva seisukorra kontrolli käigus selgub, et laev või selle varustus ei ole nõuetekohases seisukorras ega vasta konventsioonide nõuetele või laevapere liikmed ei vasta neile esitatavatele nõuetele, tuleb läbi viia üksikasjalikum kontroll. Kindlad põhjused on loetletud §-s 6. (3) Üksikasjalikum kontroll käesoleva määruse tähenduses on kontroll, mille käigus laeva, selle seadmeid ja laevaperet kontrollitakse põhjalikumalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemisel.
Üksikasjalikum kontroll viiakse läbi järgmiste kindlate põhjuste olemasolu korral: 1) laev kuulub §-s 3 ja § 4 lõike 1 punktides 3–5 ja 8 loetletud laevade hulka; 2) laeva naftaraamat ei ole nõuetekohaselt täidetud; 3) laeva tunnistuste ja dokumentide kontrollimisel on avastatud ebatäpsusi; 4) on tõendeid, et laevapere liikmete teadmised ei vasta STCW konventsiooni nõuetele ning laevapere liikmete keeleoskus ei võimalda neil laeval vajalikul määral üksteisega ja teiste isikutega ning kaldaametnikega suhelda; 5) lastioperatsioone ei viida läbi ohutult või kooskõlas IMO juhenditega; 6) naftaproduktide merre heitmise jälgimis- ja kontrollisüsteemi üleskirjutuste korra rikkumine naftatankeri kapteni poolt tankeri ballastis reisil jooksul; 7) puudub korrigeeritud häirete kava või laevapere liikmed ei tea oma kohustusi tulekahju või laeva mahajätmise häire korral; 8) vale hädahäire edastamine, millele ei järgne nõuetekohaseid häire tühistamise protseduure; 9) konventsioonidega nõutud varustuse või seadmete puudumine; 10) laeva üldine antisanitaarne olukord; 11) inspektori vaatlus tõendab kere või konstruktsioonide halba seisukorda või on avastatud puudusi, mis võivad ohustada laeva konstruktsioonide vee- ja ilmastikukindlust; 12) info või tõendus, et kapten või laevapere ei ole kursis oluliste laeva ohutust ja reostuse vältimist tagavate toimingutega või ei ole neid toiminguid kasutanud eelnevalt kirjeldatud situatsioonides; 13) laeval ei peeta nõuetekohast laevapere liikmete töö- ja puhkeaja arvestust.
(1) Laiendatud kontroll viiakse läbi järgmistel laevadel: 1) enam kui 10 aasta vanused gaasi- ja kemikaalitankerid; 2) enam kui 12 aasta vanused puistlastilaevad; 3) enam kui 3000 kogumahutavusega ja üle 15 aasta vanused naftatankerid; 4) enam kui 15 aasta vanused reisilaevad, välja arvatud regulaarreise sooritavad ro-ro-reisiparvlaevad ja kiirreisilaevad. (2) Laiendatud kontroll viiakse läbi laeva saabumisel sadamasse, kui eelmisest laiendatud kontrollist on möödas 12 kuud. Vajadusel võib laeva kapteni või reederi nõusolekul kontrollimist jätkata laeva teekonnal Euroopa Liidu liikmesriigi sadamasse. Inspektorid ei tohi seejuures laeva tööd takistada ega tekitada olukorda, mis kapteni hinnangul võib ohustada reisijaid, laevaperet või laeva. (3) Laeva, millel on läbi viidud laiendatud kontroll, võib järgneva 12 kuu jooksul kahe laiendatud kontrolli vahelisel ajal kontrollida vastavalt §-le 5. (4) Veeteede Amet peab tagama, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laeval, mille valikutegur on 7 või enam ja mille eelmisest laiendatud kontrollist on möödunud 12 kuud, viiakse Eesti sadamasse saabumisel läbi laiendatud kontroll. (5) Laiendatud kontroll viiakse läbi § 9 nõuete kohaselt.
(1) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud laeva reeder või kapten või laevaagent peavad juhul, kui laev külastab Eesti sadamat pärast 12 kuu möödumist viimasest laiendatud kontrollist, edastama Veeteede Ametile järgmise informatsiooni: 1) laeva nimi; 2) laeva lipp; 3) IMO number (kui on antud); 4) laeva kandevõime; 5) laeva ehitusaeg, mis on toodud laevaohutuse tunnistustes; 6) tankeri korral konfiguratsioon (ühekordne kere, ühekordne kere koos segregeeritud ballastitankidega (SBT) või kahekordne kere) ning lasti- ja ballastitankide seisukord (täis, tühjad või täidetud inertgaasiga) ning lasti maht ja iseloom; 7) eeldatav sihtsadamasse saabumise aeg; 8) eeldatav sadama külastuse kestus; 9) sihtsadamas teostada kavatsetavad tööd (lastimine, lossimine, muud); 10) sihtsadamas viibimise ajaks planeeritud kohustuslikud ning suuremad remondi- ja hooldustööd. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsioon edastatakse vähemalt kolm päeva enne laeva eeldatavat sadamasse saabumist või kohe pärast eelmisest sadamast väljumist juhul, kui reis kestab alla kolme päeva. Nimetatud nõudeid eiraval laeval viiakse sihtsadamas läbi laiendatud kontroll.
