(1) Ühe annetuse käigus ühe erütrotsüütide doosi loovutamine on meestel lubatud kuni kuus korda aastas ja naistel kuni neli korda aastas. Vähim lubatud aeg kahe loovutuse vahel on kaks kuud.
(2) Ühe annetuse käigus kahe erütrotsüütide doosi loovutamisel on vähim lubatud aeg kahe loovutuse vahel meeste puhul neli kuud ja naiste puhul kuus kuud.
(3) Ühe annetuse käigus loovutatav erütrotsüütide kogus ei tohi ületada hulka, mis põhjustaks doonoril vere hemoglobiinitaseme languse alla 110 g/l.
(4) Trombotsüütide kogumine afereesi teel on lubatud kõige sagedamini üks kord kahe nädala jooksul. Ühekordne loovutatav kogus ei tohi ületada hulka, mis põhjustaks doonoril veres trombotsüütide arvu vähenemise alla 100 × 109/l.
(5) Vähim lubatud aeg kahe plasma loovutuse vahel on kaks nädalat. Ühekordne loovutatav kogus ei tohi ületada 10 ml doonori 1 kg kehamassi kohta. Maksimaalne lubatud loovutatav kogus antikoagulandiga on 750880 ml. Ühekordne antikoagulandita loovutatav kogumaht ei tohi ületada 16% doonori üldveremahust.
(1) Vere loovutamine on piiratud 6 kuud või 4 kuud tingimusel, et hepatiit C viiruse ja HI-viiruse NAT metoodikal tehtud uuring oli negatiivne, järgmiste protseduuride ja asjaolude järgselt: 1) tätoveerimine, naha ja limaskesta augustamine; 2) nõelravi, välja arvatud kui ravi teostas arst, kasutades spetsiaalseid steriilseid ühekordseks kasutamiseks ettenähtud nõelu; 3) vereülekanne; 4) endoskoopilised protseduurid; 5) keeruline operatsioon; 6) inimpäritolu kudede või rakkude siirdamine; 7) verepritsmed limaskestal või vigastus verega saastatud nõelatorkest; 8)
(1) Doonori valiku eesmärgiks on kaitsta retsipienti verega ülekantavate haiguste ja ravimite kahjuliku mõju eest ning mitte kahjustada verd loovutava doonori tervist.
(2) Doonori valiku teeb arst või vastava väljaõppe saanud arst või õde (edaspidi arst) vastutava arsti juhendamisel.
(1) Arst doonori valikul: 1) viib konfidentsiaalsust tagavates tingimustes läbi personaalse vestluse doonoriga eesmärgiga saada ülevaade tema tervise seisundist, varasemalt põetud haigustest ja võimalikest riskikäitumistest; 2) hindab doonori üldseisundit; 3) mõõdab doonori füsioloogilisi parameetreid.
(2) Üldseisundi hindamise käigus uurib arst doonori: 1) psüühilist seisundit; 2) kehaehitust ja kehakaalu; 3) turseid näol ja jäsemetel; 4) hingamishäireid; 5) naha ja limaskestade värvust; 6) naha seisundit; 7) lümfisõlmede seisundit; 8) veenide sobivust vere võtmiseks.
(3) Täisvere doonori valikul mõõdab arst: 1) hemoglobiini (edaspidi Hb) või hematokriti (edaspidi Hct) taset doonori veres igal vere loovutamisel; 2) pulssi ja vererõhku esimest korda verd loovutaval doonoril ning edaspidi igal vere loovutamisel, kui doonor on üle 40-aastane, kaalub alla 55 kg või on ülekaaluline (kehamassi indeks üle 25), omab kaebusi mis tahes tervisliku seisundi suhtes või kui doonoril on varasema meditsiinilise läbivaatuse käigus esinenud kõrvalekalle vererõhu või pulsi normiväärtusest.
(4) Afereesi doonori valikul kontrollib arst: 1) Hb või Hct taset igal vere loovutamisel; 2) pulssi ja vererõhku igal vere loovutamisel; 3) üldvalku vähemalt kord aastas; 4) kliinilist vere analüüsi üks kord aastas.
(5) Trombotsüütafereesi doonori valikul kontrollib arst lisaks lõikes 4 nimetatud näitajatele ka trombotsüütide arvu veres igal vere loovutamisel. 5 (5¹) Plasmafereesi doonori valikul kontrollib arst esimesel vereloovutusel lisaks lõikes 4 nimetatud näitajatele ka üldvalku. Edaspidi kontrollib arst üldvalku vähemalt üks kord aastas.
(6) Arst otsustab personaalse vestluse käigus saadud info ning isiku üldseisundi hindamise ja füsioloogiliste parameetrite mõõtmise tulemuste põhjal, kas isik võib verd loovutada või mitte.