Käesoleva seaduse §-s 2 tähendab a arvestuslikku ning ü ülekantavat kulu. Tähistamata kulusummad on kindlaksmääratud kulu.
(1) Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatav toetus Tn arvutatakse järgnevalt: AK – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu; AT – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud; k – toetustaseme koefitsient; Cn – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel ning kohalike maanteede ja linnatänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed 0,26; linnatänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites; Pn – kohalike omavalitsuste arvestuslik keskmine tegevuskulu kroonides ühe lapse (0–6 eluaastat), kooliealise (7–18 eluaastat), tööealise (19–64 eluaastat), vanuri (65+eluaastat) ja kohaliku maantee ning linnatänava arvestusliku pikkuse (kõvakattega maanteed 0,26; linnatänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) ühe kilomeetri kohta kroonides; – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu ning kohalike maanteede ja linnatänavate arvestusliku pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud kohalike omavalitsuste arvestusliku keskmise tegevuskulu kroonides korrutiste kogusumma; TM – üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2001., 2002. ning 2003. aastal viiduna võrreldavaks 2004. aastal kehtima hakkavate maksumuudatustega; – aastate 2001–2003 tulumaksu laekumise mediaan (aegrea keskväärtus) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; – arvestuslik maamaks (1,25% maa maksustamise hinnast 2004. aastal) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; – arvestuslik loodusvarade kaevandustasude planeeritav suurus 2004. aastal konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses. 2(2)Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava toetuse, kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi täiendamiseks määratud vahendite, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatavate hariduskulude, toimetulekutoetuste, haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamise vahendite ja saarvaldadele ning saarelise osaga valdadele täiendava toetuse jaotamise korra ning vahendite jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus.
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (RT I 2003, 58, 387) § 12 alusel kehtestatava põhitoetuse suurus õppekuu kohta õpilasel, kes omandab keskhariduse baasil kutsekeskharidust, on 600 krooni ja täiendava toetuse suurus 300 krooni, põhitoetuse suurus õppekuu kohta üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust, 800 krooni ja täiendava toetuse suurus 400 krooni, põhitoetuse suurus õppekuu kohta doktorandil 3000 krooni.2(2)Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662) sätestatud sotsiaalmaksu maksmise arvestuslikuks aluseks on kuumäär 700 krooni.3(3)Lapsetoetuse määr on 150 krooni kuus ja lapsehooldustasu määr 1200 krooni kuus vastavalt riiklike peretoetuste seaduse (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498) § 4 lõigetele 2 ja 3.4(4)Vanemahüvitise määr on 2200 krooni kuus vastavalt vanemahüvitise seaduse (RT I 2003, 82, 549) § 3 lõikele 6.5(5)Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr on 400 krooni kuus vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375) § 5 lõikele 1.6(6)Toimetulekupiiri määr on 500 krooni kuus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (RT 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498) § 22 lõikele 11.7(7)Matusetoetuse suurus on 2000 krooni vastavalt riikliku matusetoetuse seaduse (RT I 2000, 86, 549; 2001,102, 674; 2002, 61, 375) § 6 lõikele 1.8(8)Riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 12 500 krooni vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse (RT I 1996, 81, 1448; 1999, 29, 406; 2000, 55, 359; 2002, 21, 117; 64, 390) §-le 13.
Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste investeeringute kava 2004. aasta objektilise jaotuse kinnitab Vabariigi Valitsus.
Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artiklite 3220–3232 Laekumised majandustegevusest, artiklite 3500.9, 3502.9 ja 352.9 Toetused mitteresidentidelt ja artikli 352.8 Toetused muudelt residentidelt vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele. Käesolevas paragrahvis nimetatud laekumised kantakse riigieelarvet teenindavates pankades selleks avatud arvelduskontodele, kusjuures väljamaksed laekunud vahendite arvel toimuvad läbi riigikassa. Väljamakseid laekunud vahendite arvel on lubatud teha tegevuskuludeks, eraldisteks, materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja renoveerimiseks ning muudeks kuludeks. Käesoleva paragrahvi alusel tehtavad kulud on ülekantavad.
