(1) Ohvriabi korraldab Sotsiaalkindlustusamet.
(2) Sotsiaalkindlustusameti ülesanded ohvriabi korraldamisel on: 1) ohvriabiteenuste korraldamine; 2) hüvitiste maksmise korraldamine; 3) ööpäevaringse ohvriabi kriisitelefoni 116 006 pidamine; 4) ohvriabi täienduskoolituste korraldamine; 5) ohvriabi vabatahtlike kaasamine ja juhendamine; 6) ennetus- ja teavitustegevuste korraldamine.
(3) Ohvriabi korraldamisel teeb Sotsiaalkindlustusamet koostööd teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega.
(3¹) Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks riikliku suunamismehhanismi, ohvrite piiriülese suunamise kontaktasutuse, inimkaubanduse ennetuse ja koolitusega tegelevate asutuste ning riikliku inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori ülesanded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Inimkaubandusohvrite teenuse eesmärk on aidata kaasa ohvri turvatunde tekkimisele, füüsilisele ja psühhosotsiaalsele taastumisele ning ennetada uuesti ohvriks langemist.
(2) Inimkaubandusohvrite teenus sisaldab järgmist: 1) valmisolek anda ohvrile ööpäev läbi esmast psühhosotsiaalset abi; 2) ohvri abivajaduse hindamine, et otsustada teenuse vajaduse ja mahu üle; 3) juhtumikorralduse rakendamine juhul, kui ohver vajab iseseisva toimetuleku saavutamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi; 4) ohvri nõustamine ja psühhosotsiaalse abi tagamine; 5) turvaline ajutine majutus ööpäev läbi; 6) toitlustus ja muu vajalik materiaalne abi; 7) vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine; 8) psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia; 9) juriidiline abi; 10) tõlketeenuse korraldamine käesolevas lõikes nimetatud abi võimaldamiseks.
(3) Inimkaubanduse ohvrile osutatakse abi vajaduse äralangemiseni.
(4) Kui Sotsiaalkindlustusametil või Tööinspektsioonil on kahtlus, et isik võib olla
(1) Õigus saada kuriteoohvri hüvitist (edaspidi hüvitis) on Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo Eesti kodanikust või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel välismaalasest ohvril, ohvri hooldajal, ohvri ülalpeetaval ja füüsilisel isikul, kes kannab vägivallakuriteo ohvri tervise taastamisega seotud kulud või matusekulud, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.
(2) Välismaalasel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel õigus saada hüvitist, kui ta: 1) elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel; 2) on Euroopa Liidu kodanik; 3) on vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanik; 4) on inimkaubanduse ohver või seksuaalselt väärkoheldud laps, sõltumata sellest, kas tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus.
(3) Kui vägivallakuriteo ohver saab kuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. Vägivallakuriteo ohvri ülalpeetav on isikjärgmistel isikutel: 1) kellelohvri laps, kes on õigus toitjakaotuspensionilealla 18-aastane või alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane või sellest east vanem, kui tal on vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-le 20aastaseks saamist või eelnimetatud statsionaarses õppes, meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppimise korral enne 24-aastaseks saamist; 2) laps, kes on kuriteo toimepanemise ajaks ohvri poolt eostatud, kuid sünnib pärast ohvri surma; 3) ohvri vanem, kes on vanaduspensionieas või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime; 4) ohvri mittetöötav rase lesk, kelle rasedus on kestnud vähemalt 12 nädalat; 5) ohvri mittetöötav rase registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud ohvri surma tõttu ja kelle rasedus on kestnud vähemalt 12 nädalat; 6) ohvri lesk või registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud ohvri surma tõttu, kui nimetatud lesel või elukaaslasel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime või ta on vanaduspensionieas ja tema abielu või registreeritud kooselu ohvriga kestis vähemalt ühe aasta.
