Eesti Maavarade Komisjon (edaspidi komisjon) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas moodustatav geoloogia, mäenduse, keskkonnakaitse ja teiste erialade asjatundjate komisjon, mille põhiülesanne on Keskkonnaministeeriumi nõustamine maapõue uurimise ja kasutamise ning maavarade arvestamise, maavaravarude kinnitamise, kvalifitseerimise ja mahakandmise ning kaitse küsimustes.
Komisjoni pädevuses on: 1) üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlas asuva maavara geoloogilise uuringu loa või kaevandamisloa taotluste läbivaatamine ja ettepaneku tegemine loa andmiseks või andmata jätmiseks; 2) üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruande läbivaatamine, uuringu tulemuste hindamine, ettepaneku tegemine uuringuaruande kinnitamiseks või kinnitamata jätmiseks; 3) maavaravarude riikliku koondbilansi läbivaatamine ja selle kohta seisukoha andmine; 4) ettepaneku tegemine maavara kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti rakendamiseks või rakendamata jätmiseks; 5) ettepanekute tegemine maapõue kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks; 6) kohalike omavalitsusüksuste nõustamine maapõue uurimise ja kasutamise ning maavarade arvestamise ja kaitse küsimustes; 7) hinnangute andmine ja vajaduse korral ettepanekute tegemine muudes maapõue uurimise, kaitse ja kasutamisega seotud küsimustes.
(1) Komisjoni koosseisu kuuluvad Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti, Tehnilise Järelevalve Ameti, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja erialaliitude esindajad ning vajadusel teised erialaasjatundjad. (2) Komisjoni koosseisu kuulub 5–15 liiget. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga kolmeks aastaks ja määrab nende hulgast komisjoni esimehe, aseesimehe ning sekretäri.
Komisjoni asjaajamist korraldab Keskkonnaministeerium.
Komisjon võtab oma koosolekul arutamisele küsimused, mille materjalid on esitatud komisjonile vähemalt 10 tööpäeva enne komisjoni istungit. Komisjoni esimehe või tema puudumisel aseesimehe nõusolekul võib võtta arutamisele küsimusi, mis on esitatud vähem kui 10 tööpäeva enne istungit.
(1) Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kuus. (2) Komisjoni koosoleku toimumisest teatatakse komisjoni liikmetele ette vähemalt 10 tööpäeva enne komisjoni istungit. (3) Komisjoni koosolekust võib osa võtma kutsuda isikuid, keda arutletav küsimus puudutab. Nende isikute kutsumisest teavitatakse komisjoni liikmeid lõikes 2 sätestatud ajal.
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa komisjoni esimees või aseesimees ja vähemalt pool ülejäänud liikmetest. (2) Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Igal komisjoni liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe, või tema puudumisel aseesimehe hääl. Kui komisjoni liige ei ole tehtud otsusega nõus, võib ta esitada oma eriarvamuse Keskkonnaministeeriumile. Eriarvamus peab olema põhjendatud. (3) Komisjon esitab oma otsuse arutamisel olnud küsimuse kohta Keskkonnaministeeriumile kirjalikult hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. (4) Komisjoni koosolekud protokollitakse, koostades iga arutelul olnud küsimuse kohta eraldi protokolli. Protokollis antakse ülevaade asja senise menetlemise käigust ja tehtava otsuse põhjendus. (5) Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees, tema puudumisel koosolekut juhtinud komisjoni aseesimees ja sekretär. (6) Protokollile lisatakse komisjoni koosolekust osavõtnute nimekiri koos allkirjadega. 7 (7)
Komisjonil on õigus kaasata komisjoni töösse geoloogilise uuringu aruannete, loa taotluste ja korrastamisprojektide hindamiseks täiendavalt asjaomase eriala spetsialiste, kes esitavad oma arvamuse komisjonile kirjalikult.
Komisjoni liikmeid ja eksperte tasustatakse riigieelarvest Keskkonnaministeeriumi eelarverealt.