(1) Lisaks transpordialastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele tuleb lõhkematerjal ja iga väikseim pakkeühik märgistada unikaalsete identifitseerimisandmetega vastavalt Komisjoni direktiivile 2008/43/EÜ, nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta (ELT L 94, 05.04.2008, lk 8–12). (2) Kui lõhkematerjal valmistatakse ekspordiks Euroopa Majanduspiirkonna välistesse riikidesse, ei pea lõhkematerjal olema märgistatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tingimusel, et lõhkematerjal märgistatakse importiva riigi nõuete kohaselt ning see märgistus võimaldab samuti lõhkematerjali identifitseerida. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud märgistamise nõuded ei laiene: 1) lõhkematerjalile, mida transporditakse või tarnitakse pakendamata või paakautodes nende otsese mahalaadimiseni lõhkeauku; 2) lõhkematerjalile, mis on valmistatud lõhkamiskohtades ja mida laetakse viivitamatult pärast nende tootmist (nn «kohapealne» tootmine); 3) laskemoonale. (4) Tehnilise Järelevalve Amet omistab igale Eestis lõhkematerjali tootmiskohale unikaalse kolmekohalise koodi. Komisjoni direktiivi 2008/43/EÜ lisas esitatud unikaalsetes identifitseerimisandmetes on Eesti riigi tunnustähed EE. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud märgistamise nõudeid rakendatakse alates 5. aprillist 2013.
Määrus jõustub 2004. aasta 1. mail.