(1) Välisõhu kvaliteedi ülemist hindamispiiri ehk taset, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada pidevaid mõõtmisi ja modelleerimist või pistelisi mõõtmisi omavahel kombineeritult, rakendatakse juhul, kui: 1) vääveldioksiidi (SO2) keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui kolmel korral kalendriaasta jooksul ületanud 24 tunni kestel 60% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (75 mikrogrammi kuupmeetris) või ei ole ületanud 60% taimestiku kaitseks kehtestatud saastatuse talveperioodi kriitilisest tasemest (12 mikrogrammi kuupmeetris); 2) lämmastikdioksiidi (NO2) keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul ületanud ühe tunni kestel 70% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (140 mikrogrammi kuupmeetris) või kalendriaasta keskmine sisaldus ei ole ületanud 80% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (32 mikrogrammi kuupmeetris); 3) lämmastikoksiidide (NOx) aasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 80% taimestiku ja ökosüsteemide kaitseks kehtestatud saastatuse kriitilisest tasemest (24 mikrogrammi kuupmeetris); 4) peente PM10-osakeste keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui 35 korral kalendriaasta jooksul ületanud 24 tunni kestel 70% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (35 mikrogrammi kuupmeetris) või kalendriaasta keskmine sisaldus ei ole ületanud 70% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (28 mikrogrammi kuupmeetris); 5) eriti peente PM2,5-osakeste kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 70% saastatuse taseme piirväärtusest (17 mikrogrammi kuupmeetris); 6) plii (Pb) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 70% saastatuse taseme piirväärtusest (0,35 mikrogrammi kuupmeetris); 7) benseeni (C6H6) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 70% saastatuse taseme piirväärtusest (3,5 mikrogrammi kuupmeetris); 8) süsinik(mono)oksiidi (CO) keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud kaheksa tunni kestel 70% saastatuse taseme piirväärtusest (7 mikrogrammi kuupmeetris); 9) arseeni (As) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 60% saastatuse taseme sihtväärtusest (3,6 nanogrammi kuupmeetris); 10) kaadmiumi (Cd) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 60% saastatuse taseme sihtväärtusest (3 nanogrammi kuupmeetris); 11) nikli (Ni) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 70% saastatuse taseme sihtväärtusest (14 nanogrammi kuupmeetris); 12) benso(a)püreeni (BaP) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 60% saastatuse taseme sihtväärtusest (0,6 nanogrammi kuupmeetris). (2) Välisõhu kvaliteedi alumist hindamispiiri ehk taset, millest allpool võib piirkonna välisõhu saastatuse taseme määramiseks kasutada ainult modelleerimist või objektiivset hindamist, rakendatakse juhul, kui: 1) vääveldioksiidi (SO2) keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui kolmel korral kalendriaasta jooksul ületanud 24 tunni kestel 40% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (50 mikrogrammi kuupmeetris) või ei ole ületanud 40% ökosüsteemide kaitseks kehtestatud saastatuse talveperioodi kriitilisest tasemest (8 mikrogrammi kuupmeetris); 2) lämmastikdioksiidi (NO2) keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui 18 korral kalendriaasta jooksul ületanud ühe tunni kestel 50% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (100 mikrogrammi kuupmeetris) või kalendriaasta keskmine sisaldus ei ole ületanud 65% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (26 mikrogrammi kuupmeetris); 3) lämmastikoksiidide (NOx) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 65% taimestiku ja ökosüsteemide kaitseks kehtestatud saastatuse kriitilisest tasemest (19,5 mikrogrammi kuupmeetris); 4) peente PM10-osakeste keskmine sisaldus välisõhus ei ole rohkem kui 35 korral kalendriaasta jooksul ületanud 24 tunni kestel 50% inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusest (25 mikrogrammi kuupmeetris) või kalendriaasta keskmine sisaldus ei ole ületanud 50% saastatuse taseme piirväärtusest (20 mikrogrammi kuupmeetris); 5) eriti peente PM2,5-osakeste kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 50% saastatuse taseme piirväärtusest (12 mikrogrammi kuupmeetris); 6) plii (Pb) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 50% saastatuse taseme piirväärtusest (0,25 mikrogrammi kuupmeetris); 7) benseeni (C6H6) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhus ei ole ületanud 40% saastatuse taseme piirväärtusest (2 mikrogrammi kuupmeetris); 8) süsinik(mono)oksiidi (CO) keskmine sisaldus välisõhus kaheksa tunni kestel ei ole ületanud 50% saastatuse taseme piirväärtusest (5 mikrogrammi kuupmeetris); 9) arseeni (As) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 40% saastatuse taseme sihtväärtusest (2,4 nanogrammi kuupmeetris); 10) kaadmiumi (Cd) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 40% saastatuse taseme sihtväärtusest (2 nanogrammi kuupmeetris); 11) nikli (Ni) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 50% saastatuse taseme sihtväärtusest (10 nanogrammi kuupmeetris); 12) benso(a)püreeni (BaP) kalendriaasta keskmine sisaldus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis ei ole ületanud 40% saastatuse taseme sihtväärtusest (0,4 nanogrammi kuupmeetris). (3) Lõike 1 punktis 5 sätestatud eriti peente PM2,5-osakeste ülemist hindamispiiri ja lõike 2 punktis 5 sätestatud alumist hindamispiiri ei kohaldata mõõtmistele, mille eesmärk on hinnata inimeste tervise kaitseks kehtestatud eriti peente PM2,5-osakestega kokkupuute vähendamise eesmärgist kinnipidamist.
