Redaktsioonide võrdlus

Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) projekti teostamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamine; 2) projekti teostamiseks vajaliku tootmis- või teenindushoone renoveerimine.

(1) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulutuste katmiseks vastavalt §-s 16 sätestatud piirmääradele ja tingimustele: 1) masinate, seadmete või muu taotluses esitatud äriprojekti teostamiseks otseselt vajaliku materiaalse põhivara soetamisega seotud kulutused, sealhulgas transpordi ja seadistamisega seotud kulutused; 2) tootmis- või teenindushoonete renoveerimisega seotud kulud; 3) kontoritehnika ja kaupade tootmise või teenuse osutamisega otseselt seotud mootorsõidukite soetamisel liisingu esmaste sissemaksetega seotud kulud; 4) Eesti riiklikule arengukavale Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006 ja Euroopa Liidu osalusele viitamise ning struktuurifondidest rahastatud objektide nõuetekohase tähistamisega seotud kulutused; (2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused: 1) käibevara soetamine; 2) kinnisvara soetamine; 3) ehitiste soetamine ja ehitamine, välja arvatud tehnosüsteemide muutmine; 4) projekteerimine; 5) olmeelektroonika soetamine, välja arvatud juhul, kui olmeelektroonika on otseselt seotud projekti raames planeeritud teenuse osutamisega; 6) tarkvaralahenduste, välja arvatud seadmega kompleksselt tarnitava operatsioonisüsteemi, soetamine; 7) kontoriruumide renoveerimine; 8) kontorimööbli soetamine; 9) sõiduauto soetamine; 10) mitterahalised sissemaksed; 11) ettevõtja üldkulud; 12) amortisatsioonikulud; 13) pangagarantiid; 14) finants- ja pangakulud; 15) trahvid; 16) käibemaks. (3) Abikõlblike kulutuste hulka ei arvata tehinguid taotleja või taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud. (4) Alameetme raames kaetavate kulutuste objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing. (5) Kõik toetatavad kulutused peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulutuste hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulutusi, mis tehakse alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei kata sihtasutus tehtud kulutusi.

(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või kasutades elektroonilist andmesidet, millega toimub isikusamasuse tuvastamine (autentimine) läbi sihtasutuse poolt aktsepteeritud autentimisteenuse pakkujate ning mille kohustuslikud lisatingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud sihtasutuse «eTaotlus» keskkonnas. Taotlus tuleb sihasutusele esitada määruse lisas toodud taotlusvormil. (2) Taotlejaks võib olla Eestis asutamisel olev või mitte kauem kui taotluse registreerimisest 12 kuud tagasi äriregistrisse kantud ettevõtja, milles eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik ei oma osalust. (3) Nõuded taotlejale: 1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt; 2) taotleja töötajate arv peab olema vähem kui 50 töötajat ja tema aastakäive ei tohi ületada 50 miljonit Eesti krooni või bilansimaht 25 miljonit Eesti krooni; 3) taotleja ei tohi olla varem saanud sihtasutuselt starditoetust; 4) taotlejale taotluse esitamise majandusaasta ja sellele eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi koos alameetme raames taotletava toetusega ületada 200 000 (kakssada tuhat) eurot; 5) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 16 sätestatud piirmääradele ja tingimustele; 6) füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja ei tohi omada rohkem kui 5%-list osalust või kuuluda juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas juriidilises isikus ning temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isik ei tohi tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana samal tegevusalal ja samas asukohas, omada osalust või kuuluda juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas juriidilises isikus; 7) äriühingust taotlejas ei tohi rohkem kui 5%-list osalust omada isik, kes on äriregistrisse kantud samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja või kes omab samaaegselt osalust või kuulub juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas teises juriidilises isikus või kelle puhul temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isik on äriregistrisse kantud samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja või omab osalust või kuulub juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas juriidilises isikus; (4) Juhul kui taotleja on varem saanud toetust sihtasutuselt «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

