Kehtestada «Pangatähtede ja müntide Eesti Panka saatmise eeskiri» (lisa 1) ning «Vigastatud ja rikutud pangatähtede ja müntide Eesti Panka väljavahetamiseks saatmise eeskiri» (lisa 2).
Tunnistada kehtetuks Eesti Panga asepresidendi poolt 23. novembril 1992. a kinnitatud «Eesti Panga pangatähtede ja müntide käibekõlblikkuse määramise ja töötlemise eeskirjad Eesti Vabariigis tegutsevates pankades». Eesti Panga presidendi 4. novembri 2005. a määruse nr 15 «Pangatähtede ja müntide Eesti Panka saatmise kord» lisa 1 [RTL 2009, 80, 1170 – jõust. 26.10.2009] Pangatähtede ja müntide Eesti Panka saatmise eeskiri 1. Üldsätted 1.1. Käesolev eeskiri sätestab käibekõlblike ja kulunud Eesti krooni pangatähtede ja müntide (edaspidi pangatähed või mündid või koos sularaha) krediidiasutuste poolt Eesti Panka saatmise korra. 1.2. Krediidiasutus võib saata Eesti Panka käibekõlblikku sularaha vastavalt käesolevale eeskirjale ja Eesti Panga ning krediidiasutuse vahel sõlmitud lepingule, milles fikseeritakse poolte õigused, kohustused ja vastutus sularahatellimuste täitmisel. 1.3. Krediidiasutus on kohustatud saatma tema enda või tema volitatud sularahatöötleja poolt töötlemise käigus avastatud kulunud sularaha ringlusest kõrvaldamiseks Eesti Panka vastavalt käesolevale eeskirjale ja Eesti Panga ning krediidiasutuse vahel sõlmitud lepingule. 2. Kulunud sularaha 2.1. Kulunud pangatähed on pangatähed, mille üldilme, mõõdud või turvaelemendid on ringluses sedavõrd kahjustunud, et nende edasine kasutamine maksevahendina ei ole võimalik. Kulunud on pangatäht, millel esineb võrreldes näidispangatähega vähemalt üks järgmistest kahjustustest: 1) ühes tükis olevast pangatähest puudub kuni 25%; 2) pangatäht on kahest ühe ja sama pangatähe üksteisest eraldatud poolest kokku kleebitud; 3) pangatähe pind on oluliselt kulunud, määrdunud või värvainete ja/või õliplekkidega kaetud, kuid pangatähe seisund võimaldab selle töötlemist (käsitsi või sorteerimismasinaga) ilma seda täiendavalt kahjustamata; 4) pangatähel on üksikud rebendid. Kulunud pangatähe ehtsust on võimalik määrata ilma laboratoorsete uuringuteta ning selle seeria ja number peavad olema tervikuna loetavad. 2.2. Kulunud mündid on mündid, mille esialgne ilme on mitmesuguste füüsikaliste ja keemiliste mõjutuste toimel kahjustatud, kuid mille esialgne kuju on säilinud. Kulunud müntidel peab olema võimalik ära määrata müntide nimiväärtus ja vermimisaasta, samuti peavad olema säilinud esi- ja tagakülje kujunduse põhielemendid. 3. Sularaha pakendamine 3.1. Pangatähed pakitakse pakkidesse saja pangatähe kaupa. 3.2. Ühte rahapakki tohib panna ainult sama nimiväärtusega pangatähti. Pangatähed peavad rahapakis asetsema samasuunaliselt ja pangatähtede nurgad peavad olema sirged. Rahapakk panderollitakse paberist või plastikust panderolliga, millele peab olema võimalik kirjutada allkirja või lüüa templijäljendit ning mida on võimalik käsitsi kergelt eemaldada (puruks rebida). Panderolli laius võib olla 25–40 mm. 3.3. Sorteeritud ja saja pangatähe kaupa panderollitud pangatähtede kümnest pakist moodustatakse rahaplokk (1000 pangatähte). 3.4. Rahaplokkide koostamisel võidakse kasutada kahte alternatiivset meetodit: kasutades rahaploki pakendamiseks ploki alla ja peale asetatavaid papilehti või lisades rahaplokile infosildi. 3.5. Papilehti kasutades tuleb lähtuda järgnevast. 3.5.1. Rahaploki koostamisel pannakse ploki alla ja peale papileht mõõtudega 140 x 70 mm. 3.5.2. Ülemise papilehe (pealdise) taustavärvina või pealdist ümbritseva randina on soovitatav kasutada sama värvitooni, mis on pakki pandud pangatähtede põhivärvitooniks. 3.5.3. Rahaplokk seotakse kokku pakkimislindiga. Sealjuures tuleb lindi ristumiskohad katta läbipaistva kleepuva kilega või pakkida rahaplokid kilesse. Rahaploki välisel vaatlusel peavad pakkide panderollid olema nähtaval ning peab olema tuvastatav, et rahaplokis on kümme pakki. 