(1) Käesoleva seaduse artiklite 450 ja 452 all määratud eraldiste kasutamiseks, v.a mitteresidentidele ning kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele, kui eraldise saajaks on nimeliselt sätestatud eraldist saav juriidiline isik, sõlmitakse riigieelarvelise eraldise kasutamise leping vastava ministeeriumi või Riigikantselei ning eraldist saava juriidilise isiku vahel. Eesti Haigekassale, Kultuurkapitalile ja erakondadele määratud eraldise kasutamise kohta lepingut ei sõlmita.2(2)Avalik-õiguslikule ringhäälingule käesolevas seaduses määratud eraldise kohta sõlmitakse nimetatud eraldise kasutamise leping Kultuuriministeeriumi ning avalik-õigusliku ringhäälingu juhtorgani vahel.3(3)Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlmimise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kassareservi suurus on 1 500 000 000 krooni, millest riikliku pensionikindlustuse vahendid moodustavad 250 000 000 krooni. Kassareserv moodustatakse alljärgnevate vahendite arvel:11)kassatagavara 700 000 000 krooni,22)tagatisreservi vahendid summas 200 000 000 krooni,33)Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse alusel moodustatud välislaenude teenindamise reservi vahendid summas 600 000 000 krooni.
Riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise suurim lubatud jääk on 2 000 000 000 krooni.Välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht on 1 500 000 000 krooni.Eelarvelaenu suurim lubatud jääk on 3 900 000 000 krooni ja kassalaenu suurim lubatud jääk on 2 000 000 000 krooni.Vabariigi Valitsuse poolt avalike ülesannete täitmiseks antavate laenude suurim lubatud jääk on 900 000 000 krooni.
. aasta metsatulu on 942 000 000 krooni, millest Riigimetsa Majandamise Keskusel lubatakse tulenevalt metsaseadusest (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387) riigimetsa majandamiseks kulutada 768 000 000 krooni.
Jao 14 MAAVALITSUSED all artikligrupis 4 Eraldised määratud sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister pärast seaduse «2004. aasta riigieelarve» avaldamist Riigi Teatajas.
Jao 14 MAAVALITSUSED all artikligrupis 4 Eraldised määratud maakondlike ja kohalike päästeteenistuste kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab siseminister pärast seaduse «2004. aasta riigieelarve» avaldamist Riigi Teatajas.
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus suurendada riigieelarve § 2 osa 6 jagu 9 peatükkides 70000349 ja 70000289 ettenähtud kulusid nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmiseks Maksuametile ja Tolliametile (edaspidi maksuhaldurid) kokku kuni 5,5% summast, mis ületab maksuhaldurite tegevuse tulemusena valitsussektori eelarvesse 11 kuu jooksul (jaanuar–november) laekuvaid tulusid (tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, tollimaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, maamaks summas 39 878 600 000 krooni) ja millest on maha arvatud maksuhaldurite tegevusest sõltumatud laekumised (majanduse kasv, maksumäärade muudatus jms), kuid mitte rohkem kui 25 miljonit krooni aastas.2(2)Maksuhalduritele nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu väljamaksmiseks vahendite eraldamise arvestus toimub kvartaalselt, kusjuures IV kvartali laekumise aluseks võetakse oktoobri ja novembri laekumiste prognoos.Vahendite eraldamise tingimuseks on, et maksuhaldurite poolt kogutavad maksutulud ületavad alljärgnevaid kvartaalseid laekumisi valitsussektori eelarvesse: 1) I kvartal 9 693 225 000 krooni, 2) II kvartal 10 276 825 000 krooni, 3) III kvartal 12 019 425 000 krooni, 4) oktoober–november 7 889 125 000 krooni. 3(3)Nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmiseks vahendite eraldamise tingimused maksuhalduritele kehtestab Vabariigi Valitsus ning nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu väljamaksmise korra ja vahendite jaotuse maksuhaldurite vahel kehtestab rahandusminister.
Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste valitsemisel või valduses oleva riigivara üleandmisel mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara AS aktsiakapitali vähendada nendele riigiasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks artiklis 15 ning § 2 osa 6 jagu 9 peatükis 70000272 maamaksukuludeks artiklis 601 ettenähtud finantseerimist, suunates vabanevad summad oma reservi, ning finantseerida reservist nende riigiasutuste poolt renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulusid artiklis 5511.
Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste reorganiseerimisel vähendada neile riigieelarvest ettenähtud finantseerimist, suunates vabanevad summad oma reservi, ning finantseerida reservist reorganiseeritavaid ja moodustatavaid uusi asutusi.
(1) Riigieelarve osa 6 jagu 5 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala artikli alajaotuses 1550 määratud maa soetamise kulusid võib teha vastavalt Keskkonnaministeeriumi kasutuses oleva maa müügist laekuvatele vahenditele käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude osa 6 jagu 5 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala artikli alajaotusesse 3810 maa müük.2(2)Riigieelarve osa 6 jagu 11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala artikli alajaotuses 1551 määratud rajatiste ja hoonete renoveerimise kulusid objektidel Tallinnas Gonsiori 29, Hiiu 42, Tartus Nooruse 3 võib teha vastavalt Sotsiaalministeeriumi kasutuses olevate hoonete müügist laekuvatele vahenditele käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude osa 6 jagu 11 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala artikli alajaotusesse 3811 rajatiste ja hoonete müük.3(3)Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel asutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikligruppi 381 materiaalsete ja immateriaalsete varade müük vastavalt tegelikule laekumisele. Väljamakseid laekunud vahendite arvel on lubatud teha üksnes vara võõrandamise korraldamisega otseselt seotud tegevuskuludeks. Käesolevas paragrahvis nimetatud laekumised ja väljamaksed laekunud vahendite arvel toimuvad läbi riigikassa.
Moodustada 2003. aasta riigieelarve tulude ja kulude vahe arvel, millest on maha arvatud seadusekohased mahaarvamised, pensionikassa erakorraline reserv mahus 532 494 037 krooni, mis võetakse kasutusele riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 61 sätestatud väärtustest tulenevate pensionikulude finantseerimiseks, kui pensionite väljamaksed ületavad seadusega sätestatud riikliku pensionikindlustuse jooksvaid laekumisi ja riikliku pensionikindlustuse jääk on ammendunud, Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri otsuse alusel.
(1) Riigi Kinnisvara ASi aktsiakapitali suurendatakse 2003. aasta riigieelarve tulude ja kulude vahe arvel, millest on maha arvatud seadusekohased mahaarvamised, summas 600 miljonit krooni eesmärgiga finantseerida koolihoonete renoveerimist ja ehitamist (edaspidi kooliinvesteeringute programm).2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otstarbel aktsiakapitalina saadud vahendeid, seoses sellega kaasatud võõrvahendeid ja projektist saadud tulusid kasutab Riigi Kinnisvara AS vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kooliinvesteeringute programmis toodud koolide loetelule.3(3)Vabariigi Valitsus kinnitab regionaalselt tasakaalustatud kooliinvesteeringute programmi, mis koostatakse kohalike omavalitsuste maakondlike liitude, Siseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös maakondade koolivõrgu arengukavana.
Lubada Vabariigi Valitsusel muuta seaduse «2003. aasta riigieelarve» (RT I 2003, 3, 18; 51, 354; 58, 389; 82, 553) § 7 alusel kehtestatud investeeringute objektilist jaotust, suunates 2003. aastal riigieelarves kasutamata jäänud ning 2004. eelarveaastasse ülekantud piirivalve radaripositsioonide ehituseks ettenähtud vahendid 6 993 483 krooni ulatuses Päästeameti päästeautode soetamiseks.