(1) Maapinnalähedane õhukiht on välisõhukiht, mis ulatub kuni 8 m kõrguseni maapinnast. (2) Mõõtmiste täpsus on määratletud EVS-ISO 5725-1:2002 standardis «Mõõtmismeetodite ja tulemuste täpsus (tõesus ja täpsus)». (3) Andmete minimaalne ajaline kaetus on üks mõõtmine nädalas või 8 mõõtmisnädalat ühtlaselt üle aasta jaotatult. (4) Modelleerimise täpsus on mõõtmistulemuste ja arvutustulemuste maksimaalselt lubatav vahe. (5) Pistelised mõõtmised on mitteregulaarsed ühekordsed mõõtmised.
(1) Keskmist kokkupuute näitajat kasutatakse kokkupuute vähendamise eesmärgi ja kohustuslikult saavutatava saastatuse taseme piirmäära arvutamiseks. (2) Keskmise kokkupuute näitaja määratakse kolme kalendriaasta eriti peente PM2,5-osakeste sisalduse keskmise väärtusena, milleks keskmistatakse kõigi riigis rajatud proovivõtukohtade nende osakeste sisaldus. (3) 2010. aasta keskmise kokkupuute näitaja on eriti peente PM2,5-osakeste keskmine sisaldus välisõhus 2008., 2009. ja 2010. aastal. (4) Kui 2008. aasta eriti peente PM2,5-osakeste andmed ei ole kättesaadavad, võib keskmise kokkupuute näitajana kasutada 2009. ja 2010. aasta eriti peente PM2,5-osakeste keskmist sisaldust või 2009., 2010. ja 2011. aasta keskmist sisaldust välisõhus. (5) 2015. aasta keskmise kokkupuute näitaja on kolme kalendriaasta eriti peente PM2,5-osakeste keskmine sisaldus, milleks keskmistatakse kõigi proovivõtukohtade tulemused 2013., 2014. ja 2015. aastal. Keskmise kokkupuute näitaja abil kontrollitakse, kas kohustuslikult saavutatav saastatuse taseme piirmäär on tagatud. (6) 2020. aasta keskmise kokkupuute näitaja on kolme kalendriaasta eriti peente PM2,5-osakeste keskmine sisaldus, milleks keskmistatakse kõigi proovivõtukohtade tulemused 2018., 2019. ja 2020. aastal. Keskmist kokkupuute näitajat kasutatakse analüüsimiseks, kas riigi kokkupuute vähendamise eesmärk on saavutatud.