3.6. Infosilte kasutades tuleb lähtuda järgnevast. 3.6.1. Rahaplokk pakendatakse termokahanevasse kilesse või kilest vaakumpakendisse. Sealjuures võib eelnevalt rahaploki siduda kokku pakkelindiga. Pakkelindi mittekasutamisel peab kilest pakend tagama rahaploki jäikuse. 3.6.2. Enne rahaploki kiletamist asetatakse ploki peale infosilt või kleebitakse see pakkekilele pärast rahaploki pakendamist. Silt peab olema sellise suurusega (katma vähem kui poole rahaploki pealmisest pangatähest), mis võimaldab visuaalselt selgelt tuvastada, millise nimiväärtusega pangatähed on rahaplokis; 3.6.3. Rahaploki välisel vaatlusel peavad pakkide panderollid olema nähtaval ning peab olema tuvastatav, et rahaplokis on kümme pakki. 3.7. Pealdisel või infosildil peavad olema järgmised andmed: 1) krediidiasutuse nimi, kelle poolt või volitusel on pangatähed pakendatud; 2) plokis olevate pangatähtede arv; 3) ühe pangatähe nimiväärtus; 4) plokis olevate pangatähtede nimiväärtuste summa. 3.8. Pealdise või infosildi peale märgitakse pakkimise käigus täiendavalt või on sinna eelnevalt trükitud: 1) rahalugeja-pakkija nimi või identifitseerimisnumber; 2) rahalugeja-pakkija allkiri; 3) pakkimise kuupäev. Rahalugeja-pakkija nimi (identifitseerimisnumber) ja allkiri võivad pealdiselt puududa, juhul kui rahaplokis olevad pangatähed on töödeldud sorteerimismasinaga, millel töötab samaaegselt rohkem kui üks töötaja. Samas peab plokipealdisele kantud informatsioon võimaldama identifitseerida rahaploki pakkinud töötajad. 3.9. Kulunud pangatähed saadetakse Eesti Panka käibekõlblikest pangatähtedest eraldi pakituna. Kulunud pangatähti sisaldavale rahaplokile tehakse vastav märge pealdisele või infosildile. 3.10. Münte võib pakkida tugevast riidest või kilest kottidesse (sh turvakilekottidesse). Ühte kotti võib panna ainult sama nimiväärtusega münte 500 tükki või selle kordne, kuid mitte rohkem kui järgnevalt näidatud: 5-sendine 10-sendine 20-sendine 50-sendine 1-kroonine 5-kroonine 5000 tk 5000 tk 5000 tk 2000 tk 1000 tk 1000 tk 250 kr 500 kr 1000 kr 1000 kr 1000 kr 5000 kr 3.11. Riidest või kilest kotid suletakse plommiga. Turvakilekotti plommiga ei suleta. 3.12. Mündikotile või mündikotile kinnitatud papist või riidest lipikule peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) krediidiasutuse nimi, kelle poolt või volitusel on mündid pakendatud; 2) ühe mündi nimiväärtus; 3) kotis olevate müntide arv; 4) kotis olevate müntide nimiväärtuste summa; 5) kassapidaja nimi; 6) kassapidaja allkiri; 7) pakkimise kuupäev. Lisatud võib olla ka muud asjaomast informatsiooni. 3.13. Kulunud mündid saadetakse Eesti Panka käibekõlblikest müntidest eraldi pakituna. 3.14. Eesti Pangale saadetavaid pangatähti ja münte võib ülalkirjeldatust erineval viisil pakendada ainult Eesti Panga sellekohasel loal. Eesti Panga presidendi 4. novembri 2005. a määruse nr 15 «Pangatähtede ja müntide Eesti Panka saatmise kord» lisa 2 Vigastatud ja rikutud pangatähtede ja müntide Eesti Panka väljavahetamiseks saatmise eeskiri 1. Käesolev eeskiri sätestab vigastatud ja rikutud Eesti krooni pangatähtede ja müntide (edaspidi pangatähed või mündid või koos sularaha) krediidiasutuste poolt Eesti Panka väljavahetamiseks saatmise korra. 2. Käesolev eeskiri ei reguleeri võltsimiskahtlusega sularaha käsitlemist, mis antakse üle asukohajärgsele politseiprefektuurile. Juhul kui vigastatud ja rikutud sularahal on lisaks võltsimiskahtlus, tuleb seda käsitleda nagu võltsimiskahtlusega sularaha. 