(3¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele on õigus saada hüvitist järgmistel ohvri ülalpidamisel olnud isikutel: 1) laps, kelle vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane või kasuvanem on surnud ja kes ei saa elatist oma vanemalt; 2) ohvri vend, õde või lapselaps, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimustele ja kellel ei ole töövõimelisi vanemaid; 3) ohvri lahutatud abikaasa, kes jõudis vanaduspensioniikka või kellel tuvastati töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime enne abielu lahutamist või enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest ja kelle abielu ohvriga kestis vähemalt 25 aastat; 4) ohvri registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud, kuid kes jõudis vanaduspensioniikka või kellel tuvastati töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime enne kooselulepingu lõpetamist või enne kolme aasta möödumist kooselulepingu lõpetamisest ja kelle registreeritud kooselu ohvriga kestis vähemalt 25 aastat; 5) ohvri lapse mittetöötav vanem või eestkostja, kes kasvatab ohvri kuni kolmeaastast last oma perekonnas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vägivallakuriteo ohvri hooldaja on isik, kes ohvrit hoolduslehe alusel põetab.
(5) Välismaal toime pandud vägivallakuriteo Eesti kodanikust või Eesti alalisest elanikust ohvrile makstakse hüvitist juhul, kui tema välismaal viibimine oli tingitud õppimisest, töö- või teenistusülesannete täitmisest või muust mõjuvast põhjusest ning tal ei ole võimalik saada hüvitist kuriteo toimumise asukohariigist.
(1) Käesoleva seaduse § 38 punktis 3 nimetatud matusekulud hüvitatakse need kandnud isikule Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuutasu alammääras (edaspidi hüvitise alammäär). (2) Käesoleva seaduse § 38 punktis 2 nimetatud kulud hüvitatakse vähemalt hüvitise alammääras. Nimetatud kulude alammäära ületav osa, samuti käesoleva seaduse § 38 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud kulu hüvitatakse 80 protsendi ulatuses. (3) Hüvitisest arvatakse maha osa, mille vägivallakuriteo toimepanija on hüvitist saama õigustatud isikule enne hüvitise määramist maksnud, samuti ajutise töövõimetuse tõttu makstud või muust allikast saadud hüvitis. Hüvitisest ei arvata maha töövõimetoetust, toitjakaotustoetust, riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel määratud toitjakaotuspensioni ega matuse korraldamiseks saadud kohaliku omavalitsuse üksuse poolt makstud toetust. (4) Hüvitise kogusumma ühe ohvri kohta ei või olla suurem kui 9590 eurot. (5) Hüvitise suuruse arvutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest ning ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju korral makstakse hüvitise maksmise otsustamiseni saamata jäänud summad välja korraga ja hüvitise maksmise otsustamisele järgnevast kuust alates perioodiliste maksetena: 1) ohvri sissetuleku taastumiseni, tervise taastumiseni raskest tervisekahjustusest või ohvri surmani; 2) ohvri hooldaja hoolduslehe perioodi lõpuni; 3) kuni ohvri ülalpeetaval on õigus toitjakaotuspensionile vastavalt riikliku pensionikindlustuseisik vastab käesoleva seaduse §-le 20 36 lõikes 3 või 31 sätestatud tingimustele.
(2) Perioodiliselt makstava hüvitise korral tehakse makseid iga kuu, kui hüvitise maksmise otsuses ei nähta ette teisiti.
(3) Ülalpeetavatele määratakse ühine hüvitis. Ülalpeetava kirjaliku taotluse alusel võib tema osa ühisest hüvitisest eraldada.
(4) Käesoleva seaduse § 38 punktides 1–3 nimetatud kulud hüvitatakse ühekordse maksena.
(5) Käesoleva seaduse § 38 punktis 1 nimetatud kulud hüvitatakse kuni ohvri raskest tervisekahjustusest taastumiseni.
(6) Hüvitise taotleja põhjendatud taotlusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise välja maksta osadena või kogu summa korraga.
(1) Muus liikmesriigis elavale ohvrile ja ohvri hooldajale sissetuleku vähenemisest tuleneva kahju ning ohvri ülalpeetavale ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju hüvitise arvutamise aluseks võetakse vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu palgatulu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise korral makstakse hüvitis välja ühe summana kogu ajavahemiku eest, mille vältel on ohvril raske tervisekahjustus või ta vastab toitjakaotuspensioni saamisekäesoleva seaduse § 36 lõikes 3 või 31 sätestatud tingimustele.
(3) Matusekulud hüvitatakse taotlemise ajal kehtivas hüvitise alammääras.