Määrus sätestab radioaktiivsete jäätmete töötlemise eesmärgil Eestisse sisseveoks, radioaktiivsete jäätmete Eestist väljaveoks ja Eesti territooriumilt läbiveoks vajalike dokumentide menetlemise korra ja tähtajad.
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kolmas riik – riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ( ELi liikmesriik); 1¹) läbiveoriik – riik, mis ei ole päritoluriik ega sihtriik ning mille territooriumi plaanitakse veoga läbida või mida see läbib; 1²) päritoluriik – riik, millest vedu plaanitakse või millest see algab; 1³) pädev asutus – päritoluriigi, läbiveoriigi või sihtriigi volitatud asutus, kes vastutab radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve- ja kontrollisüsteemi eest. Eestis on pädevaks asutuseks Keskkonnaamet; 2) radioaktiivsete jäätmete omaja – isik, kes vastutab radioaktiivsete jäätmete eest enne nende vedu ja kes kavatseb vedada need radioaktiivsete jäätmete saajale; 3) radioaktiivsete jäätmete saaja – isik, kellele radioaktiivsed jäätmed veetakse; 4) sihtriik – riik, millesse vedu plaanitakse või millesse see toimub.
(1) Kui radioaktiivseid jäätmeid soovitakse vedada Eestist ELi teise liikmesriiki, edastab Keskkonnaamet taotluse radioaktiivsete jäätmete veo lubamise kohta kinnituse saamiseks sihtriigi ja kõikide läbiveoriikide pädevatele asutustele. 1 (1¹) Sihtriigi ja läbiveoriigi pädevad asutused kontrollivad 20 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist selle nõuetekohasust. 1 (1²) Kui taotlus on nõuetekohaselt täidetud, saadab sihtriigi pädev asutus hiljemalt kümne päeva jooksul pärast lõikes 11 sätestatud tähtaja möödumist Keskkonnaametile kättesaamistõendi ning selle koopiad teistele asjaomastele pädevatele asutustele. 1 (1³) Kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus leiab, et taotlus ei ole nõuetekohaselt täidetud, nõuab ta Keskkonnaametilt puuduva teabe esitamist ning teavitab oma teabenõudest teisi pädevaid asutusi. Teabenõue tuleb esitada enne lõikes 11 sätestatud tähtaja möödumist. (14) Hiljemalt kümne päeva pärast puuduva teabe laekumist ja mitte enne lõikes 11 nimetatud 20-päevase tähtaja möödumist saadab sihtriigi pädev asutus Keskkonnaametile kättesaamistõendi ning selle koopia teistele asjaomastele pädevatele asutustele. (15) Lõigetes 11–14 sätestatud tähtaegu kättesaamistõendi väljastamiseks võib lühendada, kui sihtriigi ja läbiveoriigi pädevad asutused leiavad, et taotlus on nõuetekohaselt täidetud. (16) Kui jäätmete veo ajaks ei ole Eesti ja sihtriigi vahel jõustunud kokkulepe lõppladustamisrajatise kasutamiseks selles riigis, esitab veoloa taotleja Keskkonnaametile lisaks veoloa taotlusele § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud dokumendi. (2) Kui sihtriigi ja läbiveoriikide pädevad asutused ei ole esitanud oma kinnitusi radioaktiivsete jäätmete veo lubamise kohta kahe kuu jooksul pärast kättesaamistõendi väljastamist ning ei ole ka taotlenud tähtaja kuni ühekuulist pikendamist või kui taotluse menetlemise pikendatud tähtaeg on möödunud, loetakse need riigid taotletava veoga nõus olevaks. (3) Keskkonnaamet teatab siht- ja läbiveoriikide pädevatele asutustele veoloa andmisest, lisades veoloale kõik täiendavaid tingimusi sisaldavad dokumendid. (4) Kui vedu on toimunud, saadab radioaktiivsete jäätmete saaja (edaspidi saaja) 15 päeva jooksul, alates radioaktiivsete jäätmete veose vastuvõtmise päevast, Keskkonnaametile sellekohase teate. Keskkonnaamet edastab selle teate kõikide selle veoga seotud liikmesriikide pädevatele asutustele. (5) Sihtriigi pädev asutus saadab radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmise teate Keskkonnaametile, kes edastab selle radioaktiivsete jäätmete algsele omajale.
