Eripüügiluba annab õiguse eriotstarbeliseks kalapüügiks «Kalapüügiseaduses» ning eripüügiloal määratud tingimustel ja vahenditega.
Eripüügiloa annab Keskkonnaministeerium (edaspidi loa andja).
(1) Eripüügiloa saamiseks esitab loa taotleja loa andjale kirjaliku taotluse, milles peab olema märgitud: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi või ärinimi ning aadress, juriidilisel isikul esindaja ees- ja perekonnanimi ning aadress; 2) püügi eesmärk; 3) veekogu ja piirkond, kus püük toimub; 4) ajavahemik, millal püük toimub; 5) püügivahendid ja nende arv ning püügivõimsust iseloomustavad näitajad (silmasuurus jms); 6) püütava kala või kogutava veetaime liigid; 7) püütava kala või kogutava kalamarja kogus; 8) taotletavad eritingimused (püük keeluajal, -kohas või keelatud vahenditega, alamõõdulise kala kaaspüük jne); 9) kalapüügil kasutatava laeva või paadi nimi, pardanumber, omanik; 10) kui taotleja ei püüa kala ise, vahetult kala püüdva isiku (edaspidi püüdja) nimi ning ametikoht; andmed püüdja pädevuse kohta (püügikogemus, teaduri- või kaluristaaž); 11) milleks püütud kala kasutatakse; 12) loa taotlemisel teadusuuringute otstarbeks – teadusuuringute tegemiseks sõlmitud lepingu andmed (number, sisu); 13) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 14) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitav viis. (2) Lõikes 1 nimetatud taotluse võib esitada ka elektrooniliselt. Elektrooniliselt edastatud taotlusel peab olema «Digitaalallkirja seadusega» (RT I 2000, 26 150; 92, 597; 2001, 56, 338; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 88, 591 ja 594) sätestatud nõetele vastav digitaalallkiri. (3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) eripüügiloa taotlemisel kalapüügiks eraveekogul – veekogu omaniku kirjalik nõusolek; 2) eripüügiloa taotlemisel kalapüügiks kalade ümberasustamise eesmärgil – Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 1996. a määrusega nr 75 kinnitatud «Kalade veekogudesse asustamise korra» (RT I 1996, 20, 377; 2000, 34, 213) kohaselt antud asustamisluba.
(1) Loa andja registreerib saabunud taotluse, kontrollib taotluse vastavust selle määruse nõuetele ning hindab eripüügi vajalikkust ja põhjendatust. (2) Kui taotlus vastab nõuetele ning on põhjendatud, koostab loa andja 15 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest arvates eripüügiloa, mis on ühtlasi eripüügiloa andmise otsus. (3) Kui taotlus ei vasta selle määruse § 3 nõuetele, teavitab loa andja sellest taotlejat ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sel juhul pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaeg puuduste kõrvaldamisele kuluva aja võrra.
Taotlus loetakse põhjendatuks, kui: 1) see vastab kalanduse uuringuprogrammile, mis on taotluse esitamise alus; 2) see vastab «Kalapüügiseaduse» §-s 14 märgitud eriotstarbelise kalapüügi eesmärkidele; 3) selles märgitud püügitingimused ja püüdja pädevus tagavad püügi eesmärgi saavutamise kalavaru kõige vähem mõjutaval viisil.
(1) Loa andja teeb otsuse eripüügiloa andmisest keeldumise kohta, kui: 1) loa andja on loa taotlejat taotluses esinevatest puudustest teavitanud ja puudusi ei ole nende kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul kõrvaldatud; 2) taotlus ei ole põhjendatud. (2) Loa andja edastab taotlejale ärakirja otsusest eripüügiloa andmisest keeldumise kohta kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (3) Loa andja otsus eripüügiloa andmisest keeldumise kohta on kirjalik ning peab sisaldama vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäeva; 2) otsuse tegemise aluseks olevat õigusnormi; 3) otsuse sisu; 4) põhjendust; 5) loa andja esindaja nime ja allkirja; 6) pitserit.
(1) Loa andja koostab eripüügiloa käesoleva määruse lisas esitatud vormi kohaselt. (2) Juhul kui püütava kala kogust ei ole võimalik ette määrata, tehakse eripüügiloale vastav märge. (3) Eripüügiloa omanikuna märgitakse eripüügiloale taotleja. (4) Reale «Püügi eesmärk» märgitakse teadusuuringu tegemiseks sõlmitud lepingu rekvisiidid või muu asjakohane selgitus. (5) Loa andja märgib eripüügiloale registreerimisnumbri vastavalt eripüügilubade andmise järjekorrale. (6) Loa andja teeb eripüügiloast koopia, mida säilitab koos eripüügiloa taotlusega.
Juhul kui eripüügiloa eest tuleb tasuda, väljastatakse eripüügiluba pärast eripüügiloa tasu maksmist tõendava dokumendi loa andjale esitamist.
(1) «Kalapüügiseaduse» § 161 lõikes 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel tunnistab loa andja eripüügiloa kehtetuks. Loa andja teatab viivitamata eripüügiloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest eripüügiloa omanikule. (2) Eripüügiloa kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri saadetakse eripüügiloa omanikule ja Keskkonnainspektsioonile kahe päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (3) Eripüügiloa kehtetuks tunnistamise otsus jõustub otsuses märgitud tähtpäeval, mis ei või olla varem kui kolmandal päeval pärast otsuse tegemist. (4) Eripüügiloa kehtetuks tunnistamise otsus peab vastama § 6 lõikes 3 sätestatud nõuetele.
Eripüügiõiguse tasumäärad isendi kohta on järgmised: 1) haug - 0,63 eurot; 2) jõeforell - 1,91 eurot; 3) jõevähk - 0,95 eurot; 4) koha - 1,27 eurot; 5) latikas - 0,63 eurot; 6) linask - 0,63 eurot; 7) lõhe - 6,39 eurot; 8) merisiig - 0,95 eurot; 9) meriforell - 1,91 eurot.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]