(1) Lõhketöö projekt (edaspidi projekt) peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) kasutatavad lõhkematerjalid ning nende kulu ja erikulu; 2) lõhkeaukude parameetrid; 3) laengu konstruktsioon; 4) lõhkamise järjekord; 5) topise pikkus ja materjal; 6) lõhkevõrgu ühendusskeem; 7) ohuala suurus kildude laialipaiskumise järgi; 8) lõhkaja varjumiskoht ja abinõud kõrvaliste isikute ohualasse sattumise ärahoidmiseks, sealhulgas valvurite paigutuse kord ohuala piiril; 9) allmaatöödel ka tuulutuse skeem ja aeg; 10) kildude võimaliku laialipaiskumise ala ning ehitise langetamise suund ja ulatus; 11) langetamise suunal paiknevate allmaakommunikatsioonide asukohad langetamise ulatuses; 12) tööde ohutust tagavad abinõud; 13) ehitise langetamisest tekkiva seismilise võnkumise kiirus; 14) ohualasse ja selle vahetusse lähedusse jäävad teed, tehnovõrgud ja -rajatised. (2) Projekt peab sisaldama ka lõhkamisel tekkiva seismilise võnkumise ja õhu lööklaine arvutusi, abinõusid kildude laialipaiskumise vähendamiseks, ohualas asuvate ehitiste omanike või valdajate esitatud tingimusi ning vajaduse korral ülevaatuse akti ohualas olevate ehitiste tehnilise seisukorra kohta. (3) Lõhketööde projekt või pass peab sisaldama meetmeid töö ohutuse tagamiseks, võimaldama maksimaalse mehhaniseerimise ja parimate tehnoloogilis-majanduslike tulemuste saavutamise.
(1) Korduvaks lõhkamiseks ühel objektil võib olla koostatud lõhketöö tüüpprojekt ning iga lõhkamise kohta lõhkamise kaart, mille koostab lõhketöö tegemise eest vastutav isik pärast lõhkeaukude puurimist. Lõhkamise kaart peab sisaldama antud lõhkamise järgmisi andmeid: 1) lõhkeaukude paigutuse skeem; 2) lõhketöö parameetrid lõhatavas blokis; 3) lõhkematerjali üldkulu ja kulu iga lõhkematerjali liigi kohta; 4) laengu konstruktsioon lõhkeaugus; 5) lõhkamise kvaliteedi hinnang (täidetakse pärast lõhkamist). (2) Tüüpprojekt peab lisaks §-s 1 sätestatud andmetele sisaldama täiendavaid andmeid erineva sügavuse ja läbimõõduga lõhkeaukude kohta.
Projektis kasutatavatel arvutustel tuleb juhinduda käesoleva määruse lisas esitatust. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 64 «Lõhketöö projektile esitatavad nõuded» lisa OHUALA JA OHUTUTE LAENGUTE MÄÄRAMINE 1. Seismiliselt ohutu laengu määramine Lõhketööde projekteerimisel ehitise maksimaalne lubatud võnkekiirus arvutatakse järgmise valemi abil: vmaks = v1Fk (cm/s), kus v 1 – kaitstava ehitise kaugusest ja tema aluspinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus (cm/s) (vt tabel 1); Fk – ehitise liigist sõltuv parandustegur (vt tabel 2). Tabel 1 Ehitise suurim lubatav võnkekiirus sõltuvalt kaugusest ja aluspinnasest Kaugus ehitiseni (m) Suurim lubatav võnkekiirus v1 (cm/s) Ehitise aluspinnas Savi, kruus, liiv, pehme moreen Tugev moreen, kildad, pehme lubjakivi, liivakivi Graniit, gneiss, tugev lubjakivi, tugev liivakivi 1 1,8 3,5 14,0 5 1,8 3,5 8,5 10 1,8 3,5 7,0 20 1,5 2,8 5,5 30 1,4 2,5 4,5 50 1,2 2,1 3,8 100 1,0 1,7 2,8 200 0,9 1,4 2,2 500 0,7 1,1 1,5 1000 0,6 0,9 1,2 2000 0,5 0,7 0,9 Tabel 2 Ehitise liigist sõltuv