(1) Kui radioaktiivseid jäätmeid soovitakse vedada Eestisse nende töötlemise eesmärgil, esitab veoloa taotleja Keskkonnaametile lisaks veoloa taotlusele veel järgmised dokumendid: 1) radioaktiivsete jäätmete omaja (edaspidi omaja) ja saaja vahel sõlmitud radioaktiivsete jäätmete veo, töötlemise või konditsioneerimise ning selle tulemusena saadud radioaktiivse jäägi tagastamise lepingu koopia; 2) tõendi radioaktiivsete jäätmete saadetise rahalise tagatise või kindlustuse kohta väärtuses, mis katab nende jäätmete veo, töötlemise või konditsioneerimise ja radioaktiivse jäägi tagasisaatmise ning radioaktiivsete jäätmete tagasivõtmise kulud juhul, kui vedu ei ole võimalik lõpule viia. (2) Paragrahvis 3 sätestatud veoloa taotluse menetlemise korda kohaldatakse ka käesolevas paragrahvis sätestatud veole.
(1) Kui ELi liikmesriigi pädev asutus taotleb Eestilt kinnituse andmist radioaktiivsete jäätmete ELi liikmesriikide vaheliseks veoks läbi Eesti, teeb Keskkonnaamet otsuse radioaktiivsete jäätmete läbiveo lubamise, vajalikuks peetavate tingimuste seadmise või kinnituse andmisest keeldumise kohta päritoluriigi pädevale asutusele teatavaks kahe kuu jooksul alates päevast, mil sihtriik väljastas kättesaamistõendi. (2) Keskkonnaamet võib radioaktiivsete jäätmete läbiveo lubamise kohta kinnituse esitamiseks ja oma seisukoha päritoluriigi pädevale asutusele teatamiseks taotleda lõikes 1 nimetatud tähtajale kuni ühekuulist pikendust. (3) Paragrahvis 3 sätestatud veoloa taotluse menetlemise korda kohaldatakse ka käesolevas paragrahvis sätestatud veole.
Iga veosega peavad kaasas olema kõik kiirgusseaduse § 61 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-s 4 loetletud dokumendid, välja arvatud radioaktiivsete jäätmete omaja ja saaja vahel sõlmitud radioaktiivse jäägi tagastamise lepingu koopia, juhul kui jäätmete veo ajaks on Eesti ja sihtriigi vahel jõustunud kokkulepe lõppladustamisrajatise kasutamiseks selles riigis. Kui veoluba on antud rohkem kui ühe veo kohta, peavad veosega kaasas olema kõik seda luba käsitlevad dokumendid.
(1) Kui radioaktiivseid jäätmeid soovitakse vedada Eestist kolmandasse riiki, esitab omaja Keskkonnaametile veoloa saamise taotluse. 1 (1¹) Kui jäätmete veo ajaks ei ole Eesti ja kolmanda riigi vahel jõustunud kokkulepe lõppladustamisrajatise kasutamiseks selles riigis, esitab veoloa taotleja Keskkonnaametile lisaks veoloa taotlusele § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud dokumendi. (2) Keskkonnaamet võtab ühendust kolmanda riigi pädeva asutusega. (3) Keskkonnaamet annab veoloa pärast nõusoleku saamist kolmanda riigi pädevalt asutuselt ning teavitab kolmanda riigi pädevat asutust veoloa andmisest. (4) Omaja teatab Keskkonnaametile radioaktiivsete jäätmete jõudmisest kolmandas riigis asuvasse sihtkohta ja Eesti tollipunkti nime, mille veos läbis ning tollipunkti nime, mille kaudu veos sisenes kolmandasse riiki, kahe nädala jooksul jäätmete sihtpunkti jõudmise päevast arvates. (5) Lõikes 4 antud teabe saamiseks lepib omaja saajaga kokku, et saaja tõendab kirjalikult jäätmete jõudmist ettenähtud sihtpunkti ning teatab omajale veose kolmandasse riiki sisenemise tollipunkti nime.
(1) Kui radioaktiivseid jäätmeid soovitakse Eestisse vedada kolmandast riigist töötlemise eesmärgil, peab saaja tegutsema nagu omaja ja Keskkonnaamet nagu päritoluriigi pädev asutus. (2) Asjakohase menetluse alustamiseks esitab saaja Keskkonnaametile taotluse kinnituse saamiseks vastavalt §-s 3 sätestatud menetlusele. (3) Koos taotlusega peab saaja esitama Keskkonnaametile §-s 4 loetletud dokumentide koopiad. (4) Kui radioaktiivsed jäätmed veetakse kolmandast riigist kolmandasse riiki ja Eesti on esimene ELi liikmesriik, kuhu radioaktiivsed jäätmed sisenevad, loetakse Eesti selle veose päritoluriigiks. Sellisel juhul peab veo korraldamise eest vastutav isik Eestis teavitama pädevat asutust, et see alustaks vastavaid kooskõlastusprotseduure.
Keskkonnaamet peab radioaktiivsete jäätmete riikidevahelise veoloa taotluste kooskõlastamise ja lubade andmise arvestust ning säilitab radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveodokumente kümme aastat.