(1) Vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, PM10- ja PM2,5-osakeste ning plii sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) vääveldioksiidiga saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ja 24 tunni keskmise piirväärtuse ületamisi, ühe tunni keskmise piirväärtuse ja saastetaluvuse piirmäära summaarseid ületamisi ning taimestiku kaitseks rakendatava kalendriaasta ja talveperioodi (1. oktoobrist 31. märtsini) saastatuse keskmise kriitilise taseme ületamisi; 2) lämmastikdioksiidi (NO2) ja lämmastikoksiididega (NOx) saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi ning taimestiku kaitseks rakendatava kalendriaasta saastatuse keskmise kriitilise taseme ületamisi; 3) peente PM10-osakestega saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme 24 tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi ning nimetatud piirväärtuste ja saastetaluvuse piirmäära summaarseid ületamisi; 4) eriti peente PM2,5-osakestega saastatuse korral inimeste tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme kalendriaasta keskmise sihtväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi ning kalendriaasta keskmise piirväärtuse ja saastetaluvuse piirmäära summaarseid ületamisi; 5) pliiga saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi ning nimetatud piirväärtuse ja saastetaluvuse piirmäära summaarseid ületamisi; 6) vääveldioksiid ja lämmastikdioksiidi sisalduse häiretaseme ületamisi. (2) Lõikes 1 nimetatud saasteainetega saastatuse taseme keskmiste piirväärtuste ning piirväärtuste ja saastetaluvuse piirmäära summaarsete ületamiste andmed peavad kajastama ületamiste kuupäeva, ületamistundi või ületamistundide arvu kokku, saasteainete sisalduse mõõdetud väärtusi. (3) 4 (4) Benseeni ja süsinikmonooksiidi sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama andmeid nende saasteainetega saastatuse taseme piirväärtuste ületamiste ning süsinikmonooksiidi korral piirväärtuse ja saastetaluvuse piirmäära summaarsete ületamiste kohta. (5) Osooni sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) osooniga saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatavasaastatuse taseme 8 tunni keskmise sihtväärtuse ületamisi ning taimestiku kaitseks rakendatavasaastatuse taseme ühe tunni keskmise sihtväärtuse ületamisi; 2) inimese tervise kaitseks rakendatava 8 tunni keskmise ning taimestiku kaitseks rakendatavaühe tunni keskmise osoonisisalduse kaugema eesmärgi ületamisi; 3) ühe tunni keskmise osoonisisalduse teavitamistaseme ületamisi; 4) ühe tunni keskmise osoonisisalduse häiretaseme ületamisi; 5) teavitamis- ja/või häiretaseme ületamiste kuupäeva, summaarset ületamistundide arvu, osoonisisalduse suurimaid tunniväärtusi; 6) käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud osooni teket soodustavate lenduvate orgaaniliste ühendite aasta keskmist sisaldust. (6) Arseeni, kaadmiumi, nikli, benso(a)püreeni sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) nende saasteainetega saastatuse taseme kalendriaasta keskmiste sihtväärtuste ületamisi; 2) summaarse gaasilise elavhõbeda sisalduse väärtusi; 3) määruse § 11 lõikes 6 nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike välisõhus sisaldumise väärtusi; 4) arseeni, kaadmiumi, nikli, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude määruse § 11 lõikes 6 nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestise üldkogust. (7) Saasteainete sisalduse mõõtmistulemuste aruanded peavad sisaldama teavet iga saasteaine sisalduse piirväärtuse või sihtväärtuse protsentides väljendatud hindamispiiri ületamise kohta käesoleva määruse § 12 lõike 1 kohaselt ning teavet iga saasteaine sisalduse määramiseks kasutatud meetodi kohta.
Saasteaine kontsentratsiooni pisteliste mõõtmiste tegija koostab mõõtmistulemuste aruande vastavalt selle määruse lisale 2 kahes eksemplaris, millest üks säilitatakse mõõtmiste tegija ja teine tellija juures vähemalt viis aastat.
