(1)Määrusega sätestatakse tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik, kuid tegevus registreeritakse Keskkonnaametis.
(2)Jäätmete tekkekoht selle määruse mõistes on jäätmevaldaja valduses olev ehitis või territoorium, kus jäätmed vahetult tekivad.
Jäätmeloa omamine pole kohustuslik tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise korral, kui: 1) jäätmeid taaskasutatakse kuni 5 tonni aastas; 2) jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohas kuni 1 tonn aastas.
(1)Jäätmeloa omamine pole kohustuslik tavajäätmete teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel taaskasutamise korral, olenemata nende liigist või kogusest.
(2)Lõikes 1 sätestatut rakendatakse tingimusel, et katsetusi teeb teadus- ja arendusasutus või keskkonnakaitseluba omav isik ning nende tegevuste ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt.
(1)Jäätmeloa omamine pole kohustuslik, kui tootmisprotsessis vaheproduktina tekkinud tavajäätmete, olenemata nende liigist või kogusest, taaskasutamine on osa tootmistehnoloogiast.
(2)Lõikes 1 sätestatut rakendatakse tingimusel, et lõikes 1 nimetatud jäätmed suunatakse tagasi samasse tootmisprotsessi ja neid ei ladustata koguses, mis ületab nende jäätmete 5 tööpäeva jooksul tekkiva koguse.
(3)Lõikes 2 sätestatud ladustatavate jäätmete koguse piirangut ei rakendata „Ehitusseadustiku” kohaselt teostataval tee-ehitusel või -remondil.
(1)Tavajäätmete liigid ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, mille korral, olenemata kogusest jäätmeloa omamine pole kohustuslik, on sätestatud määruse lisas 1.
(2)Lisas 1 nimetatud taaskasutamistoimingutega võib kaasneda jäätmete ladustamine (taaskasutamistoiming R13 vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2011. a määrusele nr 148 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud») kui Keskkonnaamet ei nõua selleks toiminguks jäätmeloa taotlemist käesoleva määruse § 5 alusel.
Käesoleva määruse lisas 1 nimetatud ja jäätmekoodidega 01 01 01, 01 01 02, 01 04 08, 01 04 09, 01 04 13, 10 01 01, 10 01 02, 10 01 03, 10 12 08, 10 13 14, 17 01 01, 17 01 02, 17 01 03, 17 01 07, 17 03 02, 17 05 04, 17 05 06, 17 05 08, 17 08 02, 19 12 09 ning 20 02 02 tähistatud jäätmete taaskasutamisel teedeehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid: 1) ohtlike ainete sisaldus jäätmetes ei tohi ületada veeseaduse § 83 alusel pinnase kohta kehtestatud piirväärtust elumaal või tööstusmaal sõltuvalt territooriumi, kus jäätmeid taaskasutatakse, maakasutuse sihtotstarbest; 2) tuhkades määratava orgaanilise süsiniku koguhulk (TOC) ei tohi ületada 30 g/kg; 3) jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärused ei tohi ületada lisas 2 sätestatut; 4) jäätmete leostuvus arvutatakse vedeliku ja tahke aine suhte (L/S) 10 l/kg juures mõõdetava aine leostuva osa koguhulga ja aine massi suhtena; 5) jäätmematerjalidest proovide võtmisel ja analüüsimisel on soovitav järgida asjakohaseid standardeid või nende puudumise korral muid usaldusväärseid analüüsimeetodeid; 6) proovi võtmise ja analüüsi teostamise sagedus peab olema piisav, et tagada jäätmete omaduste vastavus käesoleva määruse nõuetele; 7) jäätmete omaduste parandamiseks nende segamine omavahel või muude materjalidega, nagu näiteks tsemendi või lubjaga, ei tohi suurendada saadud segu saasteainete sisaldust või nende leostuvust üle punktides 1 ja 2 sätestatu; 8) jäätmed ei tohi nende taaskasutamisel ulatuda põhjaveekihini või kokku puutuda põhjaveega veeseaduse §-de 7 ja 15 mõistes; 9) 10) jäätmete ajutine ladustamine või hoidmine taaskasutuskohas enne taaskasutamise alustamist või taaskasutamise kestel ei tohi põhjustada jäätmete või neist lähtuvate saasteainete sattumist keskkonda; 11) kui ajavahemik jäätmete, v.a asfaltbetooni jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem kui 9 kuud, peab jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil; 12) ehitus- ja lammutusjäätmete ning maa-aladelt eemaldatud pinnase käitlemisel tuleb järgida lisaks käesoleva määruse nõuetele «Jäätmeseaduse» § 71 lõike 1 alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid.
(1)Käesoleva määruse lisas 1 nimetatud ja jäätmekoodidega 19 06 03, 19 06 04, 19 06 05 ning 19 06 06 tähistatud kääritusjäägi jäätmete taaskasutamisel põllumajanduses, juhul kui kääritusjäägi tooteks sertifitseerimise protsess on pooleli ning kuni kääritusjääk ei ole lakanud olemast jäätmed vastavalt keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrusele nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta” tuleb arvestada järgmisi nõudeid: 1) kääritusjäägi E. coli näitaja on kuni 1000 CFU/g ja 25 grammis kääritusjäägis puudub salmonellabakter; 2) kääritusjäägi anorgaaniliste saasteainete sisalduse näitajate piirväärtused (milligrammides kääritusjäägi kuivaine kilogrammi kohta) on järgmised: plii – 150, kaadmium – 2, kroom – 80, vask – 350, nikkel – 50, elavhõbe – 1, tsink – 800. Kui anorgaaniliste saasteainete sisaldus ületab piirväärtusi, ei ole kääritusjäägi laotamine lubatud; 3) piirväärtusi ületava kääritusjäägi segamine muu materjaliga ehk kääritusjäägi lahjendamine eesmärgiga viia piirnormid vastavusse on keelatud; 4) kääritusjäägis tuleb määrata fosfori-, kaaliumi- ja lämmastikusisaldus; 5) kääritusjäägi laotamisel tuleb järgida keskkonnakaitse nõudeid, mis tagavad vähemalt samaväärse kaitsetaseme veeseaduses sõnniku kasutamisele kehtestatud nõuetega, sealhulgas laotamise ajapiiranguid, väetisega antavate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, piirnorme ja muid asjakohaseid nõudeid pinna- ja põhjavee kaitseks; 6) põllul, kus on kasutatud kääritusjääki, ei tohi 21 päeva jooksul pärast laotamist karjatada loomi ega varuda loomasööta.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohane registreering antakse tähtajaliselt, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks alates jäätmekäitleja tegevuse esmakordsest registreerimisest Keskkonnaametis kääritusjäägi kasutamiseks. Registreeringu tähtaega ei pikendata ega uuendata.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 1. mail 2004. a.