(1) Kuulmajärve maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on Koolma järve, Saarjärve ja Timo Mustjärve järvekoosluste, Suursuu raba, Sasisuu, Viksi ja Mõujärve soo sookoosluste, metsakoosluste, mõhnastiku ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Kaitse all on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad okasmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).2(2)Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.3(3)Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.4(4)Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 138 hõlmab kaitseala Kuulmajärve loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
(1) Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Koolmajärve, Timo ja Viira külas ja Põlva vallas Tromsi külas.2(2)Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.2(2)Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.3(3)Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.4(4)Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.5(5)Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on lubatud rahvaürituste korraldamine omaniku loal.6(6)Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja ujuvvahendiga sõitmine kaitseala vetel. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:11)muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;22)koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;33)väljastada metsamajandamiskava;44)kinnitada metsateatist;55)kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;66)anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;77)anda projekteerimistingimusi;88)anda ehitusluba.
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.2(2)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.3(3)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.4(4)Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.2(2)Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:11)Kuulmajärve sihtkaitsevöönd;22)Suursuu sihtkaitsevöönd;33)Mustjärve sihtkaitsevöönd.
Sihtkaitsevööndis on keelatud:11)majandustegevus;22)loodusvarade kasutamine;33)uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:11)poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;22)olemasolevate ehitiste hooldustööd;33)koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;44)olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd.
(1) Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.2(2)Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine.
Kuulmajärve piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.2(2)Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut.3(3)Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uuendusraie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline mitmekesisus.
Piiranguvööndis on keelatud:11)puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;22)maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja enne käesoleva määruse kehtestamist välja antud kaevandamisloaga lubatud tingimustel;33)veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;44)uue maaparandussüsteemi rajamine;55)biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;66)puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ning maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine.