(1) Määrusega kehtestatakse puuviljadest valmistatud džemmi ehk keedise, moosi, ekstra džemmi, želee, ekstra želee, marmelaadi, tsitrusmarmelaadi, tsitrus-želeemarmelaadi ja magustatud kastanipüree (edaspidi tooted) koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded. (2) Puuviljadest valmistatud toodetele käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka marjadest, melonitest, arbuusidest, kõrvitsatest, kurkidest, tomatitest, rabarberivartest, porganditest ja bataatidest valmistatud toodetele. (3) Ingverina käsitatakse selle määruse tähenduses ingveritaime juurt värskena või konserveeritult, kusjuures ingver võib olla kuivatatud või säilitatud siirupis. (4) Määruse nõudeid ei kohaldata valikpagaritoodetes, sealhulgas küpsistes, ja kondiitritoodetes kasutatavatele toodetele.
(1) Toodete valmistamiseks kasutatakse järgmist toorainet: 1) veatud, piisavalt küpsed, riknemistunnusteta ja värsked puuviljad, mis sisaldavad kõiki nende põhiosi ja on puhastatud, sealhulgas on eemaldatud defektid; 2) tervete puuviljade toidukõlblikust osast saadud viljaliha, millest on vajaduse korral eemaldatud puuvilja koored, kestad, seemned ja muud sellised osad ning mis võib olla tükeldatud või purustatud, kuid püreestamata; 3) tervete puuviljade toidukõlblikust osast saadud püree, millest on vajaduse korral eemaldatud puuvilja koored, kestad, seemned ja muud sellised osad ning mis on püreestatud läbi sõela hõõrumisega või muul sarnasel viisil; 4) puuviljade vesiekstrakt, mis sisaldab kõiki puuviljade vees lahustuvaid osi, arvestamata kooskõlas hea tootmistavaga töötlemisel esinevat loomulikku kadu; 5) fruktoosisiirup, puuviljadest ja marjadest ekstraheeritud suhkrud, pruunsuhkur ning „Toiduseaduse” § 12 lõike 4, § 38 lõike 5 ja § 49 lõike 4 alusel suhkrutoodete kohta kehtestatud nõuetes nimetatud suhkrutooted. (2) Puuviljad, viljaliha, püree ja vesiekstrakt võivad olla: 1) kuumutatud, jahutatud või külmutatud; 2) külmkuivatatud; 3) kontsentreeritud ulatuses, mis on tehniliselt võimalik; 4) töödeldud vääveldioksiidi (E 220) või sulfititega (E 221–224, E 226–227), järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) sätestatud vääveldioksiidi piirnorme. (3) Lõike 2 punktis 4 toodud nõuet ei kohaldata ekstra džemmi ega ekstra želee valmistamisel kasutatavale toorainele. (4) Džemmi valmistamisel kasutatavad aprikoosid ja ploomid võivad olla kuivatatud ka mõne teise töötlemisviisiga kui külmkuivatamine. (5) Tsitrusvilja koor võib olla säilitatud soolvees. (6) Lahustuva kuivaine refraktomeetriga määratud sisaldus toodetes peab olema vähemalt 60 protsenti, välja arvatud § 3 lõikes 4 nimetatud tootes. Seda nõuet ei pea täitma, kui suhkur on osaliselt või täielikult asendatud magusainega. (7) Kui segatakse eri liiki puuviljad, siis vähendatakse §-des 3–8 sätestatud vähimat puuviljade kogust proportsionaalselt nende sisaldusele tootes. (8) Toodete valmistamisel võib kasutada lisaaineid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 lisaainete kohta kehtestatud nõuetega.
(1) Džemm koosneb ühe või mitme liigi puuviljade viljalihast või püreest või nende segust ning suhkrust ja veest ning on viidud sobiva tarretisetaolise konsistentsini. Tsitrusviljade džemmi võib valmistada tervena tükeldatud puuviljadest. (2) 1000 grammi džemmi valmistamiseks kasutatakse vähemalt 350 grammi viljaliha või püreed või nende segu. Musta sõstra, kibuvitsa, küdoonia, punase sõstra, pihlakamarja ja astelpaju puhul kasutatakse vähemalt 250 grammi, ingveri puhul vähemalt 150 grammi, akažuuõuna puhul vähemalt 160 grammi ning grenadilli puhul vähemalt 60 grammi viljaliha või püreed või nende segu. (3) Džemmi koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab „Toiduseaduse” § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) puuviljamahla; 3) tsitrusvilja mahla, kui džemm ei ole valmistatud tsitrusviljadest; 4) punast puuviljamahla, kui džemm on valmistatud kibuvitsadest, maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest, ploomidest või rabarberist; 5) punapeedimahla, kui džemm on valmistatud maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest või ploomidest; 6) õli ja rasva vahutamisvastaste ainetena; 7) vedelat pektiini; 8) tsitrusvilja koort; 9) ülilõhnava pelargooni (Pelargonium odoratissimum) lehti, kui džemm on valmistatud küdooniatest; 10) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 11) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 12) pähkleid; 13) maitsetaimi; 14) vürtse. (4) Džemmi koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavat toodet, mille lahustuva kuivaine refraktomeetriga määratud sisaldus on vähemalt 40 protsenti, nimetatakse moosiks, sealjuures arvestades Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 324 „Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord” § 5 lõigetes 1 ja 3–6 toidu nimetuse esitamise kohta kehtestatud nõudeid.
(1) Ekstra džemm koosneb ühe või mitme liigi puuviljade kontsentreerimata viljalihast, suhkrust ja veest ning on viidud sobiva tarretisetaolise konsistentsini. Tsitrusviljadest valmistatud ekstra džemmi võib valmistada tervena tükeldatud puuviljadest. (2) Kibuvitsa, seemneteta vaarika, pampli, musta sõstra, mustika ja punase sõstra ekstra džemmi võib valmistada kas täielikult või osaliselt nimetatud marjade kontsentreerimata püreest. (3) 1000 grammi ekstra džemmi valmistamiseks kasutatakse viljaliha vähemalt 450 grammi. Musta sõstra, kibuvitsa, küdoonia, punase sõstra, pihlakamarja ja astelpaju puhul kasutatakse vähemalt 350 grammi, ingveri puhul vähemalt 250 grammi, akažuuõuna puhul vähemalt 230 grammi ning grenadilli puhul vähemalt 80 grammi viljaliha. (4) Ekstra džemmi valmistamisel ei segata teiste viljadega õunu, pirne, kinnise luuga ploome, meloneid, arbuuse, viinamarju, kõrvitsaid, kurke ega tomateid. (5) Ekstra džemmi koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab „Toiduseaduse” § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) tsitrusvilja mahla, kui ekstra džemm ei ole valmistatud tsitrusviljadest; 3) punast puuviljamahla, kui ekstra džemm on valmistatud kibuvitsadest, maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest, ploomidest või rabarberist; 4) õli ja rasva vahutamisvastaste ainetena; 5) vedelat pektiini; 6) tsitrusvilja koort; 7) ülilõhnava pelargooni (Pelargonium odoratissimum) lehti, kui ekstra džemm on valmistatud küdooniatest; 8) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 9) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 10) pähkleid; 11) maitsetaimi; 12) vürtse.
(1) Želee koosneb ühe või mitme liigi puuviljade mahlast või vesiekstraktist või nende segust ning suhkrust ning on sobiva tarretisetaolise konsistentsiga. (2) 1000 grammi želee valmistamiseks kasutatakse mahla või vesiekstrakti või nende segu koguses, mis on võrdne vastava džemmi valmistamiseks § 3 lõikes 2 esitatud kogusega või sellest suurem. Kogus arvestatakse pärast vesiekstrakti valmistamiseks kasutatud vee koguse mahaarvamist. (3) Želee koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab „Toiduseaduse” § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) tsitrusvilja mahla, kui želee ei ole valmistatud tsitrusviljadest; 3) punapeedimahla, kui želee on valmistatud maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest või ploomidest; 4) õli ja rasva vahutamisvastaste ainetena; 5) vedelat pektiini; 6) tsitrusvilja koort; 7) ülilõhnava pelargooni (Pelargonium odoratissimum) lehti, kui želee on valmistatud küdooniatest; 8) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 9) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 10) pähkleid; 11) maitsetaimi; 12) vürtse.
(1) Ekstra želee koosneb ühe või mitme liigi puuviljade mahlast või vesiekstraktist või nende segust ning suhkrust ning on sobiva tarretisetaolise konsistentsiga. (2) Ekstra želee valmistamisel ei segata teiste viljadega õunu, pirne, kinnise luuga ploome, meloneid, arbuuse, viinamarju, kõrvitsaid, kurke ega tomateid. (3) 1000 grammi ekstra želee valmistamiseks kasutatakse mahla või vesiekstrakti või nende segu koguses, mis on võrdne vastava ekstra džemmi valmistamiseks § 4 lõikes 3 esitatud kogusega või sellest suurem. Kogus arvestatakse pärast vesiekstrakti valmistamiseks kasutatud vee koguse mahaarvamist. (4) Ekstra želee koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab „Toiduseaduse” § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) tsitrusvilja mahla, kui ekstra želee ei ole valmistatud tsitrusviljadest; 3) õli ja rasva vahutamisvastaste ainetena; 4) vedelat pektiini; 5) tsitrusvilja koort; 6) ülilõhnava pelargooni (Pelargonium odoratissimum) lehti, kui ekstra želee on valmistatud küdooniatest; 7) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 8) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 9) pähkleid; 10) maitsetaimi; 11) vürtse.
