Kriminaalhooldusosakondade pädevuses on: 1) lepingu sõlmimine üldkasuliku töö korraldajatega (edaspidi tööandja); 2) kohtueelse ettekande koostamine; 3) üldkasuliku töö täitmise tagamine; 4) üldkasuliku töö tegemise üle järelevalve teostamine.; 5) 6) 7) üldkasuliku töö korraldamine § 3 lõikes 2 sätestatud koostöölepingu alusel; 8) uue kuriteo toimepanemise riski vähendavate tegevuste korraldamine.
(1) Üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamiseks sõlmib kriminaalhooldusosakonna juhataja oma piirkonnavanglateenistus tööandjatega lisa 1 kohaselt vormistatud koostöölepingu.
(2) Üldkasuliku töö korraldamiseks võib sõlmida lisas 8 nimetatud koostöölepingu. Lisas 8 nimetatud lepingu sõlmimisel lähevad käesolevas määruses sätestatud tööandja ja juhendaja kohustused üle kriminaalhooldusosakonnale.
(1) Tööandja valikul peab arvestama, et pakutav töö vastaks vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest: 1) aitaks likvideerida süüteo tagajärgivõtta vastutust teo tagajärgede eest; 2) oleks ümbruskonna heakorrastusega seotud füüsiline töö; 3) aitaks kaasa vanurite jaeakate, puuetega inimeste või abivajavate inimeste eest hoolitsemisele; 4) oleks aktiivne panus kohaliku kogukonna hüvanguks; 5) ei konkureeriks palgaliste töökohtadega6) aitaks kaasa loomade eest hoolitsemisele või nende kaitsmisele; 7) aitaks kaasa loodusliku mitmekesisuse säilimisele ja kaitsmisele või keskkonna hea seisundi hoidmisele või säästva arengu edendamisele või keskkonnale kahju tekitamise vältimisele või keskkonnale tekitatud kahju heastamisele.
(2) Tööandjana eelistatakse: 1) riigi või kohaliku omavalitsuse asutust või mittetulundusühingut; 2) tööandjat, kelle pakutavat tööd oleks võimalik teha ka õhtusel ajal ja nädalalõppudel.
Kriminaalhooldusosakond peab kinnipeetavateKinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus peetakse üldkasuliku töö tööandjate nimekirja, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) tööandja nimetus, aadress ja juhendaja andmed; 2) tööandjaga sõlmitud lepingu andmed; 3) töö laad; 4) töötegemise aeg ja koht; 5) töötegija eeldatav kvalifikatsioon; 6) sellel töökohal üldkasuliku töö tegijate hulk.
(1) Kriminaalhooldusametnik peab kohtueelse ettekande koostamise käigus selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö eesmärki ning selle tegemise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab selgitama, mida loetakse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed. 2 (2) Kriminaalhooldusametnik võtab kahtlustatavalt või süüdistatavalt allkirja nõusoleku kohta teha üldkasulikku tööd.
(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab kohtulahendi või prokuröri määruse saamisel kriminaalhooldusalusele kriminaalhooldusametniku. 1 (21¹) Võimaluse korral on selleks kriminaalhooldusametnik, kes koostas kohtueelse ettekandeKäesoleva määruse tähenduses kohaldatakse kriminaalhooldusametniku kohta sätestatut ka nooremametnikele. 2 (2)
Esimesel kohtumisel peab kriminaalhooldusametnik: 1) veenduma, et kriminaalhooldusalune on nõus üldkasulikku tööd tegema; 2) selgitama kriminaalhooldusalusele üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi; 3) tutvustama kriminaalhooldusalusele võimalikke üldkasuliku töö tegemise kohti; 4) valima kriminaalhooldusalusele sobiva töö pärast tema arvamuse ärakuulamist töökoha ja -aja osas; 5) koostama koos kriminaalhooldusalusega üldkasuliku töö tegemise tundide esialgse jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes; 6) selgitama kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ja võtma selle kohta allkirja õiguste ja kohustuste lehele; 7) selgitama üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda; 8) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed; 9) selgitama kriminaalhooldusalusele, mida temalt oodatakse kontrollnõuete ja talle pandud kohustuste täitmisel; 10) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks kohustuste ja kontrollnõuete täitmata jätmise tagajärjed.
(1) Kriminaalhooldusametnik edastab andmed kriminaalhooldusaluse, üldkasuliku töö tundide arvu ja tähtaja kohtaesitab tööandjale alatesajakava ja arvestuslehe viie tööpäeva jooksul kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku esimesest kohtumisest või kriminaalhooldusalusele sobiva töökoha leidmisest viie tööpäeva jooksularvates. Kriminaalhooldusametnik esitab tööandjale üldkasuliku töö tegemise tundide esialgse jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes.
(2) Tööandja nõudmisel edastab kriminaalhooldusametnik ka muid andmeid kriminaalhooldusaluse kohta, kui need on vajalikud üldkasuliku töökohustuse täitmiseks.