3. Vigastatud ja rikutud pangatähtedeks arvatakse pangatähed, mis esitatakse juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt krediidiasutustele väljavahetamiseks, kuna nad on ringluses sedavõrd kahjustunud, et nende edasine kasutamine maksevahendina ei ole võimalik ning nende ehtsuse kindlaks määramiseks võib olla vajalik laboratoorsete uuringute teostamine. Vigastatud ja rikutud pangatähtedeks arvatakse ka krediidiasutuste või nende poolt volitatud sularahatöötlejate poolt sularaha töötlemise käigus avastatud järgmiste tunnustega pangatähed: 1) pangatähe algmõõtmetest puudub rohkem kui 25%; 2) pangatäht on kokku liimitud või ühendatud muude abivahenditega ühe ja sama pangatähe mitmest üksteisest eraldatud osast; 3) pangatähe seeria ja number ei ole tervikuna selgelt loetav; 4) pangatähe seisukord on füüsikaliste või keemiliste mõjutuste toimel sedavõrd kahjustatud (värvi muutnud, värvi- või õliplekkidega kaetud, põlenud, kõdunenud, täissoditud pangatähed jms) ja näidiseksemplarist erinevaks muutunud, et selle nimiväärtus või ehtsus ei ole ilma laboratoorsete uuringuteta määratav või see ei võimalda pangatähe tavapärast töötlemist (käsitsi või rahatöötlemismasinaga) ilma seda täiendavalt kahjustamata. 4. Vigastatud ja rikutud müntideks arvatakse mündid, mille seisukord on füüsikaliste või keemiliste mõjutuste toimel sedavõrd kahjustatud, et nende nimiväärtus, vermimise aeg või ehtsus ei ole ilma laboratoorsete uuringuteta määratav. 5. Krediidiasutused on kohustatud välja vahetama vigastatud ja rikutud sularaha, mille ehtsuses pole kahtlust, tingimusel, et pangatähest on säilinud rohkem kui pool ning tervikuna on loetav selle seeria ja number. Mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg. Vajadusel oodatakse enne väljavahetamist ära Eesti Pangas teostatava ekspertiisi tulemus. 6. Juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt vastuvõetud vigastatud ja rikutud sularaha saadetakse krediidiasutuse poolt Eesti Panka pakendis, mis tagab selle säilimise krediidiasutusele esitatud seisundis ja koguses, koos vigastatud ja rikutud sularaha väljavahetamiseks esitanud juriidilise või füüsilise isiku poolt täidetud vormikohase avaldusega (lisatud). Iga üksikjuhtum (juriidilise või füüsilise isiku poolt korraga väljavahetamiseks esitatud pangatähed või mündid) peab olema pakitud eraldi. 7. Eesti Pank teavitab üldreeglina hiljemalt ühe kuu möödumisel pärast vigastatud ja rikutud sularaha saabumist selle lähetanud krediidiasutust vigastatud ja rikutud sularaha väljavahetamisega nõustumisest või sellest keeldumisest. Väljavahetamisest keeldumise korral antakse lühike selgitus. Juhul kui üksikjuhtumis on väljavahetamiseks esitatud üle 100 pangatähe või mündi, võib väljavahetamisega nõustumise või sellest keeldumise teavitamine toimuda pikema aja jooksul kui üks kuu, millest Eesti Pank informeerib vigastatud ja rikutud sularaha saatnud krediidiasutust ühe kuu jooksul. 8. Väljavahetamisele kuuluva sularaha väärtusele vastava rahasumma kannab Eesti Pank üle sularaha väljavahetamiseks saatnud krediidiasutuse kontole. 9. Vigastatud ja rikutud sularaha Eesti Panga poolt krediidiasutusele või selle väljavahetamiseks esitanud juriidilisele või füüsilisele isikule ei tagastata. «Vigastatud ja rikutud pangatähtede ja müntide Eesti Panka väljavahetamiseks saatmise eeskirja»lisa AVALDUS vigastatud ja rikutud sularaha väljavahetamiseks «.....» ........................................... 20...... a. 1. Avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood (juriidilise isiku puhul lisaks nimi, registrinumber): 2. Avaldaja aadress, telefon: 3. Avalduse esitaja dokumendi nimetus, number: 4. Palun välja vahetada vigastatud ja rikutud sularaha kokku summas: _______________________________________________________________________(summa arvudes ja sõnades) 5. Avaldaja poolt väljavahetamiseks esitatavad pangatähed ja mündid: Jrk nr Nimiväärtus Pangatähe seeria ja nr / mündi väljalaskeaasta Pangatähtede ja müntide arv Summa 6. Avaldaja kirjeldus pangatähtede ja müntide kahjustuste ulatusest ja tekkepõhjustest: 7. Avaldusele lisan kahjustuste tekkepõhjust tõendavad dokumendid (olemasolul): Avalduse esitaja allkiri: 8. Pangatähed ja mündid Eesti Panka suunava krediidiasutuse nimetus: 9. Pangatöötaja ees- ja perekonnanimi, allkiri: