(1) Kooli juhib direktor.
(2) Direktor: 1) vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest; 2) teostab oma pädevuse piires koolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 3) esindab oma pädevuse piires kooli; 4) sõlmib kooli töötajatega töölepingud, muudab neid ja ütleb need üles; 5) kinnitab kooli töökohtade koosseisu; 6) hindab õppeasutuse töötajate vastavust kvalifikatsiooninõuetele; 7) moodustab nõukogu ning juhibtegutseb selle tööd; 8) kinnitab kooli õppekavad ja teised õigusaktidega ettenähtud dokumendid ja aruandednimel, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses; 9) korraldabteeb kooli arengukava koostamise ja uuendamise ning selle avalikustamise kooli veebilehel; 10) kinnitab kooli eelarve, eelarve täitmise aruande ja hankeplaani; 11) käsutab oma pädevuse piires kooli eelarvevahendeid; 12) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest; 13) otsustab õigusaktidegatehinguid, mis on seotud õigusaktides
(1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine.
(2) Nõukogu: 1) arutab kooli õppekasvatustöö ning majandustegevuse korraldamisega seotud küsimusi; 2) teeb kooli pidajale ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks; 3) kooskõlastab kooli arengukava eelnõu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja esitab selle kooli pidajale kinnitamiseks; 4) kooskõlastab kooli majandusaasta aruande; 5) kinnitab kooli õppekorralduseeskirja; 6) kinnitab kooli õppeaasta tööplaani, sealhulgas õppekasvatusala töötajate koolitusplaani; 7) kehtestab tasemeõppe õppekulu hüvitamise tingimused, korra ja määra; 8) kehtestab õppetoetuse taotlemise, määramise ning maksmise tingimused ja korra, sealhulgas õppetoetuse maksmise lõpetamise või peatamise aluseks olevate oluliste rikkumiste loetelu; 9) kehtestab põhitoetuse fondi jagamise tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel; 10) kehtestab eritoetuse fondi kasutamise korra; 11) kooskõlastab kooli eelarve, eelarve täitmise aruande ja hankeplaani; 12) kinnitab kooli sisehindamisaruande; 13) kooskõlastab kooli õppekavad; 14) otsustab õigusaktidegateistes õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras kooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 15) kinnitab kooli õpilaskonna põhikirja; 16) moodustab vajaduse korral komisjone ja töörühmi; 17) moodustab direktori ettepanekul kooli struktuuriüksused ning muudab neid; 18) lahendab teisi küsimusi, mis õigusaktide ja kooli põhimääruse alusel kuuluvad tema pädevusse.
(3) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.
(1) Nõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(2) Nõukogu kutsub kokku ja nõukogu tööd juhib kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.
(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Nõukogu koosolekut ei pea kokku kutsuma juulis. Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt seitse kalendripäevaviis tööpäeva enne koosoleku toimumist.
(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.
(5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.
(6) Nõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu liikmed hääletavad elektroonselt, esitades määratud tähtajaks oma seisukoha digitaalselt allkirjastatult e-postiga või paroolipõhiselt või tunnustatud autentimissüsteemi vahendusel autenditult koolisiseses andmesidevõrgus. Otsus võetakse vastu, kui hääletamisel osaleb vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest ja hääletamisel osalenutest üle poole hääletab otsuse poolt.
(7) Nõukogu töö paremaks planeerimiseks kinnitab nõukogu korraliste koosolekute ajakava vähemalt kuueks kuuks.
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel.
(2) Nõunike kogu tegutsebon vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduse § 18seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.
(1) Kooli struktuuri moodustavad õppekasvatustöö struktuuriüksused ja õppekasvatustööd toetavad struktuuriüksused. 1 (1¹) Õppekasvatustöö struktuuriüksused on õppeosakond ja tema üksused ning praktikaosakond ja tema üksused.
(2) Kooli struktuuriüksuste ülesandedstruktuuri kinnitab nõukogu kooli direktori ettepanekul.
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on: 1) planeerida ja korraldada kõigi õppijate arengu toetamiseks õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö tulemuslikkust; 2) teha õpetatavates valdkondades pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja arendada kutseõppe õppekavasid ning metoodilisi materjale; 3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega ning tööturu vajadustega; 4) tagada kutseõppe, sealhulgas töökohapõhise õppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel; 5) korraldada õpilastele õigusaktides ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase arvestuse pidamine; 6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksustegastruktuurüksustega neist vajadustest lähtuvat õppetaristut; 7) kaasata õpekasvatusalaõppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge, sealhulgas haridustehnoloogilises arendustöös
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist. Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õpilaseltõppijalt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel rahastatudtasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskoha maksumus asjaomases õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.