(1) Jaotuskava võib koostada, jättes üldkasuliku töö tähtaja lõpust jaotuskavaga hõlmamata: 1) kuni kaks kuud, kui üldkasuliku töö tähtaeg on kuni üks aasta; 2) kuni neli kuud, kui üldkasuliku töö tähtaeg on üks kuni kaks aastat.
(2) Jaotuskavas märgitakse: 1) üldkasuliku töö tegija nimi ja kontaktandmed; 2) üldkasuliku töö tegijale määratud töötunnid; 3) üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg; 4) kriminaalhooldusametniku nimi ja kontaktandmed; 5) üldkasuliku töö tundide jaotus aastate ja kuude lõikes; 6) kriminaalhooldusametniku ja üldkasuliku töö tegija allkiri ning kinnitamisekinnituse kuupäev.
(3) Jaotuskava koostatakse elektrooniliselt. Kriminaalhooldusalusele väljastatakse jaotuskava elektrooniliselt või tema soovil paberil.
Vajaduse korral saadab kriminaalhooldusaluse esimesel päeval üldkasuliku töö tegemise kohale kriminaalhooldusametnik.
(1) Kui kriminaalhooldusalune hoiab üldkasulikust tööstüldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad §-s 16 lõigetes 1–3 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumise, võtab kriminaalhooldusaluselt rikkumise kohta allkirjastatud seletuse ning teeb kriminaalhooldusalusele kirjaliku hoiatusereageerib rikkumisele. 1 (1¹) Rikkumise fikseerimisel märgitakse järgmised andmed: 1) üldkasuliku töö tegija nimi; 2) rikkumise fikseerinud kriminaalhooldusametniku nimi; 3) rikkumise toimumise aeg ja kirjeldus; 4) kriminaalhooldusametniku otsus; 5) rikkumise fikseerimise kuupäev. 1 (1²) Kirjalikus hoiatuses märgitakse: 1) üldkasuliku töö tegija nimi; 2) hoiatuse teinud kriminaalhooldusametniku nimi; 3) toimunud rikkumise kirjeldus; 4) otsus; 5) hoiatuse koostamise kuupäev;. 6) kriminaalhooldusametniku ja üldkasuliku töö tegija allkiri1 (1³) Kriminaalhooldusametnik tutvustab kriminaalhooldusalusele kirjalikku hoiatust.
(2) Enne erakorralise ettekande tegemist võib kriminaalhooldusametnik teha kuni kaks kehtivat kirjalikku hoiatust.
(3) Erakorraline ettekanne või taotlus (edaspidi erakorraline ettekanne) koostatakse ja esitatakse kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusseaduse §-s 31 või väärteomenetluse seadustiku § 2103 lõikes 1 sätestatud nõuetest lähtudes.
(4) Pärast kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande esitamist võib kriminaalhooldusalune sooritada üldkasuliku töö tunde vaid jaotuskavas ette nähtud mahus.
(1) Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad vajaduse muuta üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi seitsmestneljateistkümnest päevast pikema perioodi ulatuses, teavitab kriminaalhooldusaluse juhendaja või tööandja kontaktisik sellest kriminaalhooldusametnikku. Kui muutmine on põhjendatud, teeb kriminaalhooldusametnik asjakohase muudatuse.
(2) ÜldkasulikuKui üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi muutmine seitsmeston vaja muuta neljateistkümnest päevast lühema perioodi ulatuses toimub, tehakse seda kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, pöördub juhendaja oma ettepanekuga kriminaalhooldusametniku poole. Tehtud muudatustest on juhendaja kohustatud viivitamata teavitama kriminaalhooldusametnikku esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval.
(1) Kui üldkasuliku töö tegemine ei ole kohtu või prokuratuuri määratud tähtaja jooksul karistusseadustiku § 69 lõikes 3 või väärteomenetluse seadustiku § 2103 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise tõttu võimalik, taotleb kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist.
(2) Kriminaalhooldusametnik koostab lõikes 1 nimetatud juhtudel kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande kriminaalhooldusseaduse § 31 lõikes 5 või väärteomenetluse seadustiku § 2103 lõikes 2 sätestatud nõuetest lähtudes.
(1) Kriminaalhooldusosakond peab üldkasuliku töö tegemise toimikut digitaalselt ja paberkandjal (dokumenditoimik) vastavalt justiitsministri poolt kehtestatud kriminaalhooldusregistri põhimääruselevõi paberil. Paberil peetav toimik peab vastama digitaalsele toimikule. 2 (2) Üldkasuliku töö dokumenditoimikus kajastatakse: 1) kriminaalhooldusaluse isikuandmed; 2) andmed karistuse kohta või andmed kriminaalmenetluse lõpetamise ja üldkasuliku töö määramise kohta; 3) kriminaalhooldusosakonda saabunud dokumendid; 4) kriminaalhooldusaluse allkiri talle õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta; 5) üldkasuliku töö ajakavad; 6) üldkasuliku töö täitmise andmed; 7) rikkumiste korral koostatud dokumendid; 8) kriminaalhooldusaluse seletused; 9) kriminaalhooldusalusele tehtud hoiatused; 10) üldkasuliku töö tegemise peatamise andmed; 11) üldkasuliku töö tegemise lõppemise andmed.