(1) Olenevalt kontrollimisoperatsioonide läbiviimise võimalikkusest ja inimeste, laeva või sadama ohutust puudutavatest piirangutest peab laiendatud kontroll hõlmama vähemalt järgmisi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud tegevusi. Inspektorid peavad laiendatud kontrolli läbi viies olema teadlikud, et kontrollimine võib ohustada teatud laevaoperatsioonide ohutut läbiviimist (näiteks kaubaoperatsioonid), kui nimetatud operatsioone otseselt mõjutavaid teste palutakse teha operatsioonide käigus. (2) Laiendatud kontroll peab hõlmama järgmisi tegevusi: 1) täielik voolukatkestus (blackout) ja avariigeneraatori käivitamine; 2) avariivalgustuse kontroll; 3) tuletõrje avariipumba testimine töös, kui kaks voolikut on peatorustikuga ühendatud; 4) pilsipumpade testimine töös; 5) veetihedate uste sulgemine; 6) ühe päästepaadi veeskamine; 7) hädaseiskamissüsteemide korrasoleku kontrollimine (näiteks kateldel, kütusepumpadel ja ventilaatoritel); 8) rooliseadmete ja abirooliseadme testimine; 9) raadioseadmete avariienergiaallika kontrollimine; 10) masinaruumi pilsivee separaatori kontrollimine ja võimaluse korral testimine. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustele peab gaasi- ja kemikaalitankerite laiendatud kontroll hõlmama järgmisi tegevusi: 1) lastitanki ning ohutust tagavate seadmete, sealhulgas temperatuuri-, rõhu- ja nivooandurite kontrollimine; 2) hapnikuanalüsaatorite ja eksplosimeetrite ning nende taatlemise ja kemikaalide avastamisseadmete kõlblikkuse ning piisava hulga konkreetse lasti jaoks sobivate gaasidetektortorude olemasolu kontrollimine; 3) pardal viibivate inimeste hingamisteede ja silmade piisavat kaitset tagavate kajutite individuaalsete kaitsevahenditega varustatuse (kui seda nõuab kas rahvusvaheline laeva kõlblikkuse tunnistus ohtlike kemikaalide veoks või rahvusvaheline tunnistus veeldatud gaasi veoks mahtlastina) kontrollimine; 4) laeval veetava toote nimetatuse kontrollimine rahvusvahelises laeva kõlblikkuse tunnistuses ohtlike kemikaalide veoks või rahvusvahelises tunnistuses veeldatud gaasi veoks mahtlastina; 5) tekil paiknevate statsionaarsete tulekustutusseadmete kontrollimine, mis on lastist sõltuvalt kas vaht-, pulber- või muud tüüpi kustutid. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustele peab puistlastilaevade laiendatud kontroll hõlmama järgmisi tegevusi: 1) tekimehhanismide vundamentide võimaliku roostetamise kontrollimine; 2) luugikaante võimaliku deformeerumise ja roostetamise kontrollimine; 3) põikvaheseintes pragude või lokaalse rooste võimaliku esinemise kontrollimine; 4) lastiruumidele juurdepääsu kontrollimine; 5) laeva konstruktsioonide tehnilise ülevaatuse aktide ja laeva tehnilise seisukorra hindamise aktide ning konstruktsioonide paksuse kontrollmõõtmiste aktide ja IMO resolutsiooniga A.744 (18) ettenähtud dokumendi olemasolu kontrollimine ning nimetatud aktide ja dokumentide lipuriigi või klassifikatsiooniühingu poolse kinnitatuse kindlakstegemine. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustele peab naftatankerite laiendatud kontroll hõlmama järgmisi tegevusi: 1) tekil paiknevate statsionaarsete vahtkustutussüsteemide kontrollimine; 2) üldise tuletõrjevarustuse kontrollimine; 3) kajutite ning masina- ja pumbaruumide tulesiibrite kontrollimine; 4) inertgaasi rõhu ja inertgaasis hapniku sisalduvuse kontrollimine; 5) ballastitankide kontrollimine (vähemalt üht lastialas paiknevat ballastitanki tuleb kontrollida esialgu tanki manluugist ja sinna siseneda põhjalikumaks kontrolliks juhul, kui inspektor avastab kindla põhjuse); 6) laeva konstruktsioonide tehnilise ülevaatuse aktide ja laeva tehnilise seisukorra hindamise aktide ning konstruktsioonide paksuse kontrollmõõtmiste aktide ja IMO resolutsiooniga A.744 (18) ettenähtud dokumendi olemasolu kontrollimine ning nimetatud aktide ja dokumentide lipuriigi või klassifikatsiooniühingu poolse kinnitatuse kindlaks tegemine. (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustele peab reisilaevade, välja arvatud regulaarreise sooritavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade laiendatud kontroll, hõlmama järgmisi tegevusi: 1) tulekahjuandurite ja alarmsüsteemide testimine; 2) tulekindlate uste nõuetekohase sulgumise testimine; 3) avalike teadete süsteemi testimine; 4) tuletõrje õppehäire läbiviimine, kus miinimumnõudena kasutatakse kõiki tuletõrjuja kaitsevarustuse esemeid ja kus osaleb osa teenindavast personalist; 5) hukkumatuse kontrollplaani laeva juhtkonna liikmete poolse tundmise kontrollimine.