(1) õhuproovi võtmisel välisõhu saastatuse taseme mõõtmiseks tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) proovivõtuotsik peab asuma 1,5–4 m kõrgusel maapinnast; 2) proovivõtuotsik ei tohi asuda saasteallika vahetus läheduses, et vältida välisõhuga segunemata saasteainete sisseimemist; 3) proovivõtuotsiku läheduses ei tohi olla segavaid objekte ja otsik peab asuma olenevalt mõõtmistingimustest ja kasutatavast aparatuurist mõne meetri kaugusel hoonete seinast, puudest ja muudest takistustest; 4) analüsaatori läbinud gaasid tuleb suunata proovivõtuotsikust eemale, et vältida analüüsitava õhu retsirkulatsiooni; 5) tuleb määrata ilmastikutingimused, näiteks tuulte suund ja kiirus, välisõhu temperatuur, rõhk ja niiskus, mis võivad omada tähtsust proovide võtmisel. (2) Saasteaine kontsentratsiooni mõõtmiseks saasteallika suitsukoonla mõjupiirkonnas paigutatakse mõõtejaam orienteeruvalt määratud punkti, kus võib tekkida saasteaine maksimaalne kontsentratsioon, arvestades saasteaine väljumiskõrgust maapinnast, ilmastikutingimusi, sealhulgas valdavate tuulte suunda. Selles punktis määratakse saasteaine ühe tunni keskmine kontsentratsioon. (3) Saasteallika valdaja peab välisõhu saastatuse taseme mõõtmisel jälgima, et kõik automaatsed proovivõtuseadmed ja mõõteriistad toimiksid tehnoloogiliste seadmete töö ajal pidevalt, välja arvatud hooldamise ja kalibreerimise aeg. (4) Vahetult peale õhuproovi võtmist koostab proovivõtja protokolli õhuproovi võtmise kohta. (5) Protokoll õhuproovi võtmise kohta sisaldab: 1) proovivõtja nime, aadressi ja kontaktandmeid; 2) proovivõtukoha asukohta ja geograafilisi koordinaate; 3) proovivõtmise kellaaega; 4) proovivõtmise viisi kirjeldust; 5) proovivõtmisel olnud ilmastikutingimusi; 6) proovivõtmisel osalenud isikute nimesid, allkirju, ametikohti ja kontaktandmeid. (6) Õhuproovi võtmise kohta koostatud protokoll lisatakse pisteliste mõõtmistulemuste aruande juurde.
Kui paiksed mõõteseadmed ei ole töökorras, peab saasteallika valdaja sellest välisõhu saasteloa või keskkonnakompleksloa või jäätmepõletusloa andjat teavitama ning rakendama tööle alternatiivsed mõõteseadmed.
(1) Välisõhu saastatuse taseme määramiseks piirkonnas kasutatakse järgmisi mudeleid: 1) Gaussi difusioonivõrrandi mudel; 2) Euleri advektsioon-difusioonivõrrandi mudel; 3) kanjonimudel. (2) Saasteainete hajumisarvutuseks on lubatud kasutada arvutiprogramme, mis on koostatud lõikes 1 nimetatud mudelil põhineva või määruse lisas 3 esitatud arvutusmetoodikal põhineva mudeli alusel. (3) Saasteainete hajumisarvutuseks kasutatav arvutiprogramm peab võimaldama arvestada piirkonna saasteainete hajumistingimusi mõjutavaid geograafia- ja kliimaandmeid (näiteks välisõhu temperatuurid, tuule suunad).
(1) Iga saasteaine suhtes saasteallika poolt tekitatava välisõhu saastatuse taseme arvutuslikul määramisel võetakse arvesse kõik tootmisterritooriumil asuvad saasteallikad. (2) Saasteainete koosmõju, näiteks tahkete osakeste või lenduvate orgaaniliste ühendite (süsivesinike) summaarse hulga korral kasutatakse maapinnalähedases õhukihis tekkiva saasteainete maksimaalse kontsentratsiooni arvutamisel kõigi gruppi (aldehüüdid, alifaatsed süsivesinikud, aromaatsed süsivesinikud, atsetaadid ja muud) kuuluvate ainete maksimaalsete hetkeliste heitkoguste summat.
(1) Hajumisarvutustulemust võrreldakse inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtusega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta keskmist piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteerivat ohutut taset. (2) Välisõhu saasteloas või keskkonnakompleksloas või jäätmepõletamist käsitlevas jäätmeloas (edaspidi keskkonnaluba) esitatud kõigist tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest eralduva saasteaine maksimaalsed hetkelised heitkogused summaarselt ei tohi ületada väärtust, mis võiks põhjustada lõikes 1 nimetatud piirväärtuse ületamist tootmisterritooriumi piiril. (3) Keskkonnaloa andja nõudmisel arvestatakse välisõhu saastatuse taseme arvutamisel saasteallika mõjupiirkonnas pideva õhuseire tulemusi või samalaadsete saasteallikate koosmõju hindamisel saadud fooniandmeid. (4) Lõikes 2 nimetatud andmeid annab saasteallika valdajale keskkonnaloa andja.
Määrus jõustub 30. septembril 2004.