Redaktsioonide võrdlus

Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise kord

3 § muudetud+22 sõna lisatud−15 sõna eemaldatud

§ 1Üldsättedmuudetud

(1) Raadiokutsungit (edaspidi kutsung) kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme (edaspidi raadiosaatja) identifitseerimiseks. (2) Kutsungi edastamiseks on soovitatav kasutada üht järgmistest moodustest: 1) amplituud- või sagedusmoduleeritud kõne; 2) rahvusvahelist morse kood; 3) telegraafikood; 4) teisi Rahvusvahelise ~~Telekommunikatsiooniliidu~~Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union, ITU) põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade poolt soovitatavaid mooduseid. 2 (2¹) Ühe raadioseansi jooksul peab kutsungit edastama vähemalt seansi alguses ja lõpus. 2 (2²) Juhul kui raadioseansi pikkus ületab ühte tundi, peab kutsungit edastama vähemalt korra tunnis, võimalusel viie minuti jooksul enne või pärast täistundi, kui see ei katkesta põhjendamatult seanssi. (3) Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korda ei kohaldata riigikaitselisel otstarbel Kaitseväe kasutuses olevate raadiosaateseadmete identifitseerimiseks, välja arvatud käesoleva määruse § 3 lõiked 6 kuni 11, § 4 lõiked 1 kuni 3, § 4 lõike 4 punktid 2 kuni 4 ja 8 ning § 5 lõike 1 punktid 3 kuni 6.

§ 3Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt moodustatavad kutsungidmuudetud

(1) Amatöörraadiojaama, välja arvatud amatöörraadiomajaka (kontrollpunkt raadioorienteerumise võistlusmaastikul), kutsung moodustatakse eesliitest ES ja amatöörraadiojaama registreeritud asukohale vastavast § 2 lõikes 7 esitatud tinglikule piirkonnale vastavast numbrist ning kuni neljatähelisest järelliitest vastavalt järgnevale jaotusele: 1) ühetäheline järelliide seeriast A-Z ühiskasutusega amatöörraadiojaamale; 2) kahetäheline järelliide seeriast AA ... ZZ isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud kvalifikatsiooniklass A, ning ühiskasutusega amatöörraadiojaamale; 3) kolmetäheline järelliide seeriatest AAA ... ZZZ (välja arvatud lõike 1 punktides 4 kuni 12 esitatud järelliited) isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud kvalifikatsiooniklass B; 4) kolmetäheline järelliide seeriast RVA-RVZ

