(1) Vereülekandega seonduvad dokumendid on verekaart, verepreparaadi tellimisleht, vereülekandeprotokolltransfusiooniprotokoll ja vereülekande järgsetransfusioonijärgse reaktsiooni protokoll.
(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide täitmisel lähtutakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetest.
(1) Erakorralises situatsioonis abi osutamise korral, kui immunohematoloogilistele uuringutele kuluv aeg ja patsiendi identifitseerimise vea tekkimise oht on minimeeritud, on lubatud teha kõik immunohematoloogilised uuringud ühest patsiendi vereproovist.
(2) Kui patsiendi veres on määratud ABO-veregrupp, Rh(D) kuuluvus, tehtud antikehade sõeluuring ning vormistatud patsiendi verekaart, võib patsiendile sobivusuuringuteta üle kanda erütrotsüütide suspensiooni, arvestades vaid patsiendi vere ABO-veregruppi ja Rh(D) kuuluvust.
(3) Ilma patsiendi vere immunohematoloogiliste uuringuteta võib: 1) meespatsiendile ja üle 50-aastasele naispatsiendile üle kanda O Rh(D) positiivset erütrotsüütide suspensiooni ja AB Rh(D) negatiivset värskelt külmutatud plasmat ning; 2) lapsele ja kuni 50-aastasele naispatsiendile üle kanda O Rh(D) negatiivset erütrotsüütide suspensiooni ja AB Rh(D) negatiivset värskelt külmutatud plasmat. 3 (3¹) ning O Rh(D) negatiivset patsienti, kellele erakorraliselt kanti ülenegatiivse erütrotsüütide suspensiooni puudumise korral O Rh(D) positiivset erütrotsüütide suspensiooni, tuleb ülekandest kirjalikult teavitada ja võimaluse; 3) massiivse verekaotuse korral
(1) Pärast arstilt immunohematoloogiliste uuringute tegemiseks korralduse saamist täidab õde või bioanalüütik patsiendi verekaardi.
(2) 3
(3) Õde või bioanalüütik identifitseerib enne vereproovi võtmist patsiendi, küsides temalt ta ees- ja perekonnanime ning sünniaega. Teadvuseta patsiendil kontrollib õde isikuandmeid randmepaelalt või mõnelt muult patsiendi identifitseerimiseks kasutatavalt vahendilt.
(4) Pärast patsiendi identifitseerimist võtab õde või bioanalüütik vereproovi ja märgistab vereproovivõtu katsuti patsiendi juurest lahkumata.
(5) ErütrotsüütideEnne planeeritava erütrotsüütide suspensiooni ülekandmise korralülekannet võtab õde või bioanalüütik uue vereproovi sobivusuuringute tegemiseks, järgides lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid, ning edastab vereproovi täidetud verepreparaadi tellimislehega verekabinetti.
(1) Pärast verepreparaatide saabumist haigla osakonda kontrollib õde visuaalselt verepreparaatide kvaliteeti. Õde kontrollib ka verepreparaatide aegumise kuupäeva ja vastavust tellimislehele ning patsiendi verekaardile kantud sobivusuuringute tulemusi.
(2) Õde täidab vereülekandeprotokollitransfusiooniprotokolli ning kleebib verepreparaadi kotil oleva etiketi ärarebitava osa vereülekandeprotokollitransfusiooniprotokolli.
(3) Õde identifitseerib enne vereülekande alustamist patsiendi vastavalt §-s 5 sätestatule ja võrdleb andmeid patsiendi andmetega verepreparaadil.
(4) Erütrotsüütide suspensiooni ülekande puhul teeb õde patsiendi juurest lahkumata vahetu ABO-veregrupi kontrolli patsiendi verest ja verepreparaadi kotisegmendist.5
(5) Arst hindab lõikes 4 nimetatud veregrupi kontrolli ja ülekantavate verepreparaatide vastavust dokumentatsioonile ning annab loa alustada vereülekannet.
(1) Erütrotsüütidest, plasmast ja trombotsüütidest valmistatud preparaatide ülekandeksVereülekandeks kasutatakse spetsiaalset vereülekandesüsteemi, mis sisaldab filtrit mikroagregaatide eemaldamiseks.
(2) Trombotsüütide kontsentraadi ülekanne tuleb alati teostada uue ülekandesüsteemiga.
(3) Vastsündinute ja väikelaste vereülekande puhul tuleb kasutada spetsiaalseid lastele mõeldud ülekandesüsteeme, mis võimaldavad väga täpset doseerimist.
(4) Ülekandesüsteemi on lubatud lisada ainult füsioloogilist lahust.
(5) Vereülekandesüsteeme peab vahetama vähemalt iga 6 tunni möödumisel.
(1) Vereülekande efektiivsuse ja ohutuse tagamiseks peavad verepreparaadid enne ülekannet olema vastavalt verepreparaadi liigile sobivalt ette valmistatud, arvestades üldlevinud vereülekandepraktikat. 1 (1¹) Verepreparaatide sulatamiseks ja soojendamiseks tuleb kasutada enne kasutuselevõttu kontrollitud ja regulaarselt hooldatud seadmeid.
(2) Erütrotsüütide suspensiooni ei pea üldjuhul enne ülekannet soojendama. Ülekannet tuleb alustada 3060 minuti jooksul pärast külmikust välja võtmist ja ülekanne peab olema lõpetatud 4 tunni jooksul pärast erütrotsüütide suspensiooni külmikust väljavõtmist.
(3) Erütrotsüütide suspensiooni tuleb soojendada 37 °C-ni selleks spetsiaalselt ettenähtud seadmes järgmistel juhtudel: 1) massiivne vereülekanne; 2) kui vereülekanne lapsele ületab 15 milliliitrit kilogrammi kehakaalu kohta tunnis; 3) vereülekanne lootele või vastsündinule; 4) vastsündinu verevahetus; 5) patsiendil esinevad kliiniliselt olulised külma-aglutiniinid; 6) patsient on alajahtunud.
(4) Trombotsüütide kontsentraati tuleb enne ülekannet õrna loksutamise abil läbi segada. Ülekannet tuleb alustada kohe pärast verepreparaadi osakonda jõudmist ja see peab olema lõpetatud 3060 minuti jooksul.
(5) Külmutatud plasmapreparaadid peavad olema enne ülekannet spetsiaalses seadmes toatemperatuurini üles sulatatud. Sulatatud plasmapreparaadi ülekannet alustatakse 30 minuti jooksul pärast plasmapreparaadi ülessulamist ja parima hemostaatilise efekti saamiseks kantakse plasmapreparaat üle 20 minutigavõi vastavalt tootja juhistele. Plasmapreparaadi ülekanne ei või kesta üle 4 tunni.
(6) Plasmapreparaadid tuleb soojendada 37 °C-ni järgmistel juhtudel: 1) massiivne vereülekanne; 2) kui vereülekanne lapsele ületab 15 milliliitrit kilogrammi kehakaalu kohta tunnis; 3) vereülekanne lootele või vastsündinule; 4) vastsündinu verevahetus; 5) patsient on alajahtunud. 6 (6¹) Kui üles sulatatud värskelt külmutatud plasma doose ei kasutata ära, tuleb need 30 minuti jooksul pärast sulatamist panna külmikusse temperatuuril +2–+6 ºC. Doosidele tuleb markeerida sulatusaeg. Doose tohib ülekandeks kasutada kuni 24 tundi või massiivse transfusiooni korral kuni 5 päeva pärast esialgset sulatamist.
(7)
(1) Enne vereülekande algust hindab õde patsiendi enesetunnet ja üldseisundit, fikseerides vereülekandeprotokollistransfusiooniprotokollis patsiendi vereülekande-eelse kehatemperatuuri ja arteriaalse vererõhu. 2026-04-29 14:50:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "transfusiooniprotokollis" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(2) Õde märgib vereülekandeprotokollitransfusiooniprotokolli iga doosi ülekande alguse aja ning jälgib patsienti vereülekande ajal ja järel. Patsiendi terviseseisundi mis tahes kõrvalekalde korral peatab õde vereülekande ja teavitab viivitamatult arsti.
(3) Iga verepreparaadi doosi ülekande alguses tuleb patsienti 15 minuti jooksul pidevalt jälgida.
(4) Vereülekannete korral, mis kestavad alla ühe tunni, tuleb kehatemperatuur ja vererõhk uuesti fikseerida vereülekandeprotokollistransfusiooniprotokollis vereülekande lõppemisel. Üle ühe tunni kestvate vereülekannete korral fikseeritakse kehatemperatuur ja vererõhk iga tunni aja möödumisel ja vereülekande lõppemisel.
(5) Vereülekande järgselt hindab õde patsiendi üldseisundit ning fikseerib vereülekandeprotokollistransfusiooniprotokollis patsiendi kehatemperatuuri ja arteriaalse vererõhu ühe, kahe ja kolme tunni möödumisel vereülekande lõppemisest.
(6) Vereülekande lõppemisel ja 24 tundi pärast vereülekande lõppemist märgib õde vereülekandeprotokolli patsiendilt eritunud uriini koguse ja värvuse.
(1) Erütrotsüütidest valmistatud verepreparaadi kottiVereülekandereaktsiooni kahtluse korral tuleb pärast ülekande lõppemist säilitada 72 tundi külmikus +2–+6 ºC juuresverepreparaatide jäägid saata verekabinetti.
(2) Kasutamata jäänud verepreparaatide tagastamisel verekabinetti tuleb lähtuda asutuses kehtestatud verepreparaatide verekabinetti tagastamise eeskirjast, mis on kooskõlas verepreparaatide säilitamisele kehtestatud nõuetega.