parandustegur Nr Ehitise liik Parandustegur Fk 1 Rasked ehitised, nagu sillad ja sadamakaid 2,00 2 Betoon-, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid, eelmainitud konstruktsioonidest tööstushooned, pritsbetooniga kaetud allmaarajatised 1,50 3 Tellistest ja betoonist büroo- ja ühiskondlikud hooned, betoonvundamendile või kaljupinnasele ehitatud puuhooned 1,20 4 Betoonist või tellistest elumajad (ehitises ei tohi olla kasutatud kergbetooni ega silikaattelliseid), allmaakaablid. Kivistuv valubetoon eaga üle ühe nädala 1,00 5 Kergbetoonehitised (ka kõik muud ehitised, milles on kasutatud kergbetooni). Kivistuv valubetoon eaga 3–7 ööpäeva 0,75 6 Eriti vibratsioonitundlikud ehitised, nagu muuseumid, kirikud ja teised kõrgete võlvide ja suurte pingeväljadega hooned, silikaattellistest hooned. Kivistuv valubetoon eaga kuni 3 ööpäeva 0,65 7 Varinguohtlikud ajaloo- ja arhitektuurimälestised, varemed 0,5 2. Unikaalse ja muinsuskaitsealuse hoone, samuti ohustatud loodusobjekti jms läheduses lõhkamisel määratakse lubatav võnkekiirus spetsialistide poolt kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Ametiga. 3. Maksimaalne seismiliselt ohutu laeng arvutatakse lõhketööde projekteerimisel järgmise valemi abil: kus vmax – ehitise suurim lubatud võnkekiirus, cm/s; K – pinnase seismilisuse tegur (vt tabel 3); r – kaugus lõhkamiskohast hoitava objektini, m. Tabel 3 Pinnase seismilisuse tegur Objekti aluspinnas Pinnase seismilisuse tegur Kmin Kmax Veevaene kaljupinnas paksusega kuni 15 m 200 300 Keskmise veesisaldusega üle 15 m paks liiva- või savipinnas 300 450 Veega küllastunud kobe pinnas (vesiliivad) 450 600 Märkus. Teguri maksimaalväärtust kasutatakse vihmasel ja suurvee perioodil, samuti aastaringsel töötamisel. Minimaalväärtust kasutatakse suvisel kuival perioodil. 4. Lühiviitlõhkamisel loetakse korraga plahvatavaks laenguks ühes viitegrupis olevat laengut, kui viitesamm on vähemalt 50 ms. Väiksemate viitesammude korral tuleb arvutuslik seismiliselt ohutu ühes viitegrupis olev laeng jagada parandusteguriga, mille väärtus on:–1,2, kui viitesamm on 35...50 ms;–1,4, kui viitesamm on üle 25...35 ms;–1,5, kui viitesamm on alla 25 ms. 5. Kui lõhketööde mõjupiirkonda sattub vibratsioonitundlik elektroonikaaparatuur, siis tuleb seismiliselt ohutute laengusuuruste määramisel lähtuda seadme valmistajajuhendist, konkreetsest olukorrast ja seadme tehnilisest seisukorrast. 6. Lõhketööde seismilist mõju arvestatakse ainult süvislaengute kasutamisel. Kui plahvatus toimub maapinnal, pole seismilise mõju arvestamine vajalik. 7. Seismiliselt ohutu laeng tuleb vajaduse korral määrata igas lõhketöö tegemise piirkonnas eraldi. 