← Tagasi teksti juurde

digitaalselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale; 8) kolmetäheline järelliide SAT satelliidi pardal asuvale amatöörvahendusraadiojaamale; 9) kolmetäheline järelliide SIX amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 50–52 MHz; 10) kolmetäheline järelliide VHF amatöörraadiomajakale raadiosagedusalades 70,0–70,3 MHz ja 144–146 MHz; 11) kolmetäheline järelliide UHF amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 432–435 MHz; 12) kolmetäheline järelliide seeriast SHA-SHZ amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 1,296–10,5 GHz; 13) neljatäheline järelliide seeriast AAAA ... ZZZZ isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud kvalifikatsiooniklass D. (2) Erandjuhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kooskõlastatult Eesti Raadioamatööride Ühinguga moodustada ajutiseks kasutamiseks kuni 1 aasta (12 kuud) amatöörraadiojaamale kutsung, mille järelliide koosneb nelja- või enamamärgilisest tähega lõppevast numbrite ja tähtede kombinatsioonist. 2 (2¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus moodustada ajutiseks kasutamiseks kuni 1 aasta (12 kuud) kutsung, mis koosneb eesliitest ES ja amatöörraadiojaama registreeritud asukohale § 2 lõikes 7 esitatud tinglikule piirkonnale vastavast numbrist, eraldusmärgist « / » (sõnaliselt «murd») ning amatöörraadiojaamale välisriigis (raadioamatööri kodumaal) antud kutsungist järgmistel juhtudel: 1) CEPT-i soovitust T/R 61-01 tunnustava välisriigi (CEPT country) raadioamatööri raadiojaamale raadioside pidamiseks Eesti Vabariigi territooriumil kui välisriigi raadioamatöör viibib Eesti Vabariigis kauem kui 3 kuud; 2) CEPT-i soovitust T/R 61-01 mittetunnustava välisriigi (non-CEPT country) raadioamatööri raadiojaamale raadioside pidamiseks Eesti Vabariigi territooriumil. 2 (2²) Satelliidi pardal asuva amatöörraadiojaama kutsung moodustatakse satelliidi maapealse juhtimiskeskuse ühiskasutusega amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk « / » (sõnaliselt «murd») ja täht S (Satellite). (3) Raadioringhäälingu saatja kutsung vastab ringhäälinguloal toodud raadioprogrammi nimetusele. (4) Televisiooniringhäälingusaatja kutsung vastab teleprogrammi nimetusele, mida võib edastada graafilises vormis telejaama logona. (5) Raadiosideliini raadiosaatja, mis töötab raadiosagedusalades alla 28 000 kHz, kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kaks numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1. (6) Vee- ja õhusõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kuni kolm numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1. (7) Veesõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse ühel alljärgneval viisil: 1) eesliitest ES ja kahetähelisest järelliitest; 2) eesliitest ES ja kahetähelisest järelliitest, millele järgneb üks number (välja arvatud numbrid 0 ja 1); 3) eesliitest ES, millele järgneb neli numbrit, esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1; 4) eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb neli numbrit, esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1. (8) Liikuva mereside raadiosaatjate selektiivkutsung moodustatakse: 1) veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale neljakohalisest numbrist vahemikus 5670 kuni 5679; 2) veesõiduki raadiosaatjale viiekohalisest numbrist vahemikus 56700 kuni 56799; 3) Eestis registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile viiekohalisest numbrist 55555. (9) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI) moodustatakse: 1) veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest numbrist koosnevast järelliitest, mis lõpeb:a) kombinatsiooniga 000 ülemaailmselt üldkasutatavast elektroonilise side võrgust automaatse juurdepääsu võimalusega veesõiduki raadiosaatjale;b) kombinatsiooniga 00 või 0 regionaalse või riigisisese juurdepääsu võimalusega veesõiduki raadiosaatjale;c) muude numbritega kõigile teistele veesõidukite raadiosaatjatele, välja arvatud käesoleva lõike punkti 4 alusel moodustatud tunnuskoodid; 2) Eestis registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile eesliitest 0276 ja järelliitest numbrivahemikus 6000 kuni 6299; 3) veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale või raadiosaatjate grupile eesliitest 00276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest, mis algab:a) numbriga 1 kaldaraadiojaamale (coast radio station);b) numbriga 2 sadamaraadiojaamale (harbour radio station);c) numbriga 3 lootsijaamale (pilot station); 4) õppeotstarbel kasutatava veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest numbrist 99X 99Y koosnevast järelliitest, kus:X – mereside õppeasutusele omistatud number vahemikus 1 kuni 9 jaY – õppeotstarbel kasutatava veesõiduki raadiosaatjale omistatud number vahemikus 1 kuni 9. 5) veesõiduki automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) paiksele maapealsele raadiosaatjale eesliitest 00276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest numbrivahemikus 6000 kuni 6299; 6) veesõiduki automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) navigatsiooniseadme (Aids to Navigation, AtoN) raadiosaatjale eesliitest 99276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest, mis algab:a) numbriga 1 reaalse navigatsiooniseadme raadiosaatjale (raadiopoi, raadiomeremärk);b) numbriga 6 virtuaalse navigatsiooniseadme raadiosaatjale. 7) eriotstarbelisele mereside raadiosaateseadmele:a) digitaal-selektiivse väljakutsega ja ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemiga VHF-käsiraadiosaatjale (handheld VHF transceiver with digital selective calling (DSC) and global navigation satellite system (GNSS)) eesliitest 8276 ja viiest numbrist koosnevast järelliitest. (10) Õhusõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja kolmetähelisest järelliitest, välja arvatud purilennukid, mille kutsungi järelliide moodustatakse neljast numbrist. (11) Õhusõiduki raadiosaatja kutsungi järelliide vastab

§ 4Raadiosaatja kasutaja poolt moodustatavad kutsungidmuudetud

(1) Veesõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse veesõiduki, mille juurde päästevahend kuulub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb kaks numbrit (kui veesõiduki raadiosaatja kutsung lõpeb tähega, siis esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1). 1 (1¹) Veesõiduki päästevahendi raadiosaatja MMSI tunnuskood moodustatakse eesliitest 98276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest, mis võetakse veesõiduki, mille juurde päästevahend kuulub, MMSI tunnuskoodi järelliitest. Veesõiduki päästevahendi raadiosaatja MMSI tunnuskood peab olema MMSI tunnuskoodide seas unikaalne. 1 (1²) Raadiosaatja kasutaja moodustatud veesõiduki päästevahendi raadiosaatja MMSI tunnuskoodist teavitab raadiosaatja kasutaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit enne selle kasutusele võtmist. 1 (1³) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib moodustatava veesõiduki päästevahendi raadiosaatja MMSI tunnuskoodi unikaalsust ja seotust veesõiduki MMSI tunnuskoodiga ning teavitab viie tööpäeva jooksul kontrolli tulemustest raadiosaatja kasutajat ning ~~Veeteede Ametit~~Transpordiametit, kes lisab veesõiduki päästevahendi raadiosaatja MMSI tunnuskoodi ITU MARS (Maritime mobile Access and Retrieval System) andmebaasi. (2) Veesõiduki avariipoi kutsung moodustatakse morse tähestiku B tähest ja veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, kutsungist. (3) Õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse õhusõiduki, mille pardal päästevahend asub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb üks number, välja arvatud numbrid 0 ja 1. (4) Raadiotelefoni kasutava raadiosaatja kutsung moodustatakse: 1) veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale veesõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsungist või kaldajaamade ja eriraadiojaamade nimekirjas (List of Coast Stations and Special Service Stations, List IV) avaldatud asukoha geograafilisest nimetusest, millele järgneb sõna «RADIO» või muu asjakohane identifitseerimissõna; 2) veesõiduki raadiosaatjale veesõiduki raadiosaatja kutsungist või veesõiduki registreerimisnimest või veesõiduki raadiosaatja selektiivkutsungist; 3) veesõiduki päästevahendi raadiosaatjale veesõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsungist või veesõiduki, mille juurde päästevahend kuulub, nimest, millele järgneb kaks numbrit; 4) veesõiduki avariipoile veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, nimest; 5) õhusõidukiga side pidamiseks kasutatavale raadiosaatjale lennuvälja nimest või asukoha geograafilisest nimetusest, millele järgneb vajaduse korral raadiosaatja kasutusotstarvet kirjeldav sõna; 6) õhusõiduki raadiosaatjale õhusõiduki raadiosaatja kutsungist, millele võib eelneda õhusõiduki omaniku või tüübi nimetus, või lennuettevõtja nimetusest (word designating the airline), millele järgneb lennunumber (flight identification number); 7) ainult liikuvale lennusidele reserveeritud sagedusalades võib raadiotelefoni kasutavale õhusõidukile moodustada kutsungi käesoleva lõike punktis 6 esitatust erineval viisil, kui on saavutatud valitsustevaheline kokkulepe ja sellised kutsungi moodustamise viisid on rahvusvaheliselt teada; 8) õhusõiduki päästevahendi raadiosaatjale õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsungist. (5) Amatöörraadiojaama kasutamisel ajutiselt väljaspool kutsungi eesliitega määratud piirkonda moodustatakse kutsung amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt «murd») ja ajutisele kasutuskohale vastav § 2 lõikes 7 esitatud piirkonna numbriline tähis. (6) Amatöörraadiojaama kasutamisel liikuva jaamana moodustatakse kutsung amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt «murd») ja kuni kaks tähte: 1) MM (Maritime Mobile) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse merel veesõiduki pardal; 2) AM (Airborne Mobile) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse isiklikus kasutuses oleva õhusõiduki pardal; 3) M (Mobile) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse sõidukitel, mida ei ole nimetatud punktides 1 ja 2; 4) P (Portable) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse ajutiselt välistingimustes elektrivõrgu toiteta. (7) Amatöörraadiomajaka, mida kasutatakse kontrollpunktina raadioorienteerumise võistlusmaastikul, kutsung moodustatakse eesliitest MO ja sellele järgneda võivatest sümbolitest E, I, S, H, 5 või T. (8) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse ühest sõnast ja sellele järgnevatest numbritest. 9 (9)