Taotleja on kohustatud: 1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele; 2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli; 3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni; 4) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 7) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi maksuvõlgnevuse puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 20 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast; 8) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 9) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel ettevõtte tegutsemiseks vajaliku hoone või maa omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid; 10) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel kolm sõltumatute ettevõtjate poolt koostatud hinnapakkumise koopiat kulutuste korral, mis ületavad ilma käibemaksuta arvestuses 100 000 Eesti kroonise piirmäära ühe tarnija kohta; 11) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel asutamislepingu või -otsuse koopia juhul, kui ettevõtja on asutamisel.

(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama alameetme eesmärkidele. Projektis ettenähtud investeeringud peavad olema seotud ettevõtluse edendamisega väljaspool Tallinna. (2) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente: 1) äriplaan koos finantsprognoosidega kolmeks aastaks; 2) tegevus- ja finantsaruanded eelneva majandustegevuse kohta või ainult tegevusaruanne juhul, kui majandustegevust ei ole veel toimunud; 3) 4) 5) 6) 7) juhtorgani liikme või liikmete või füüsilisest isikust ettevõtja elulookirjeldus; 8) 9) 10) 3 (3)

(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine, taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi juhul, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Sihtasutuse poolt määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, rahaline summa saab võrdseks või ületab alameetme rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. (4) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahastamise eelarvega. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (5) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist ja/või kui ilmneb § 8 lõikes 3 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja/või § 8 lõikes 3 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 kalendripäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (3) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» ja määruse alusel nõutavaid dokumente, samuti juhul, kui taotleja on sihtasutusele eelnevalt esitanud sama alameetme raames taotlusi, mille osas taotluse esitamise hetkeks ei ole sihtasutuse juhatus teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust.

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduses» ja määruse §-s 5 taotlejale esitatud nõuded. (3) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed ); 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse ja kohapealset kontrolli; 3) kui määruses taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud. (2) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja nende koosseisu peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata. (2) Rahuldamisele kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhinde 2,50 saanud taotlused. (3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–5 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega 0. Hindamiskriteeriumid avalikustatakse sihtasutuse veebilehel. (4) Taotluse hindamiskriteeriumides: 1) hinnatakse taotleja juhtkonna ja personali kompetentsust, sealhulgas juhtkonna kursisolekut äriplaaniga, valdkonna tundmist ja juhtimisvõimet, juhtkonna ja personali teadmisi ja kogemusi, äriplaani elluviimiseks vajaliku personali leidmise võimalusi; 2) hinnatakse toote või teenuse konkurentsivõimet, sealhulgas toote või teenuse omadusi, kasutusala, nõudlust, jätkusuutlikkust ja konkurentsieeliseid, tootmisbaasi, tootearendust ja hinnakujundust; 3) hinnatakse turgu ja konkurentsi, sealhulgas turuanalüüsi, müügiprognooside realistlikkust, olemasolevaid ja potentsiaalseid segmente ja turundusplaani; 4) hinnatakse finantsprognooside kvaliteeti ja realistlikkust, sealhulgas äriplaani tulude ja kulude realistlikkust, kasumlikkust, finantsaruannete kooskõla, kavandatava investeeringu põhjendatust projekti eesmärkide saavutamise seisukohast, käibekapitali vajadust ja realistlikkust; 5) hinnatakse töökohtade arvu ja palgakulusid töökoha kohta projekti lõpus; 6) hinnatakse projekti kuuluvust lõikes 5 loetletud alameetme eelistuste hulka. (5) Alameetme eelistusteks on taotlused, mis on seotud: 1) suure ekspordipotentsiaaliga toote tootmise või teenuse pakkumisega; 2) uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turule toomise, samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sealhulgas tehnoloogiliste lahenduste) rakendamisega ettevõttes.