(1) Juhul kui praktilistel põhjustel on võimatu kontrollida § 7 lõikes 4 nimetatud laeva või laeva, mille valikutegur on 50 või enam, tuleb kontrolli ärajätmisest kohe informeerida SIReNaC süsteemi. (2) Eesti sadamaid külastavatel laevadel võib jääda ühe kalendriaasta jooksul läbi viimata kuni 5% laiendatud kontrollidest. Arvestuse aluseks on üks külastus laeva kohta kalendriaasta jooksul, arvestatuna kolme viimase aasta keskmisena.
(1) Pärast iga kontrolli on inspektor kohustatud koostama kontrolli tulemuste kohta käesoleva määruse lisades 1–3 kehtestatud vormile vastava akti, mille koopia tuleb anda kaptenile. Inspektor annab kaptenile viimase palvel vajalikud selgitused avastatud puuduste olemuse kohta. (2) Kui kontrollimise tulemusena «Meresõiduohutuse seaduse» § 78 lõike 1 kohaselt laev kinni peetakse, saadab Veeteede Amet laeva lipuriigi mereadministratsioonile kohe selle kohta kirjaliku teatise käesoleva määruse lisas 4 kehtestatud vormil. Kui see ei ole võimalik, siis saadetakse teade koos aktiga selle riigi konsulile või konsuli puudumisel lähimale selle riigi diplomaatilisele esindajale ning sellest teavitatakse Välisministeeriumi. Teates tuuakse ära kõik kinnipidamise tinginud asjaolud. Vajaduse korral informeeritakse ka laevale tunnistused väljastanud klassifikatsiooniühingut või nimetatud ülevaatajat. (3) Juhul kui kontrollimise käigus ei tuvastata laeval, millel peavad laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksi (edaspidi ISM koodeks) kohaselt olema reederile väljastatud vastavuse tunnistuse koopia (DOC) ja laeva meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMS), nimetatud tunnistused puuduvad, teisi «Meresõiduohutuse seaduse» § 78 kohast kinnipidamist põhjustavaid puudusi, võib inspektor kinnipidamise edasi lükata sadama ülekoormamise vältimiseks. Kui laevale ei kohaldata kinnipidamist, tuleb Veeteede Ametil sellest teavitada kõiki EL liikmesriike. (4) Kui laev vabastatakse kinnipidamisest ja laeval lubatakse sadamast lahkuda, teavitab Veeteede Amet sellest viivitamata laeva lipuriigi mereadministratsiooni käesoleva määruse lisas 5 kehtestatud vormil.
Veeteede Amet peab veenduma, et §-de 5 ja 7 kohaselt läbiviidud kontrollimiste käigus ilmnenud puudused on kõrvaldatud ning laev viiakse konventsioonide nõuetega vastavusse.
Loots, sadamakapten või piirivalveametnik peavad Veeteede Ametit kohe informeerima, kui nad oma ametikohustuste täitmisel märkavad välislaeval meresõiduohutusealaseid puudusi.