8. Kui kaugus lõhkekohast kaitstava objektini on vähem kui 50 m, siis korraga lõhatava (ühe viitega) laengu (momentlaengu) massi ei arvutata, vaid määratakse alljärgneva tabeli 4 järgi, sõltuvalt objektile tekitada lubatavatest kahjustustest. Kahjustuse suurust iseloomustab kahjustuskoefitsient. Tabel 4 Laengu kaugus objektist (m) Lubatava momentlaengu mass (kg) Kahjustuskoefitsiendid 0,007 0,015 0,03 0,06 0,12 0,24 0,48 0,5 0,02 0,04 0,08 0,16 1 0,007 0,015 0,03 0,06 0,12 0,24 0,48 2 0,025 0,05 0,09 0,20 0,40 0,7 1,4 3 0,040 0,08 0,16 0,33 0,65 1,3 2,6 4 0,06 0,12 0,25 0,50 1,0 2,0 4,0 5 0,09 0,18 0,36 0,73 1,4 2,8 5,6 6 0,12 0,23 0,47 0,95 1,9 3,8 7,2 7 0,14 0,27 0,57 1,15 2,3 4,6 9,2 8 0,18 0,36 0,72 1,45 2,9 5,8 11,6 9 0,20 0,42 0,85 1,70 3,4 6,8 13,6 10 0,25 0,50 1,0 2,0 4,0 8,0 16,0 12 0,3 0,6 1,3 2,5 5,2 10,5 21 14 0,4 0,8 1,6 3,2 6,4 13,0 26 16 0,5 1,0 2,0 3,9 7,8 15,5 31 18 0,6 1,2 2,4 4,7 9,4 19 38 20 0,7 1,4 2,8 5,6 11 22 44 25 1,0 2,0 4,0 8,0 16 32 64 30 1,3 2,6 5,2 10,4 21 42 84 35 1,6 3,2 6,5 13 26 52 104 40 2,0 4,0 8,0 16 32 64 128 45 2,4 4,8 9,5 19 38 76 152 50 2,8 6,5 11 22 44 88 176 Tabelis toodud kahjustuskoefitsiente kasutatakse tellis- ja paneelehitiste puhul. Kahjustuskoefitsiendi suuruse korral:0,03 – mingeid pragusid ja kahjustusi ei teki;0,06 – võivad tekkida peened praod ja lahtiste krohvitükkide pudenemine;0,12 – tekivad praod seintes ja lagedes;0,48 – tekivad suured praod, võib esineda müüritise purunemist. Muinsuskaitsealaste ja unikaalsete ehitiste ning elektroonikaseadmete vahetus läheduses lõhkamisel tuleb laengu massi määramisel lähtuda minimaalsetest kahjustuskoefitsientidest (väiksematest kui 0,03). 9. Arvutatud ohutu laengu suuruse ja seismilise mõju kontrollimiseks tuleb ohustatud objektide juures vajadusel läbi viia seismograafilisi mõõtmisi. 10. Elektrilõhkamise ohutud kaugused elektriülekandeliinidest ning raadio- ja televisioonisaatjatest 10.1. Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks elektriülekandeliinide poolt tekitatava madalsagedusliku elektromagnetvälja mõjul, ei tohi elektrilõhkamise kaugused elektriülekandeliinidest olla väiksemad tabelis 5 toodud vähimatest ohututest kaugustest. Tabelis toodutest väiksematel kaugustel lõhkamisel tuleb kasutada mitteelektrilisi lõhkamisvahendeid. Tabel 5 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused elektriülekandeliinidest Elektriülekandliini pinge (kV) Elektrilõhkamise vähim lubatud kaugus (m) 0,2–3,0 20 3,0–6,0 20 6,0–10,0 50 20,0–45,0 100 üle 45,0 200 10.2. Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks raadiosagedusliku elektromagnetilise kiirguse mõjul ei tohi elektrilõhkamise kaugused raadio- ja televisioonisaatjatest olla väiksemad tabelites 6–9 toodud vähimatest ohututest kaugustest. Tabelis toodutest väiksematel kaugustel lõhkamisel tuleb kasutada mitteelektrilisi lõhkamisvahendeid või saatja ajutiselt (lõhketööde tegemise ajaks) välja lülitada. Tabel 6 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused kesk- ja pikklaine raadiosaatjatest (sagedustel 0,535–1,705 MHz) Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m) Kuni 4000 250 4000–5000 275 5000–10 000 400 10 000–25 000 610 25 000–50 000 900 üle 50 000 1200 Tabel 7 Elektrilõhkamiste vähimad ohutud kaugused kuni 50 MHz sagedusega raadiosaatjatest (välja arvatud kesk- ja pikklaine raadiosaatjad) Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m) kuni 100 250 100–500 500 500–1000 750 1000–5000 1500 5000–50 000 5000 üle 50 000 15 