(1) Tsitrusmarmelaad koosneb veest, suhkrust ja üht liiki tsitrusvilja või mitut liiki tsitrusviljade viljalihast, püreest, mahlast, vesiekstraktist või koorest või nende segust. Tsitrusmarmelaad on viidud sobiva tarretisetaolise konsistentsini. (2) 1000 grammi tsitrusmarmelaadi valmistamiseks kasutatakse tsitrusvilju vähemalt 200 grammi, millest vähemalt 75 grammi peab olema saadud vilja sisekihist ehk endokarbist. (3) Tsitrusmarmelaadi koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab „Toiduseaduse” § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) tsitrusviljade eeterlikke õlisid; 3) õli ja rasva vahutamisvastaste ainetena; 4) vedelat pektiini; 5) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 6) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 7) pähkleid; 8) maitsetaimi; 9) vürtse. (4) Kui toode ei sisalda muud lahustamatut ainet kui võimalikult väikeses koguses peeneks tükeldatud koort, võib kasutada nimetust „tsitrus-želeemarmelaad”. (5) Marmelaad, mille valmistamiseks on kasutatud teisi puuvilju kui tsitrusviljad, peab vastama käesolevas määruses džemmile kehtestatud nõuetele.
(1) Magustatud kastanipüree koosneb püreeritud kastanitest (Castanea sativa), veest ja suhkrust ning on viidud sobiva tarretisetaolise konsistentsini. (2) 1000 grammi magustatud kastanipüree valmistamiseks kasutatakse vähemalt 380 grammi kastaneid. (3) Magustatud kastanipüree koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab „Toiduseaduse” § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) õli ja rasva vahutamisvastaste ainetena; 3) vedelat pektiini; 4) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 5) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 6) pähkleid; 7) maitsetaimi; 8) vürtse.
(1) Toodete märgistamise korral tuleb järgida „Toiduseaduse” § 38 lõike 5 alusel kehtestatud toidu märgistusele esitatavaid nõudeid, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise korda ning käesolevas paragrahvis esitatud märgistamise erinõudeid. (2) Paragrahvi 1 lõigetes 1–3 esitatud nimetusi kasutatakse 2. peatükis sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavate toodete puhul. (3) Arvestamata lõikes 2 sätestatud nõuet, võib § 1 lõigetes 1–3 esitatud toodete nimetusi tavakohaselt kasutada teiste toodete nimetustes üksnes juhul, kui neid ei saa segi ajada käesolevas määruses käsitletud toodetega. (4) Toodete nimetus peab sisaldama valmistamisel kasutatud puuviljade liigi või liikide nimetusi, mis märgitakse sisalduse alanevas järjestuses. Kolme või enamat liiki puuviljadest valmistatud toote puhul võib nimetuses puuviljaliikide märkimise asemel kasutada väljendit „sega puuvilja/marja/köögivilja” või muud sarnast sõnastust või märkida kasutatud puuviljaliikide arv. (5) Kui vääveldioksiidi jääksisaldus on üle 10 mg/kg, esitatakse see koostisosade loetelus. (6) Toodete märgistusel esitatakse kasutatud puuvilja sisaldus valmistootes sõnadega „valmistatud … g puuviljadest/marjadest/köögiviljadest 100 g kohta” ja kus kohane, ei võeta arvesse vesiekstrakti valmistamisel kasutatud vee massi. (7) Toodete märgistusel esitatakse üldine suhkrute sisaldus valmistootes sõnadega „üldsuhkrusisaldus … g 100 g kohta”. Suhkrusisaldus valmistootes määratakse refraktomeetriga 20 °C juures ja refraktomeetri näidu kõikumine võib olla ±3 refraktomeetri kraadi. Suhkrusisaldust ei esitata juhul, kui suhkru kohta on esitatud toitumisalane väide. (8) Lõigetes 6 ja 7 nimetatud teave esitatakse selgesti nähtavalt ja toote nimetusega ühes vaateväljas.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1) Kuni 31. detsembrini 2004. a võib jätkata määruses nimetatud toodete valmistamist ja märgistamist käesoleva määruse nõudeid järgimata, kuid kooskõlas seni kehtinud määrusega ning arvestades, et Eestist väljaveetava kauba puhul lähtutakse sihtriigis kehtivatest nõuetest. (2) Enne 1. jaanuari 2005. a käesoleva määruse nõudeid järgimata valmistatud ja märgistatud tooteid võib müüa kuni 30. juunini 2005. a. (3) Paragrahvi 7 lõikes 5 nimetatud toote viimisel teise liikmesriigi turule lähtutakse sihtriigis kehtivatest nõuetest.