(1) Tulenevalt «Riigipiiri seaduse» § 14 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud laevade ja väikelaevade sisemerre ja sadamatesse sisenemise ja neist väljumise korrast peab laevaagent või reeder Veeteede Ametile edastama laeva saabumise eelteate ning ülddeklaratsiooni ja laeva IMO numbri. (2) Veeteede Amet teeb informatsiooni vahetamisel igakülgset koostööd teiste asjaomaste riikide ametivõimude ja mereadministratsioonidega, sealhulgas ka juhtudel, kui merereostuse põhjustamises kahtlustatav välislaev ei külasta Eesti sadamaid. (3) Kontrollitavate laevade kohta informatsiooni saamiseks peavad inspektorid kasutama avalikke ja spetsiaalselt selleks ette nähtud andmebaase (näiteks Equasis, SIReNaC süsteem jt). (4) Veeteede Amet peab tagama pideva infovahetuse SIReNaC süsteemiga Pariisi MOU 4. lisas toodud informatsiooni osas. (5) Veeteede Amet esitab Euroopa Komisjonile iga-aastase aruande laevakontrolli-inspektorite tööst hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks. (6) Iga kuue kuu tagant esitab Veeteede Amet Euroopa Komisjonile nimekirja Eesti sadamaid külastanud laevadest. (7) Veeteede Amet teeb laevakontrollialast koostööd Euroopa Komisjoniga ja Pariisi MOU liikmesriikide mereadministratsioonidega, et tagada puudustega laevade väljaselgitamist võimaldavate meetmete rakendamine.
Laevakontroll on tasuta, välja arvatud riigilõiv juhul, kui §-de 5 ja 7 kohaselt läbiviidud kontrollimisel leiti puudused, mis on aluseks «Meresõiduohutuse seaduse» § 78 lõike 1 kohasele laeva kinnipidamisele. Sel juhul tasub kõik järgnevad laeva kontrollimise kulud reeder või tema esindaja kontrolli toimumise sadamas enne uue kontrolli läbiviimist «Riigilõivuseaduse» § 115 1 lõike 8 kohaselt.
Käesoleva määruse § 14 lõiked 5 ja 6 jõustuvad Eesti Vabariigi ühinemisel Euroopa Liiduga. 1 Määruses on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu 19. juuni 1995. a direktiivi 95/21/EÜ (EÜT L 157, 07.07.1995, lk 1–19) ning seda muutvate Euroopa Liidu Nõukogu 27. aprilli 1998. a direktiivi 98/25/EÜ (EÜT L 133, 07.05.1998, lk 19–20) ja Euroopa Komisjoni 19. juuni 1998. a direktiivi 98/42/EÜ (EÜT L 184, 27.06.1998, lk 40–46) ning Euroopa Komisjoni 13. detsembri 1999. a direktiivi 1999/97/EÜ (EÜT L 331, 23.12.1999, lk 67–70) ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 19. detsembri 2001. a direktiivi 2001/106/EÜ (EÜT L 019, 22.01.2002, lk 17–31) ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 5. novembri 2002. a direktiivi 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) nõudeid ning «26. jaanuari 1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi laevakontrolli kohta» koos selle kehtivate muudatustega nõudeid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.09.2005, lk 11-21), nõudeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2003. a määruse nr 266 «Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise kord» lisa 1 [RTL 2009, 44, 605 – jõust. 1.06.2009] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2003. a määruse nr 266 «Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise kord» lisa 2 [RTL 2005, 99, 1503 – jõust. 30.09.2005] FORM B/1 List of possible deficiency action(s) taken: 10 Rectified Deficiency rectified (1) never with a detainable deficiency (2) only for ISM defective items and never with a detainable deficiency (3) only for ISM defective items and always with a detainable deficiency (4) only for ISPS defective items 15 At the next port Rectify the deficiency at the next port (1) 16 Within 14 days Rectify the deficiency within 14 days (1) 17 Before departure Rectify deficiency before departure 18 Within 3 month Rectify non conformity within three months (2) 19 Major NC Rectify major non-conformity before departure (3) 26 CSA informed Competent Security Authority informed (4) 30 Detained Detainable deficiency 47 Agreed class condit As in the agreed class condition 55 Flag consulted Flag state consulted 65 Operation stopped Prohibition to continue an operation 80 Temporary Temporary substitution of equipment 81 Temporary repair Temporary repair to be carried out 95 LOW issued Letter of warning issued 96 LOW withdrawn Letter of warning withdrawn Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2003. a määruse nr 266 «Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise kord» lisa 3 [RTL 2005, 99, 1503 – jõust. 30.09.2005] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2003. a määruse nr 266 «Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise kord» lisa 4 [RTL 2005, 99, 1503 – jõust. 30.09.2005] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2003. a määruse nr 266 «Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise kord» lisa 5 [RTL 2005, 99, 1503 – jõust. 30.09.2005]