000 Tabel 8 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused televisiooni meetersageduse (VHF TV) ja FM-raadio ultralühilainesaatjatest Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus sõltuvalt sagedusalast (m) VHF TV FM-raadio kanalid 1–6 (VHF 1) kanalid 7–12 (VHF 2) Kuni 1000 300 180 250 1000–10 000 550 300 450 10 000–100 000 1000 600 800 100 000–300 000 1300 750 1000 Üle 300 000 1800 1000 1400 Tabel 9 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused televisiooni detsimeetersageduse (UHF TV) saatjatest Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m) Kuni 10 000 180 10 000 – 1 000 000 600 1 000 000 – 5 000 000 900 Üle 5 000 000 1800 10.3. Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks mobiilsete raadiosageduslike sidevahendite töö mõjul on keelatud mobiilsete sidevahendite kasutamine lähemal kui tabelis 10 toodud elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused. Vastavad sidevahendid (mobiil- ja raadiotelefonid jms) tuleb elektrilõhkamise piirkonnas välja lülitada. Tabel 10 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused mobiilsetest raadiosageduslikest sidevahenditest Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus sõltuvalt sagedusalast (m) MF 1,6–3,4 MHz HF 28–30 MHz VHF 1 35–55 MHz VHF 2 144–174 MHz UHF Üle 450 MHz Kuni 5 10 20 20 6 3 5–10 12 30 25 10 6 10–30 20 50 40 15 10 30–50 25 70 55 20 12 50–60 30 75 60 25 15 60–100 35 100 80 30 20 100–180 50 130 100 40 25 180–250 60 150 125 50 27 250–350 70 180 150 55 30 350–500 85 220 180 65 35 500–600 90 240 200 75 45 600–1000 125 310 250 100 55 1000–1500 140 350 280 110 60 üle 1500 380 1000 800 300 170 10.4. Vältimaks elektridetonaatorite iseeneslikku rakendumist radarnavigatsiooniseadmete töö mõjul, on elektrilõhkamine lähemal kui 600 m statsionaarsetest lennujuhtimis- ja navigatsiooniradaritest keelatud. Elektrilõhkamise lähimad ohutud kaugused mobiilsetest laevadele paigutatud radarnavigatsiooniseadmetest on esitatud tabelis 11. Tabel 11 Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused mobiilsetest radarseadmetest Veesõiduki liik Radari võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m) Väikelaevad ja kaatrid kuni 500* 5 Jõelaevad ja sadamaid teenindavad laevad kuni 5000* 15 Merelaevad kuni 50 000** 90 Märkused:* – radarid sagedusega 9000 MHz (lainepikkus 3 cm)** – radarid sagedusega 3000 MHz (lainepikkus 10 cm) 11. Hüdrolöögi ohutu kauguse määramine 11.1. Veealusel lõhketööl ei tohi vees olla tuukreid ega ujujaid lõhkamiskohale lähemal kui tabelis 12 sätestatud: Tabel 12 a) veealuse välislaengu lõhkamisel: kuni 5 kg lõhkamisel 500 m 5...25 kg lõhkamisel 800 m 25...50 kg lõhkamisel 1000 m 50...500 kg lõhkamisel 2000 m üle 500 kg lõhkamisel 3000 m b) veealuse lõhkeaugu lõhkamisel: kuni 5 kg lõhkamisel 50 m 5...25 kg lõhkamisel 100 m 25...50 kg lõhkamisel 150 m 50...500 kg lõhkamisel 300 m üle 500 kg lõhkamisel 500 m c) veealuse kumulatiivlaengu lõhkamisel: kuni 5 kg lõhkamisel 100 m 5...20 kg lõhkamisel 150 m 20...50 kg lõhkamisel 200 m 50...500 kg lõhkamisel 500 m üle 500 kg lõhkamisel 1000 m 11.2. Veealusel lõhketööl ei tohi laev asuda lõhkamiskohale lähemal kui tabelis 13 sätestatud: Tabel 13 a) veealuse välislaengu lõhkamisel: kuni 5 kg lõhkamisel 50 m 5...25 kg lõhkamisel 100 m 25...100 kg lõhkamisel 150 m 100...500 kg lõhkamisel 250 m üle 500 kg lõhkamisel 300 m b) veealuse lõhkeaugu lõhkamisel: kuni 5 kg lõhkamisel 5 m 5...50 kg lõhkamisel 10 m 50...200 kg lõhkamisel 15 m 200...500 kg lõhkamisel 20 m üle 500 kg lõhkamisel 30 m c) veealuse kumulatiivlaengu lõhkamisel: kuni 5 kg lõhkamisel 15 m 5...25 kg lõhkamisel 20 m 25...100 kg lõhkamisel 30 m 100...500 kg lõhkamisel 50 m üle 500 kg lõhkamisel 100 m 11.3. Vees elutsevatele elusolenditele mõjub kahjustavalt plahvatusega kaasnev hüdrolöök. Erinevatele elusolenditele ohutud hüdrolöögi vood on esitatud tabelis 14. 11.4. Ohuala raadius veefaunale välislaengute lõhkamisel arvutatakse valemiga: kus Q – lõhatavate laengute suurus (kg); Eoh – ohutu hüdrolöögi voog antud liigile (J/m2). 11.5. Lõhkeaukudes paiknevate laengute lõhkamisel arvutatakse veefaunale ohutu kaugus valemiga: kus Hv – vee sügavus (m). Tabel 14 Erinevate veeorganismide tundlikkus hüdrolöögi suhtes Veeorganismi tundlikkus Liigid Ohutu hüdrolöögi voog J/m² Tundlikud Viidikas, kilu, rääbis 80 Keskmise tundlikkusega Koger, ahven, koha, haug, räim, latikas, särg 160 Vähetundlikud Säinas, karpkala, mereahven, tursk, vähid 250 12. Õhulööklaine mõju poolt ohutu kauguse määramine 12.1. Plahvatusel tekkiv õhulööklaine tekitab, olenevalt ülerõhu suurusest, tabelis 15 näidatud intensiivsusega kahjustusi. Tabel 15 Õhulööklaine poolt tekitatavad kahjustused Ülerõhk, kPa Tekkivate kahjustuste intensiivsus alla 0,5 Kahjustuse täielik puudumine 1,5...2 Aknaklaaside juhuslikud kahjustused 3,5...7 Aknaklaaside täielik purunemine, aknaraamide ja uste vähese ulatusega kahjustused, krohvi ja kergete vaheseinte rikkumine 12 Aknaraamide, uste ja kergete vaheseinte purunemine, kergete kuuride ja barakkide purunemine 17 Tellishoonete vigastused, puitseinte suured kahjustused 22 Puitseinte purunemine, autode vigastused 28 Tellishoonete keskmised vigastused, kergete kivi- ja puithoonete purunemine, autode ja rongide ümberpaiskumine, õhuliinide vigastused 38 Tavaehitiste (elu- ja büroohooned jms) purunemine, tugevate raudbetoonehitiste vigastused 12.2. Maksimaalne inimesele mõjuv ülerõhk ei tohi ületada 10 kPa. 12.3. Õhulööklaine mõju poolest ohuala piir inimesele välislaengu lõhkamisel arvutatakse järgmise valemi abil: kus Q – lõhatava välislaengu mass, kg. Antud valemiga arvutatakse ohutu kaugus juhtudel, kui töötingimuste tõttu on tarvilik lõhketöö personali maksimaalne lähenemine lõhkamiskohale. Tavaolukorras tuleb arvutuslikku kaugust suurendada 2...3 korda. Kui töökohas on kindel varjend, võib arvutuslikku kaugust vähendada 1,5 korda. 12.4. Kui topise pikkus süvislaengus ületab 15 lõhkeaugu läbimõõtu, ei ole õhulööklaine ohtlikku mõju vaja arvestada. 12.5. Kuni 20 kg massiga välislaengu lõhkamisel võib aknaklaaside purunemise järgi ohuala raadiuse arvutada järgmise valemi abil: 12.6. Lühiviitlõhkamisel loetakse korraga lõhatavaks laenguks vähem kui 50 ms vahemikus plahvatav lõhkematerjali kogus. 