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 2 (2¹) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. 2 (2²) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud järgmistel juhtudel: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi; 2) alameetme eelarves avaneb vabasid vahendeid; 3) kui toetust on taotletud tegevustele või kulutuste katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja; 2) toetuse suurus; 3) omafinantseeringu määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) toetuse väljamaksmise tingimused; 6) aruannete esitamine. (4) Kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahuldamise eelarvega, tehakse ülejäänud menetluses olevate taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus. (5) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga kaheksa tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. (6) Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

(1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht; 2) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte kauemaks kui 31. juulini 2008. a; 3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke. (2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(1) Taotletava toetuse maksimaalne suurus on: 1) 50 000 Eesti krooni juhul, kui taotleja kolme esimese majandusaasta prognoositava neto müügitulu aritmeetiline keskmine jääb alla 500 000 Eesti krooni; 2) 160 000 Eesti krooni juhul, kui taotleja kolme esimese majandusaasta prognoositava neto müügitulu aritmeetiline keskmine on 500 000 Eesti krooni või rohkem. (2) Toetuse finantseerimise piirmääraks on kuni 75% abikõlblikest kulutustest. Liisingu kasutamisel võib abikõlblik kulutus moodustada kuni 100% liisingu esmasest sissemaksest ning kuni 25% liisitava vara hinnast. (3) Alameetme raames toetatavate projektide omafinantseeringu määr on vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest. (4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.

(1) Toetuse väljamaksed ja võimalikud osalised ettemaksed tehakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusele nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord» ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. (2) Väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt: 1) eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides); 2) teostatud omafinantseering; 3) vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus), millele on lisatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning nende tasumist tõendavad dokumendid, esitamine sihtasutusele; 4) äriregistrisse kandmine juhul, kui toetuse saaja ei olnud taotlemise hetkel äriregistrisse kantud. 5) (3) Osalise ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt: 1) teostatud omafinantseering; 2) eelnevalt tarnijale või tööde teostajale tasutud käibemaks; 3) väljamakse taotluse, millele on lisatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning omafinantseeringu tasumist tõendavad dokumendid, esitamine sihtasutusele; 4) äriregistrisse kandmine juhul, kui toetuse saaja ei olnud taotlemise hetkel äriregistrisse kantud. 3 (3¹) Kui toetust on taotletud kasutatud seadmete soetamiseks, peavad väljamakse taotlusele olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam ning deklaratsioon, milles seadme müüja kinnitab: 1) seadme päritolu ja soetamisaega; 2) et seadmel on ettevõtmiseks vajalikud tehnilised omadused ja see vastab talle kohalduvatele tehnilistele normidele ja standarditele; 3) et seadme ostmisel pole kasutatud riigipoolset ega muud toetust viimase seitsme aasta jooksul. (4) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulutuste ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulutustega. (5) Pärast väljamakse taotluse esitamist kontrollib sihtasutus omafinantseerimist tõendavate dokumentide ning maksetaotluse nõuetele vastavust ning teeb ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele. (6) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevustele ja eesmärkidele.

(1) Alameetme raames toetatavad projekti tegevused viiakse ellu 12 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 31. juuliks 2008. a. Projekti kestust on võimalik pikendada vastavalt § 15 lõikes 1 sätestatule. (2) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb taotluses märgitud kuupäeval. (3) [kehtetu] (4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast projekti tegevuste lõppu, sihtasutuse poolt välja töötatud vormil, mis on kättesaadav sihtasutuse veebilehel. Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.

Toetuse saaja on kohustatud: 1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele; 2) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 3) viima ellu taotluses sisalduva projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 7) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini 2015. a; 8) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 9) säilitama samas ettevõttes ja projekti teostamise kohas toetuse eest soetatud vara projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise halduslepingu (edaspidi riiklik järelevalve) sätetele; 11) võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 12) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 13) osutama auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 14) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» § 10 mõistes; 15) vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele 1159/2000/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondide antava abiga (EÜT L 130, 31.05.2000, lk 30–36) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 17) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad; 21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.