12.7. Kui kaitstav objekt paikneb vahetult õhulööklaine levimise teel oleva tõkke (tihe metsatukk, küngas jms) taga, võib arvutuslikku ohutut kaugust vähendada kuni kaks korda. 12.8. Kitsastes orgudes või läbikäikudes lõhkamisel (seinte vahel), tuleb arvutuslikku ohutut kaugust kahekordistada. 12.9. Kui plahvatuskoha taga on tugevad tõkked seinte, vallide jms näol, tuleb nendele tõketele vastupidises suunas arvutuslikku ohutut kaugust suurendada. 13. Ohutu kauguse määramine kildude ja kivimitükkide laialipaiskumise järgi 13.1. Plahvatusega purustatava materjali laialipaiskuvate kildude ja tükkide kahjustava toime suhtes ohutud kaugused inimeste jaoks tuleb kehtestada projekti või passiga. 13.2. Ohutu kaugus inimestele ning masinatele ja mehhanismidele määratakse üksiklaengu plahvatusel, sõltuvalt plahvatuse toimearvust ning vähima vastupanu joonest, tabeli 16 abil. Tabel 16 Ohutu kaugus kildude laialipaiskumise järgi sõltuvalt plahvatuse toimearvust (n) ja vähima vastupanujoone pikkusest (W) W,m Ohuala raadius erineva plahvatustoimearvu (n) juures Inimeste jaoks Masinate ja seadmete jaoks 1,0 1,5 2,0 2,5–3,0 1,0 1,5 2,0 2,5–3,0 1,5 200 300 350 400 100 150 250 300 2,0 200 400 500 600 100 200 350 400 4,0 300 500 700 800 150 250 500 550 6,0 300 600 800 1000 150 300 550 650 8,0 400 600 800 1000 200 300 600 700 10,0 500 700 900 1000 250 400 600 700 12,0 500 700 900 1200 250 400 700 800 15,0 600 800 1000 1200 300 400 700 800 20,0 700 800 1200 1500 350 400 800 1000 25,0 800 1000 1500 1800 400 500 1000 1000 30,0 800 1000 1700 2000 400 500 1000 1200 13.3. Kobestuslaengute lõhkamisel topise pikkusega vähem kui 15 lõhkeaugu läbimõõtu, tuleb ohuala raadius korrutada 1,2-ga. 13.4. Tuulise ilma korral tuleb ohuala raadiust allatuult suurendada järgmiselt: kus v – tuule kiirus, m/s. 13.5. Minimaalsed ohutud kaugused lagedal maastikul lõhkamisel ei tohi olla väiksemad tabelis 17 toodud suurustest. Tabel 17 Minimaalsed ohutud kaugused kildude laialipaiskumise järgi Lõhketööde liigid ja meetodid Ohuala minimaalne raadius, m Pinnase ja kaljuste kivimite lõhkamine pealmaatöödel: välislaengumeetod 300 lõhkeaugumeetod 200 katlalaengumeetod 200 Ülemõõduliste kivimitükkide purustamine allapandud laengutega 400 Kändude juurimine 200 Kaitsevööndite tegemine pinnases metsatulekahjude lokaliseerimisel 50 Põhjasüvendustööd jääkatteta veebasseinides: mittekaljustes pinnastes 100 kaljuste pinnaste lõhkamine lõhkeaugumeetodil 50 kaljuste pinnaste lõhkamine kuni 100-kilogrammiste välislaengutega 200 Põhjasüvendustööd jääkatte esinemisel 200 Jäätõrjetööd: jääkatte lõhkamisel 100 rüsijää lõhkamisel 200 Metallkonstruktsioonide purustamine: lagedatel polügoonidel 1500 konstruktsiooni asukohas projekti järgi Ehitiste varistamine ja purustamine 100 13.6. Ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste, nagu tugeva tuule, madala ja tiheda pilvituse, õhu temperatuuri järsu languse ja inversioonikihi esinemise korral võib õhulööklaine mõju märgatavalt tugevneda. Lõhketööde tegemine tuleb sellisel juhul peatada või ohutuid kaugusi suurendada (kahekordistada). 14. Lõhkematerjali laengu suuruse määramine Tabel 18 Etalonlõhkeaine ammoniit 6Ž V arvestuslik erikulu Kivimi nimetus Kivimi mahukaal kg/m³ Arvestuslik erikulu kg/m³ kobestuslaengu väljapaiskelaengu 1. Pehme kivim Liiv (tihe või märg) 1650 – 1,2–1,3 Savi 1900 0,35–0,45 1,0–1,4 Kriit, pehme mergel 1850 0,25–0,35 0,9–1,2 2. Keskmise kõvadusega kivim Mergel 1900 0,3–0,4 1,0–1,3 Lubjakivi, dolomiit kuni 2200 0,35–0,5 1,0–1,6 Liivakivi 2200 0,4–0,5 1,2–1,6 3. Kõva kivim Lubjakivi, dolomiit, liivakivi 2700 0,4–0,6 1,2–1,8 Marmor 2800 0,45–0,7 1,2–2,0 4. Väga kõva kivim Graniit 2800 0,5–0,7 1,7–2,1 Kvartsiit 3000 0,5–0,6 1,6–1,9 Tabel 19 Laengu jaotatud mass kg / 1 m laengutihedusel 0,9 kg/dm3 Lõhkeaugu läbimõõt mm Laengu jaotatud mass kg / 1 m Lõhkeaugu läbimõõt mm Laengu jaotatud mass kg / 1 m Lõhkeaugu läbimõõt mm Laengu jaotatud mass kg / 1 m 22 0,35 60 2,5 205 30 25 0,44 65 3,0 210 31 26 0,48 70 3,5 215 33 27 0,51 75 4,0 220 34 28 0,55 80 4,5 225 35 29 0,59 85 5,1 230 37 30 0,64 90 5,7 235 39 31 0,67 95 6,4 240 41 32 0,72 100 7,1 245 42 33 0,78 105 7,8 250 44 34 0,82 110 8,6 255 46 35 0,87 115 9,4 260 48 36 0,92 120 10,0 265 50 37 0,97 125 11 270 51 38 1,0 130 12 275 53 39 1,1 135 13 280 55 40 1,1 140 14 285 57 41 1,2 145 15 290 59 42 1,2 150 16 295 61 43 1,3 155 17 300 64 44 1,4 160 18 310 68 45 1,4 165 19 320 72 46 1,5 170 20 330 77 47 1,6 175 22 340 82 48 1,6 180 23 350 87 49 1,7 185 24 360 92 50 1,8 190 26 370 97 51 1,8 195 27 380 102 52 1,9 200 28 Märkus. Kui laengutihedus on väiksem või suurem kui 0,9 kg/dm3, määratakse laengu jaotatud mass valemiga: kus P1 – uus määratav laengu jaotatud mass; P – käesolevast tabelist võetav laengu jaotatud mass;Δ–laengutihedus (väiksem või suurem kui 0,9). 15. Laengute suuruse arvutusvalemid Eesti põlevkivimaardla tingimustes Eesti põlevkivimaardla kaevandustes lõhketööde projekteerimisel võib maksimaalseid seismiliselt ohutuid laengu (viitegrupi) suuruseid sõltuvalt kaevandamistingimustest arvutada tabelites 20 ja 21 esitatud arvutusvalemitega. Tabel 20 Maksimaalsete seismiliselt ohutute laengu (viitegrupi) suuruste arvutusvalemid Eesti põlevkivikaevandustele Ohustatud objekti asukoht Seismiliselt ohutute laengute arvutusvalem (kg) Pinnas, kaevandamissügavus 20 m Pinnas, kaevandamissügavus 40 m Pinnas, kaevandamissügavus 50 m Pinnas, kaevandamissügavus 60 m Aluskivimid, lõhkamine samal tasandil (A kihi põhjas) Tabel 21 Maksimaalsete seismiliselt ohutute laengu (viitegrupi) suuruste arvutusvalemid Eesti põlevkivikarjääridele Ohustatud objekti asukoht Seismiliselt ohutute laengute arvutusvalem (kg) Pinnas Aluskivimid Tähised valemites: •Qmaks – maksimaalne seismiliselt ohutu viitegrupi suurus (kg);•d – kaugus lõhkamiskohast ohustatud objektini (m);•Vmaks – ohustatud objekti maksimaalne lubatud võnkekiirus (mm/s). Märkus. Suurvee perioodil tuleb pinnases paiknevate objektide jaoks arvutatud maksimaalset seismiliselt ohutut laengu (viitegrupi) suurust vähendada 1,5 korda.